Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestlased ja Tartu
Eestlased ja Tartu on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Henriku Liivimaa kroonika, Jaroslav Tark, Läänemeresoome keeled, Liivimaa ristisõda, Nestori kroonika, Rootsi, Saksa keel, Sakslased, Soome, Soomlased, Sossolid, Tartu rahu, Tšuudid, Valdur Mikita, Venelased, Venemaa, 19. sajand.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eestlased · Eesti ja Tartu ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eestlased ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Tartu ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Eestlased ja Jaroslav Tark · Jaroslav Tark ja Tartu ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Eestlased ja Läänemeresoome keeled · Läänemeresoome keeled ja Tartu ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Eestlased ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Tartu ·
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Eestlased ja Nestori kroonika · Nestori kroonika ja Tartu ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eestlased ja Rootsi · Rootsi ja Tartu ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Eestlased ja Saksa keel · Saksa keel ja Tartu ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Eestlased ja Sakslased · Sakslased ja Tartu ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eestlased ja Soome · Soome ja Tartu ·
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Eestlased ja Soomlased · Soomlased ja Tartu ·
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Eestlased ja Sossolid · Sossolid ja Tartu ·
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Eestlased ja Tartu rahu · Tartu ja Tartu rahu ·
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Eestlased ja Tšuudid · Tšuudid ja Tartu ·
Valdur Mikita
Eesti Draamateatri maalisaalis Valdur Mikita 2016. aastal logopeedia raamatu esitlusel Koidula hotellis Tartus. Valdur Mikita (sündinud 28. jaanuaril 1970 Suislepas) on eesti kirjanik ja semiootik.
Eestlased ja Valdur Mikita · Tartu ja Valdur Mikita ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Eestlased ja Venelased · Tartu ja Venelased ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Eestlased ja Venemaa · Tartu ja Venemaa ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlased ja Tartu ühist
- Millised on sarnasused Eestlased ja Tartu
Võrdlus Eestlased ja Tartu
Eestlased on 139 suhted, samas Tartu 619. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 2.37% = 18 / (139 + 619).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlased ja Tartu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
