Sarnasusi Tallinna toomkirik ja Taube
Tallinna toomkirik ja Taube on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Adam Johann von Krusenstern, Borodino lahing, Edise mõis, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Koonu mõis, Kose mõis (Jõelähtme), Krahv, Luunja mõis, Marssal, Navesti mõis, Otto Reinhold Taube, Pahkla mõis, Rootsi aeg, Vana-Liivimaa, Vappepitaaf.
Adam Johann von Krusenstern
Adam Johann von Krusenstern Krusensterni suguvõsa vapp Hagudi mõisa härrastemaja – Adam Johann von Krusensterni sünnikoht Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern; Иван (Иоганн Антон) Фёдорович Крузенштерн; 19. november 1770 Hagudi mõis – 12. august 1846 Kiltsi mõis, Virumaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa meresõitja ja admiral (1842).
Adam Johann von Krusenstern ja Tallinna toomkirik · Adam Johann von Krusenstern ja Taube ·
Borodino lahing
Borodino lahing oli 7. septembril (vkj 26. augustil) 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.
Borodino lahing ja Tallinna toomkirik · Borodino lahing ja Taube ·
Edise mõis
Edise mõis (saksa keeles Schloss Etz) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Edise mõis ja Tallinna toomkirik · Edise mõis ja Taube ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Eestimaa rüütelkond ja Tallinna toomkirik · Eestimaa rüütelkond ja Taube ·
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Eestimaa rüütelkonna maanõunik ja Tallinna toomkirik · Eestimaa rüütelkonna maanõunik ja Taube ·
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend ja Tallinna toomkirik · Eestimaa rüütelkonna peameeste loend ja Taube ·
Koonu mõis
Koonu mõis (saksa keeles Kono) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal (vaadatud 15.11.2015).
Koonu mõis ja Tallinna toomkirik · Koonu mõis ja Taube ·
Kose mõis (Jõelähtme)
Kose poolmõisa ühe hoone säilinud vundamendile rajatud uus hoone Kose poolmõisa säilinud väravaehitis Kose poolmõis (saksa keeles Kosch) oli poolmõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Kose mõis (Jõelähtme) ja Tallinna toomkirik · Kose mõis (Jõelähtme) ja Taube ·
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Krahv ja Tallinna toomkirik · Krahv ja Taube ·
Luunja mõis
Luunja mõis (saksa keeles Lunia, varem Probsthof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikkniml.shtml (vaadatud 23.12.2015).
Luunja mõis ja Tallinna toomkirik · Luunja mõis ja Taube ·
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Marssal ja Tallinna toomkirik · Marssal ja Taube ·
Navesti mõis
Navesti mõis (saksa keeles Nawwast) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Navesti mõis ja Tallinna toomkirik · Navesti mõis ja Taube ·
Otto Reinhold Taube
Otto Reinhold Taube hauamonument Tallinna Toomkirikus O.R.Taube (srn. 1689) vapp-epitaaf (vaadatud 12.12.2023) Otto Reinhold Taube (27. november 1627 – 17. mai 1689) oli Liivimaa aadlik ja sõjaväelane Rootsi teenistuses, Karlö vabahärra.
Otto Reinhold Taube ja Tallinna toomkirik · Otto Reinhold Taube ja Taube ·
Pahkla mõis
Pahkla mõis (saksa keeles Pachel) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Pahkla mõis ja Tallinna toomkirik · Pahkla mõis ja Taube ·
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Rootsi aeg ja Tallinna toomkirik · Rootsi aeg ja Taube ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Tallinna toomkirik ja Vana-Liivimaa · Taube ja Vana-Liivimaa ·
Vappepitaaf
Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf Niguliste kirikus Vappepitaaf on epitaafi ja surnusildi funktsioone ühendav enamasti puust nikerdatud polükroomne aadlivapina kujundatud mälestustahvel koos mälestustekstiga, mis on aadlisoost surnu mälestuseks kirikusse üles seatud.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Tallinna toomkirik ja Taube ühist
- Millised on sarnasused Tallinna toomkirik ja Taube
Võrdlus Tallinna toomkirik ja Taube
Tallinna toomkirik on 178 suhted, samas Taube 187. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 4.66% = 17 / (178 + 187).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Tallinna toomkirik ja Taube. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: