Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Abitegusõna, Aeg (keeleteadus), Da-tegevusnimi, Des-vorm, Eesti keele käsiraamat, Grammatiline kategooria, Kõneliik, Kõneviis, Kesksõna, Lause, Ma-tegevusnimi, Määrsõna, Nimisõna, Omadussõna, Pööre (keeleteadus), Süntaks, Sõnaliik, Sõnavorm, Sihiline tegusõna, Sihitu tegusõna, Täislause, Tegevuslaad, Tegumood, Tegusõna käändelised vormid, Tegusõna pöördelised vormid, Vat-tegevusnimi, Väljendverb, Verb (kirjastus).
Abitegusõna
Abitegusõna on tegusõna, mis täiendab teiste verbide semantilisi kategooriaid, nagu näiteks pööre, kõneviis või aeg.
Uus!!: Tegusõna ja Abitegusõna · Näe rohkem »
Aeg (keeleteadus)
Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).
Uus!!: Tegusõna ja Aeg (keeleteadus) · Näe rohkem »
Da-tegevusnimi
da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tegevust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.
Uus!!: Tegusõna ja Da-tegevusnimi · Näe rohkem »
Des-vorm
des-vorm (ka gerundiiv) on eesti grammatikas tegusõna käändeline vorm, mis esineb lauses määrusena.
Uus!!: Tegusõna ja Des-vorm · Näe rohkem »
Eesti keele käsiraamat
Eesti keele käsiraamat on Eesti Keele Instituudis koostatud ja 1997.
Uus!!: Tegusõna ja Eesti keele käsiraamat · Näe rohkem »
Grammatiline kategooria
Grammatiline kategooria on hulk üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mis vastanduvad üksteisele ja mida väljendatakse kindlate vormiüksuste ehk tarinditega.
Uus!!: Tegusõna ja Grammatiline kategooria · Näe rohkem »
Kõneliik
Kõneliik on tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv).
Uus!!: Tegusõna ja Kõneliik · Näe rohkem »
Kõneviis
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.
Uus!!: Tegusõna ja Kõneviis · Näe rohkem »
Kesksõna
Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.
Uus!!: Tegusõna ja Kesksõna · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Tegusõna ja Lause · Näe rohkem »
Ma-tegevusnimi
ma-tegevusnimi ehk ma-infinitiiv on tegusõna infiniitne ehk käändeline vorm.
Uus!!: Tegusõna ja Ma-tegevusnimi · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Tegusõna ja Määrsõna · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Tegusõna ja Nimisõna · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Tegusõna ja Omadussõna · Näe rohkem »
Pööre (keeleteadus)
Pööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab,.
Uus!!: Tegusõna ja Pööre (keeleteadus) · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Tegusõna ja Süntaks · Näe rohkem »
Sõnaliik
Eesti keele sõnaliigid Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu.
Uus!!: Tegusõna ja Sõnaliik · Näe rohkem »
Sõnavorm
Sõnavormideks nimetatakse ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab.
Uus!!: Tegusõna ja Sõnavorm · Näe rohkem »
Sihiline tegusõna
Sihiline tegusõna ehk transitiivverb ehk transitiiv ehk sihiline pöördsõna on tegusõna, mis väljendab sihilist tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa sihitise.
Uus!!: Tegusõna ja Sihiline tegusõna · Näe rohkem »
Sihitu tegusõna
Sihitu tegusõna ehk intransitiivne tegusõna ehk intransitiiv ehk sihitu pöördsõna on tegusõna, mis esineb ilma sihitiseta.
Uus!!: Tegusõna ja Sihitu tegusõna · Näe rohkem »
Täislause
Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause, mis väljendab terviklikku mõtet.
Uus!!: Tegusõna ja Täislause · Näe rohkem »
Tegevuslaad
Tegevuslaad (ka Aktionsart) iseloomustab tegevuse tüüpilist kulgu ja struktureeritust ajas.
Uus!!: Tegusõna ja Tegevuslaad · Näe rohkem »
Tegumood
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Uus!!: Tegusõna ja Tegumood · Näe rohkem »
Tegusõna käändelised vormid
Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.
Uus!!: Tegusõna ja Tegusõna käändelised vormid · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Tegusõna ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Vat-tegevusnimi
'vat-tegevusnimi ehk vat-infinitiiv, nt magavat, lugenuvat, on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Tegusõna ja Vat-tegevusnimi · Näe rohkem »
Väljendverb
Väljendverb on tegusõna, mis koosneb käändsõna(de)st ja tegusõna(de)st.
Uus!!: Tegusõna ja Väljendverb · Näe rohkem »
Verb (kirjastus)
Verb on Eesti kirjastus, mis asutati 2004.
Uus!!: Tegusõna ja Verb (kirjastus) · Näe rohkem »
