Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Soome ja Talvesõda
Soome ja Talvesõda on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Baltimaad, Carl Gustaf Emil Mannerheim, Eesti, Esimene maailmasõda, Helsingi, Jätkusõda, Karjalased, Marssal, Nõukogude Venemaa, Norra, Põhjalaht, Põhjamaad, Petšenga, Rootsi, Rootsi keel, Saksamaa, Salla vald (Soome), Sestra jõgi, Soome, Soome Demokraatlik Vabariik, Soome keel, Soome kodusõda, Soome laht, Soome Suurvürstiriik, Teine maailmasõda, Venemaa, Venemaa Keisririik, Viiburi, Viiburi kubermang, 29. märts.
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Baltimaad ja Soome · Baltimaad ja Talvesõda ·
Carl Gustaf Emil Mannerheim
(4. juuni 1867 Askainen – 27. jaanuar 1951 Lausanne Šveits) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, vabahärra.
Carl Gustaf Emil Mannerheim ja Soome · Carl Gustaf Emil Mannerheim ja Talvesõda ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Soome · Eesti ja Talvesõda ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Soome · Esimene maailmasõda ja Talvesõda ·
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Helsingi ja Soome · Helsingi ja Talvesõda ·
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Jätkusõda ja Soome · Jätkusõda ja Talvesõda ·
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Karjalased ja Soome · Karjalased ja Talvesõda ·
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Marssal ja Soome · Marssal ja Talvesõda ·
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Nõukogude Venemaa ja Soome · Nõukogude Venemaa ja Talvesõda ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Soome · Norra ja Talvesõda ·
Põhjalaht
Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.
Põhjalaht ja Soome · Põhjalaht ja Talvesõda ·
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Põhjamaad ja Soome · Põhjamaad ja Talvesõda ·
Petšenga
Petsamo vapp enne 1944. aastat Petšenga (soome keeles Petsamo) on alev Venemaa Murmanski oblastis, Petšenga rajooni keskus.
Petšenga ja Soome · Petšenga ja Talvesõda ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Rootsi ja Soome · Rootsi ja Talvesõda ·
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Rootsi keel ja Soome · Rootsi keel ja Talvesõda ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksamaa ja Soome · Saksamaa ja Talvesõda ·
Salla vald (Soome)
Salla on vald Soomes Lapi maakonnas.
Salla vald (Soome) ja Soome · Salla vald (Soome) ja Talvesõda ·
Sestra jõgi
Sestra jõgi (soome keeles Rajajoki) on Karjala kannasel Leningradi oblastis asuv jõgi.
Sestra jõgi ja Soome · Sestra jõgi ja Talvesõda ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Soome ja Soome · Soome ja Talvesõda ·
Soome Demokraatlik Vabariik
Soome Demokraatlik Vabariik (soome keeles Suomen kansanvaltainen tasavalta), varasemas eesti kirjanduses tuntud ka kui "Soome rahvavalitsus", oli Talvesõja ajal Nõukogude Liidu poolt loodud Soome nukuvalitsus, millega Nõukogude Liit lootis Helsingis oleva valitsuse asendada.
Soome ja Soome Demokraatlik Vabariik · Soome Demokraatlik Vabariik ja Talvesõda ·
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Soome ja Soome keel · Soome keel ja Talvesõda ·
Soome kodusõda
Soome kodusõda (Suomen sisällissota) ka Soome vabadussõda (Suomen vapaussota) oli Soome Senati ja Soome Rahvavabariigi/Soome Sotsialistlik Töölisvabariik juhitud relvastatud väeüksuste vaheline sõjategevus Soomes 27. jaanuarist 15. maini 1918.
Soome ja Soome kodusõda · Soome kodusõda ja Talvesõda ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Soome ja Soome laht · Soome laht ja Talvesõda ·
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Soome ja Soome Suurvürstiriik · Soome Suurvürstiriik ja Talvesõda ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Soome ja Teine maailmasõda · Talvesõda ja Teine maailmasõda ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Soome ja Venemaa · Talvesõda ja Venemaa ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Soome ja Venemaa Keisririik · Talvesõda ja Venemaa Keisririik ·
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Soome ja Viiburi · Talvesõda ja Viiburi ·
Viiburi kubermang
Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.
Soome ja Viiburi kubermang · Talvesõda ja Viiburi kubermang ·
29. märts
29.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Soome ja Talvesõda ühist
- Millised on sarnasused Soome ja Talvesõda
Võrdlus Soome ja Talvesõda
Soome on 323 suhted, samas Talvesõda 155. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 6.28% = 30 / (323 + 155).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Soome ja Talvesõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
