Kiiremini kui brauser!
119 suhted: Aatom, Albert Einstein, Antirealism, Aristoteles, Arv, Asjaolu, Avatud Eesti raamat, Bas van Fraassen, Bayesiaanlus, Ceteris paribus, Comptoni hajumine, Determinism, Eesmärk, Elektron, Empire State Building, Empirism, Entiteedirealism, Entiteet, Epistemoloogia, Ernest Rutherford, Ernst Mach, Fakt, Füüsika, Fenomenalism, Filosoofiline probleem, Fundamentalism, Funktsioon (matemaatika), Gilbert Harman, Hans Reichenbach, Hüpotees, Henri Poincaré, Hilary Putnam, Ideoloogia, Instrumentalism, Järeldus, Jõud, Jõuväli, John Jamieson Carswell Smart, Kategooriaviga, Keel, Keelefilosoofia, Keemiline reaktsioon, Klassikaline füüsika, Konventsionalism, Korrelatsioon, Kuningvesi, Kvantmehaanika, Loogiline positivism, Male, Matemaatika, ..., Matt (male), Mõõteriist, Mõiste, Mõtteline eksperiment, Meeleelund, Meelteandmed, Metafoor, Michael Dummett, Minevik, Molekul, Motiiv, Mudel (loogika), Nähtus, Nominalism, Ontoloogia, Osutamine, Oxford University Press, Paljas silm, Parajasti siis, kui, Paratamatus, Parima seletuse järeldamine, Paul Feyerabend, Põhjus, Piibel, Piret Kuusk, Positivism, Pragmaatika, Predikaat, Presupositsioon, Propositsioon, Ratsionaalsus, Realism (filosoofia), Realism (teadus), Reduktsioon (filosoofia), Richard Boyd, Rudolf Carnap, Sümmeetriline seos, Seletus, Skeptitsism, Soojus, Statistiline mehaanika, Substants, Taju, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tautoloogia, Tähendus, Tõenäosus, Tõesus, Tõeväärtus, Teadus, Teadusfilosoofia, Teaduslik pilt, Tegelikkus, Temperatuur, Teoloogia, Teooria, Termin, Tiiu Hallap, Trajektoor, Tuletusreegel, Uskumus, Vaatlus, Vaim (mens), Väärus, Väide, Võimalikkus, 1960, 1962, 1980. Laienda indeks (69 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Aatom · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Antirealism
Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Antirealism · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Arv · Näe rohkem »
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Asjaolu · Näe rohkem »
Avatud Eesti raamat
"Avatud Eesti raamat" on eestikeelne peamiselt filosoofiat ja ühiskonnateadusi käsitlevate tõlkeraamatute sari, mis ilmub alates aastast 1994.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Avatud Eesti raamat · Näe rohkem »
Bas van Fraassen
Bastiaan Cornelis van Fraassen (sündinud 5. aprillil 1941 Hollandis Goesis) on USA-s tegutsev hollandi päritolu filosoof.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Bas van Fraassen · Näe rohkem »
Bayesiaanlus
Bayesiaanlus on filosoofias seisukoht, mille kohaselt matemaatiline tõenäosusteooria on rakendatav väidete usutavuse astme suhtes või astme suhtes, millel ratsionaalsed toimijad usuvad väidete tõesusse.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Bayesiaanlus · Näe rohkem »
Ceteris paribus
Ceteris paribus on ladinakeelne fraas, ligikaudse tähendusega "muu võrdsuse korral", mis on kasutusel eriti teadusfilosoofias kui füsikalistliku teadusliku eksperimendi tähtis tingimus.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Ceteris paribus · Näe rohkem »
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Determinism · Näe rohkem »
Eesmärk
Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Eesmärk · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Elektron · Näe rohkem »
Empire State Building
Vaade üle Midtown Manhattani Empire State Building ('Impeeriumiosariigi hoone') on Ameerika Ühendriikide suurimas linnas New Yorgis asuv 102-korruseline kõrghoone.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Empire State Building · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Empirism · Näe rohkem »
Entiteedirealism
Entiteedirealism on teadusfilosoofias realismi poolik variant, mis peab reaalseteks ainult entiteete, mitte teooriaid (teaduse seadusi).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Entiteedirealism · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Entiteet · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »
Ernst Mach
Ernst Mach Ernst Waldfried Josef Wenzel Mach (18. veebruar 1838 – 19. veebruar 1916) oli austria füüsik ja filosoof.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Ernst Mach · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Fakt · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Füüsika · Näe rohkem »
Fenomenalism
Fenomenalism on filosoofiline positsioon, mille järgi propositsioonid füüsilise maailma kohta saab analüüsida propositsioonideks selle kohta, kuidas ühed aistingute järgnevused tooksid kaasa teisi.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Fenomenalism · Näe rohkem »
Filosoofiline probleem
Filosoofiline probleem uurib sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldavat.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Filosoofiline probleem · Näe rohkem »
Fundamentalism
Fundamentalism on valgustuse vastane hoiak või teaduse vastane maailmavaade.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Fundamentalism · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Gilbert Harman
Gilbert Helms Harman (26. mai 1938 East Orange, New Jersey – 13. november 2021) oli USA filosoof, Princetoni Ülikooli õppejõud 1963–2017.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Gilbert Harman · Näe rohkem »
Hans Reichenbach
Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Hüpotees · Näe rohkem »
Henri Poincaré
Henri Poincaré Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Henri Poincaré · Näe rohkem »
Hilary Putnam
Hilary Putnam Hilary Whitehall Putnam (31. juuli 1926 Chicago – 13. märts 2016) oli USA filosoof, matemaatik ja informaatik.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Hilary Putnam · Näe rohkem »
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Ideoloogia · Näe rohkem »
Instrumentalism
Instrumentalism (inglise instrumentalism) on filosoofias seisukoht, et teooriad (sh teaduslikud) on vaid vahendid ehk instrumendid, mida kasutatakse maailmaga kohanemiseks ja sellest arusaamiseks.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Instrumentalism · Näe rohkem »
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Järeldus · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Jõud · Näe rohkem »
Jõuväli
Jõuväli on füüsikaline väli, mille igas ruumipunktis mõjub proovikehale kindla suuruse ja suunaga jõud (jõuvektor).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Jõuväli · Näe rohkem »
John Jamieson Carswell Smart
John Jamieson Carswell Smart (tuntud kui J. J. C. Smart või Jack Smart; 16. september 1920 Cambridge – 6. oktoober 2012 Melbourne) oli Austraalia filosoof.
Uus!!: Teaduslik pilt ja John Jamieson Carswell Smart · Näe rohkem »
Kategooriaviga
Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Kategooriaviga · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Keel · Näe rohkem »
Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Keelefilosoofia · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Konventsionalism
Konventsionalism (ladina keeles conventio 'leping; kokkulepe') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt ei saa tõestada ühegi teooria tõesust, ega ebaõigsust.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Konventsionalism · Näe rohkem »
Korrelatsioon
Korrelatsiooniks (keskladina keeles correlatio, vastastikune seos) nimetatakse statistikas juhuslike suuruste X ja Y vahel esinev statistiline seos.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Korrelatsioon · Näe rohkem »
Kuningvesi
Värskelt valmistatud kuningvesi on värvitu, kuid muutub kõigest sekunditega oranžiks Kuningveele on omane oranžikaspunane värvus Kuningvesi on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe (38%) segu ruumalavahekorras 1:3.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Kuningvesi · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Loogiline positivism
Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Loogiline positivism · Näe rohkem »
Male
stauntonmalendite ja malekellaga Luksuslik malelaud Male on strateegiline lauamäng kahele mängijale, seda mängitakse ruudukujulisel 64 (8×8) ruudustikul vahelduvate värvidega mängulaual.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Male · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matt (male)
Matt mustale kuningale Matt on males seisund, kui kuningas on tule all ja ei ole võimalik teha ühtegi võimalikku käiku ilma tule alla sattumata.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Matt (male) · Näe rohkem »
Mõõteriist
Kangkaal (massi mõõteriist) Pöördpool-mõõtemehhanism Multimeeter (mitme elektrilise suuruse mõõtmiseks) Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval kujul.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Mõõteriist · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõtteline eksperiment
Mõtteline eksperiment ehk mõtteeksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Mõtteline eksperiment · Näe rohkem »
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Meeleelund · Näe rohkem »
Meelteandmed
Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Meelteandmed · Näe rohkem »
Metafoor
Metafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Metafoor · Näe rohkem »
Michael Dummett
Michael Dummett Sir Michael Anthony Eardley Dummett (27. juuni 192527. detsember 2011) oli Briti filosoof, Briti Akadeemia liige.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Michael Dummett · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Minevik · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Molekul · Näe rohkem »
Motiiv
Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus, ajend.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Motiiv · Näe rohkem »
Mudel (loogika)
Mudel on esimest järku predikaatloogikas struktuur, mis rahuldab antud hulga kõiki lauseid.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Mudel (loogika) · Näe rohkem »
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Nähtus · Näe rohkem »
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Nominalism · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Osutamine · Näe rohkem »
Oxford University Press
Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Oxford University Press · Näe rohkem »
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Paljas silm · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Paratamatus · Näe rohkem »
Parima seletuse järeldamine
Parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine ehk abduktsioon (inglise keeles inference to the best explanation või abduction) on hüpoteeside õigustamiseksIgor Douven.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Parima seletuse järeldamine · Näe rohkem »
Paul Feyerabend
Paul Karl Feyerabend (13. jaanuar 1924 Viin – 11. veebruar 1994 Zürich) oli Austrias sündinud teadusfilosoof, kes hiljem elas Inglismaal, USA-s ja Uus-Meremaal.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Paul Feyerabend · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Põhjus · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Piibel · Näe rohkem »
Piret Kuusk
Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis. Piret Kuusk (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Piret Kuusk · Näe rohkem »
Positivism
Positivism on filosoofia suund, mis hõlmab Auguste Comte'i filosoofia, Ernst Machi ja Richard Avenariuse empiriokrititsismi ning Viini ringi (Rudolf Carnapi) algatatud loogilise positivismi.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Positivism · Näe rohkem »
Pragmaatika
Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Pragmaatika · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Predikaat · Näe rohkem »
Presupositsioon
Väitlause A presupositsioon on mis tahes propositsioon B, mis peab olema tõene, selleks et A oleks tõene või väär.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Presupositsioon · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Propositsioon · Näe rohkem »
Ratsionaalsus
Ratsionaalsus on uskumuse mõistuspärasus (teoreetiline ratsionaalsus) või teo mõistuspärasus (praktiline ratsionaalsus).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Ratsionaalsus · Näe rohkem »
Realism (filosoofia)
Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Realism (filosoofia) · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Reduktsioon (filosoofia)
Reduktsioon (ladina sõnast reducere 'tagasi tooma') on filosoofiline mõiste, millega määratakse suhteid erinevate lähedalt seotud valdkondade vahel neid lihtsamaks või fundamentaalsemaks tehes.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Reduktsioon (filosoofia) · Näe rohkem »
Richard Boyd
Richard Newell Boyd (19. mai 1942 Washington – 20. veebruar 2021 Cleveland) oli ameerika filosoof.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Richard Boyd · Näe rohkem »
Rudolf Carnap
Rudolf Carnap (18. mai 1891 Ronsdorf, Preisimaa, Saksamaa keisririik – 14. september 1970, Santa Monica, California, USA) oli saksa filosoof, Viini ringi üks põhiliikmeid ning loogilise positivismi rajajaid.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Rudolf Carnap · Näe rohkem »
Sümmeetriline seos
Sümmeetriline seos on binaarne seos, millel on omadus: kui x on seoses y-ga, siis y on seoses x-ga.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Sümmeetriline seos · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Seletus · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Soojus · Näe rohkem »
Statistiline mehaanika
Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Statistiline mehaanika · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Substants · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Taju · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tautoloogia
Tautoloogia on väide loogikas, mis on paratamatult tõene.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Tautoloogia · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Tähendus · Näe rohkem »
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Tõenäosus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Tõeväärtus · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teaduslik pilt
"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Temperatuur · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Teoloogia · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Teooria · Näe rohkem »
Termin
Objekt, mõiste, termin ja definitsioon Termin (ladinakeelsest sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Termin · Näe rohkem »
Tiiu Hallap
Tiiu Hallap (sündinud 14. juunil 1960) on eesti filosoof ja tõlkija.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Tiiu Hallap · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Trajektoor · Näe rohkem »
Tuletusreegel
Tuletusreegel või järeldusreegel on loogiline vorm, mis koosneb eelduste süntaksi analüüsi ja järelduste tuletamise funktsioonidest.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Tuletusreegel · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Uskumus · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Vaatlus · Näe rohkem »
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Vaim (mens) · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Väärus · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Teaduslik pilt ja Väide · Näe rohkem »
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Uus!!: Teaduslik pilt ja Võimalikkus · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Teaduslik pilt ja 1960 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Teaduslik pilt ja 1962 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Teaduslik pilt ja 1980 · Näe rohkem »
