82 suhted: Aku, Algoritm, Ampère'i seadus, Andur, Apsiid (astronoomia), Difraktsioon, Dipool, Doppleri efekt, Eesti tudengisatelliidi programm, Ekvaator, Elektriline päikesepuri, Elektrivool, Elektromagnet, Ellips, Esimene kosmiline kiirus, ESTCube-1, Fotodiood, Güroskoop, Gravitatsioon, Halli efekt, Häiritus, Horisont, Impulsi jäävuse seadus, Impulsimomendi jäävuse seadus, Impulss, Infrapunakiirgus, Jõumoment, Kaaresekund, Kahe keha probleem, Kanderakett, Kaugseire, Kütuseelement, Koherentsed lained, Kosmoseaparaat, Kosmoselaev, Kosmoseprügi, Kuu, Laser, Luna 1, Maa, Maa tehiskaaslaste loend, Magnetväli, Mootor, Nurkkiirus, Optiline positsiooniandur, Orbiit, Orbitaaljaam, Paokiirus, Päike, Päikesekiirgus, ..., Päikesepaneel, Päikesepuri, Päikesesüsteem, Päikesetuul, Pöörlemine, Pöörlemistelg, Põtkur, Pinge (elekter), Planeedi kaaslane, Planeet, Poolus, Prooton, Raadius, Sagedus, Satelliidi testimine, Satelliidid (ansambel), Satelliidisähvatus, Solenoid, Soojuskiirgus, Sputnik 1, Taevakeha, Tajur, Tiirlemine, Trajektoor, Tuumareaktor, Vahelduvvool, 1957, 1959, 1966, 2. jaanuar, 31. märts, 4. oktoober. Laienda indeks (32 rohkem) »
Aku
Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Aku · Näe rohkem »
Algoritm
Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Algoritm · Näe rohkem »
Ampère'i seadus
Ampère'i seadus on üks esimesi magnetilise jõu seadusi.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Ampère'i seadus · Näe rohkem »
Andur
Anduri üldine plokkskeem Andur, mida kasutatakse põlevate gaaside (nt metaani) tuvastamiseks Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Andur · Näe rohkem »
Apsiid (astronoomia)
Apsiidi joonis. Joonisel on 1 apogee ja 2 perigee Apsiid on taevakehale lähim või temast kaugeim punkt elliptilisel orbiidil, millel tiirleb tema gravitatsiooniväljas teine, temast väiksem taevakeha.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Apsiid (astronoomia) · Näe rohkem »
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Difraktsioon · Näe rohkem »
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Dipool · Näe rohkem »
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Doppleri efekt · Näe rohkem »
Eesti tudengisatelliidi programm
orbiidil ESTCube-1 jäädvustus kevadisest Eestist 2014. aastal Eesti tudengisatelliidi programm on Tartu Ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude poolt 2008.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Eesti tudengisatelliidi programm · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Ekvaator · Näe rohkem »
Elektriline päikesepuri
Elektriline päikesepuri on teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Elektriline päikesepuri · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektromagnet
Elektromagnet on seadis magnetvälja tekitamiseks elektrivoolu abil, mis läbib juhtmekeerdudest koosnevat mähist.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Elektromagnet · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Ellips · Näe rohkem »
Esimene kosmiline kiirus
Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Esimene kosmiline kiirus · Näe rohkem »
ESTCube-1
ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa orbiidile viidud tehiskaaslane, Eesti esimene satelliit.
Uus!!: Tehiskaaslane ja ESTCube-1 · Näe rohkem »
Fotodiood
Erinevaid fotodioode Fotodioodi tingmärk Fotodiood on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele (või pin-siirdele) langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või infrapunakiirgusest.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Fotodiood · Näe rohkem »
Güroskoop
Güroskoobi demonstratsioon Güroskoop (Kreeka keeles: gyros- ring/pöörlemine + skopeo- vaatan/näha) on mehaaniline seade, mille abil saab impulsimomenti arvestades määrata või säilitada liikumise suunda, keerukama seadmega ka ruumilist asendit.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Güroskoop · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Halli efekt
Halli efekti selgituseks: ''B'' ‒ magnetiline induktsioon; ''I'' ‒ elektrivool; ''U''H ‒ Halli pinge, mis tekib magnetvälja ja voolu koosmõjul Halli efekt on niisugune füüsikaline nähtus, mille korral elektrijuhis, mis paikneb püsivas magnetväljas ja mida läbib elektrivool, tekib elektriväli, kusjuures selle elektrivälja suund on risti magnetvälja suunaga ja ka juhti läbiva voolu suunaga. Selle elektrivälja põhjustatud potentsiaalide vahet nimetatakse Halli pingeks UH ja seda väljendab valem kus I on juhti läbiv vool, B ‒ magnetiline induktsioon, d ‒ juhi paksus ja AH ‒ Halli konstant, mis on pöördvõrdeline vabade laengukandjate tihedusega elektrijuhis.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Halli efekt · Näe rohkem »
Häiritus
Häiritus ehk perturbatsioon (ka häire) on taevakeha kõrvalekalle arvutatud orbiidist.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Häiritus · Näe rohkem »
Horisont
Purjelaev horisondil Päikeseloojang horisondil Horisont ehk silmapiir on vabas vaateväljas kauguses nähtav taeva ja maastiku või seda katva pilvevaiba vaheline näiv kokkupuutepiir, millest kaugemale ei näe.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Horisont · Näe rohkem »
Impulsi jäävuse seadus
Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Impulsi jäävuse seadus · Näe rohkem »
Impulsimomendi jäävuse seadus
Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Impulsimomendi jäävuse seadus · Näe rohkem »
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Impulss · Näe rohkem »
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Uus!!: Tehiskaaslane ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »
Jõumoment
Jõu moment telje suhtes, siin tähistatud τ Jõumoment ehk moment on mehaanikas jõuga seotud vektoriaalne suurus, mis iseloomustab antud jõu pööravat toimet.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Jõumoment · Näe rohkem »
Kaaresekund
Sekund ehk nurgasekund ehk kaaresekund on mittesüsteemne nurgaühik ja kaareühik.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Kaaresekund · Näe rohkem »
Kahe keha probleem
pisi Kahe keha probleem (inglise two-body problem) tähendab klassikalises mehaanikas ülesannet, kus tuleb määrata kahe vastastikmõjus oleva punktobjekti liikumine; n keha probleemi erijuht.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Kahe keha probleem · Näe rohkem »
Kanderakett
Sojuz startimas Bajkongõri kosmodroomilt Kanderakett on rakett, mida kasutatakse lasti toimetamiseks Maa pealt maailmaruumi.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Kanderakett · Näe rohkem »
Kaugseire
Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Kaugseire · Näe rohkem »
Kütuseelement
Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Kütuseelement · Näe rohkem »
Koherentsed lained
Koherentseteks laineteks nimetatakse füüsikas laineid, millel on konstantne faasivahe ja püsiv sagedus.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Koherentsed lained · Näe rohkem »
Kosmoseaparaat
Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »
Kosmoselaev
Kosmoselaev on ühekordseks kasutamiseks ehitatud ning manööverdamist ja põkkamist võimaldav, enamasti mehitatud kosmoseaparaat.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Kosmoselaev · Näe rohkem »
Kosmoseprügi
Kosmoseprügi on töökõlbmatud esemed Maa orbiidil: raketiastmed, kasutuskõlbmatud või hävitatud satelliidid, kosmoselaevade prügi ja muud kosmoselaevadele ohtlikud tükid.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Kosmoseprügi · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Kuu · Näe rohkem »
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Laser · Näe rohkem »
Luna 1
Luna 1 (tuntud ka kui Metšta; unistus) oli Nõukogude Liidu kosmoseaparaat ja esimene kosmoseaparaat, mis möödus Kuust ja sisenes heliotsentrilisele orbiidile.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Luna 1 · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Maa · Näe rohkem »
Maa tehiskaaslaste loend
Siin on loetletud Maa tehiskaaslasi.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Maa tehiskaaslaste loend · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Tehiskaaslane ja Magnetväli · Näe rohkem »
Mootor
Sisepõlemismootor Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Mootor · Näe rohkem »
Nurkkiirus
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Nurkkiirus · Näe rohkem »
Optiline positsiooniandur
Optiline positsiooniandur (OPA) ehk teisisõnu positsioonitundlik diood on fotodioodi tööpõhimõttel baseeruv optoelektrooniline seade, mis suudab kindlaks määrata seadmele langenud valguskiire positsiooni seadme suhtes.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Optiline positsiooniandur · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Orbiit · Näe rohkem »
Orbitaaljaam
Orbitaaljaam (ka kosmosejaam) on planeedi (seni ainult Maa) ümber tiirlev pikka aega töötav piloteeritav ning pidevalt või ajuti mehitatud ja põkkamist võimaldav kosmoseaparaat.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Orbitaaljaam · Näe rohkem »
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Paokiirus · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Päike · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Päikesepaneel
Fotoelektrilise süsteemi (''PV-system'') võimalikud komponendid: ''Solar Cell'' – '''päikeseelement''', ''Solar Module'' – '''päikesemoodul''', ''Solar Panel'' – '''päikesepaneel''', ''Solar Array'' – '''paneelisüsteem''' Polükristallilisest ränist elementidest koosnev PV-moodul Päikesepaneel on päikesekiirgust muundav elektrienergia allikas, mis on koostatud päikesemoodulitest.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Päikesepaneel · Näe rohkem »
Päikesepuri
Päikesepuri (inglise solar sail) kujutab endast teatud kosmoseaparaadi käitursüsteemi (inglise spacecraft propulsion), mis kasutab tähelt lähtuva valguse kiirgusrõhku (nimetatakse ka Päikese rõhuks), tõukamaks suuri üliõhukesi peegleid suurtele kiirustele.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Päikesepuri · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Pöörlemistelg
Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Pöörlemistelg · Näe rohkem »
Põtkur
Suurema laeva 3 kõrvuti asetsevat vööripõtkurit koos märgistusega pealpool veeliini. Põtkur on veesõiduki manööverdamisvõime suurendamiseks mõeldud veealune täiendav käitur-seade, mis toimib risti veesõiduki pikiteljega.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Põtkur · Näe rohkem »
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Planeet · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Poolus · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Prooton · Näe rohkem »
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Raadius · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Sagedus · Näe rohkem »
Satelliidi testimine
Satelliidi testimine on dokumenteeritud toimingute jada, mille käigus kontrollitakse satelliidi vastupidavust avakosmose tingimustele ning samal ajal võimet täita korrektselt sellele pandud ülesandeid.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Satelliidi testimine · Näe rohkem »
Satelliidid (ansambel)
Satelliidid oli eesti rokkansambel, mis moodustati 1965.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Satelliidid (ansambel) · Näe rohkem »
Satelliidisähvatus
Iridiumi võrgustikku kuuluva satelliidi põhjustatud sähvatus kuuvalgel ööl Võrumaal Satelliidisähvatus on nähtus, mida põhjustab mõne satelliidi läikivalt pinnalt, näiteks päikesepaneelilt või antennilt Maa pinnale peegelduv valgus.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Satelliidisähvatus · Näe rohkem »
Solenoid
Solenoidi näide Solenoid (prantsuse solénoïde) on silinderpinnale ühekihiliselt keritud traatpool, mille pikkus on läbimõõdust palju suurem.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Solenoid · Näe rohkem »
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »
Sputnik 1
Sputnik 1 (vene keeles Спутник-1) oli esimene Maa tehiskaaslane.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Sputnik 1 · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Taevakeha · Näe rohkem »
Tajur
Tajur ehk sensor on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri sisendosa, mis muundab mingi füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, temperatuuri, deformatsiooni) või keemilise suuruse (näiteks gaasisisalduse, happesuse) teiseks, harilikult elektriliseks suuruseks, mis on paremini võimendatav või muul viisil töödeldav.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Tajur · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Trajektoor · Näe rohkem »
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Tuumareaktor · Näe rohkem »
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Uus!!: Tehiskaaslane ja Vahelduvvool · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Tehiskaaslane ja 1957 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Tehiskaaslane ja 1959 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Tehiskaaslane ja 1966 · Näe rohkem »
2. jaanuar
2.
Uus!!: Tehiskaaslane ja 2. jaanuar · Näe rohkem »
31. märts
31.
Uus!!: Tehiskaaslane ja 31. märts · Näe rohkem »
4. oktoober
4.
Uus!!: Tehiskaaslane ja 4. oktoober · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Maa tehiskaaslane, Satelliidid, Satelliit, Tehissatelliit.