Kiiremini kui brauser!
92 suhted: Acta Historica Tallinnensia, Alamsaksa keel, Albert (Riia piiskop), Alempois, Alutaguse kihelkond, Dolen, EAÕK Tartu piiskopkond, Eesti keel, Elert Kruse, Hermann von Buxhövden, Ivan Julm, Jaroslav Tark, Kagu-Eesti, Karula, Katoliiklus, Katoliku kirik, Katoliku kirik Eestis, Kärkna klooster, Kersti Markus, Kirumpää piiskopilinnus, Ladina keel, Lään, Lämmijärv, Lihula piiskop, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Mõigu, Meeskohus, Miikse oja, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Novgorodi vabariik, Nurmekund, Omedu, Otepää, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Põltsamaa, Peipsi järv, Pihkva, Pihkva järv, Piirioja, Piiskop, Piiskopkond, Piusa, Puhja, Raadna, Rannu, Riia peapiiskop, ..., Riia peapiiskopkond, Riigivürst, Saare-Lääne piiskop, Sakala, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sangaste, Sinod, Soopoolitse, Stift, Stiftifoogt, Taani valdused Eestis, Tartu, Tartu maks, Tartu muinaskihelkond, Tartu piiskop, Tartu piiskopilinnus, Tartu stiftifoogtide loend, Tartu toomkapiitel, Tartu toomkirik, Theoderic de Bekeshovede, Tiesenhausen, Toomemägi, Toomkapiitel, Ugandi, Vaiga, Vana-Kastre, Vana-Liivimaa, Vasall, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus, Võhandu jõgi, Wilhelm von Hohenzollern, 1223, 1224, 1235, 1255, 1558, 16. sajand, 18. juuli, 5. august, 6. november. Laienda indeks (42 rohkem) »
Acta Historica Tallinnensia
Acta Historica Tallinnensia on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös Tallinna Ülikooliga.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Acta Historica Tallinnensia · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Alempois · Näe rohkem »
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »
Dolen
Dolen oli Eestimaa vasallisuguvõsa ja hilisem aadlisuguvõsa.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Dolen · Näe rohkem »
EAÕK Tartu piiskopkond
Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik EAÕK Tartu piiskopkond on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku üks kolmest piiskopkonnast (teised kaks on Tallinna peapiiskopkond ning Pärnu ja Saare piiskopkond), mille keskus asub Tartus.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja EAÕK Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Eesti keel · Näe rohkem »
Elert Kruse
Elert Kruse (ka Eilard, Eilart, Eilert, Elehard Kruse (Krause); läti Elerts Krūze; surnud 1587 Preisimaal) oli Liivimaa aadlik, viimane Tartu piiskopkonna stiftifoogt aastatel 1550–1560.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Elert Kruse · Näe rohkem »
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Hermann von Buxhövden · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »
Karula
Karula on küla Valgamaal Valga vallas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Karula · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Katoliku kirik Eestis · Näe rohkem »
Kärkna klooster
Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Kärkna klooster · Näe rohkem »
Kersti Markus
Kersti Markus (sündinud 27. aprillil 1962) on eesti kunstiajaloolane, Villem Raami preemia laureaat.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Kersti Markus · Näe rohkem »
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Lään · Näe rohkem »
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Lämmijärv · Näe rohkem »
Lihula piiskop
Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Lihula piiskop · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Mõigu
Tartu maantee Mõigus, Tallinna linna piiril (juunis 2006) Mõigu on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Mõigu · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Meeskohus · Näe rohkem »
Miikse oja
Miikse oja Vastseliina linnuse juures Miikse oja (ka Meeksi oja, Jaama oja) on 13,3 km pikkune oja, mis suubub Piusa jõkke.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Miikse oja · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Nurmekund · Näe rohkem »
Omedu
Omedu jõgi suubumas Peipsi järve, 2011. Omedu (varem ka Omedo, Kodavere murrakus Õmedu; Omeda) on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Omedu · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Otepää · Näe rohkem »
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Paavst · Näe rohkem »
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Põltsamaa · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Pihkva · Näe rohkem »
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Pihkva järv · Näe rohkem »
Piirioja
Piirioja on Koiva jõestikku kuuluv oja, mille pikkus 5,4 km.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Piirioja · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Piiskop · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Piusa
Piusa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Piusa · Näe rohkem »
Puhja
Puhja on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Puhja · Näe rohkem »
Raadna
Raadna on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Raadna · Näe rohkem »
Rannu
Rannu on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Rannu · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Riigivürst · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Sakala · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Sangaste
Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas Otepää vallas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Sangaste · Näe rohkem »
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Sinod · Näe rohkem »
Soopoolitse
Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Soopoolitse · Näe rohkem »
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Stift · Näe rohkem »
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Stiftifoogt · Näe rohkem »
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu maks · Näe rohkem »
Tartu muinaskihelkond
Tartu muinaskihelkond (ka Tarbatu muinaskihelkond; ladina keeles provincia Tharbitensis) oli Eesti muinaskihelkond, mis asus tänapäeva Tartumaa lõunaosas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu muinaskihelkond · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskopilinnus
Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Tartu stiftifoogtide loend
Siin on loetletud Tartu piiskopkonna stiftifoogte (saksa Dorpater Stiftsvogt).
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu stiftifoogtide loend · Näe rohkem »
Tartu toomkapiitel
Tartu toomkapiitel oli Tartus 13. sajandist 1558.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu toomkapiitel · Näe rohkem »
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »
Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Theoderic de Bekeshovede · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Toomemägi
Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Toomemägi · Näe rohkem »
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Toomkapiitel · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Ugandi · Näe rohkem »
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vaiga · Näe rohkem »
Vana-Kastre
Vana-Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vana-Kastre · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vasall · Näe rohkem »
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vastseliina · Näe rohkem »
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
1223
1223.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja 1223 · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja 1224 · Näe rohkem »
1235
1235.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja 1235 · Näe rohkem »
1255
1255.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja 1255 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja 1558 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja 16. sajand · Näe rohkem »
18. juuli
18.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja 18. juuli · Näe rohkem »
5. august
5.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja 5. august · Näe rohkem »
6. november
6.
Uus!!: Tartu piiskopkond ja 6. november · Näe rohkem »
