Sisukord
50 suhted: Alfamotoneuron, Arteriool, Basofiil, Bronhidega seotud lümfikude, Emakalimaskest, Endoteel, Eosinofiilid, Erütropoees, Erütrotsüüt, Hematopoeetiline tüvirakk, Histoloogia, Kapillaar, Koondlümfifolliikul, Kopsualveool, Lühend, Lümfikapillaarid, Lümfisüsteem, Lümfoidkude, Leukotsüüt, Limaskestaga seotud lümfikude, Luuüdi, Magu, Marrasknahk, Monotsüüt, Motoorsed neuronid, Närvikude, Neuron, Neurotransmitter, Neutrofiil, Ninaga seotud lümfikude, Nissli substants, Nuumrakk, Paraganglion, Rakubioloogia, Sünaps, Sisenõrenäärmed, Sooltega seotud lümfikude, Spermatogoon, Tüümus, Tüümuse kihn, Tüümuse koor, Tüümuse sagar, Tüümuse säsi, Tüvirakk, Terminologia Anatomica, Vere-tüümuse barjäär, Verelible, Vereliistak, 1977, 2011.
Alfamotoneuron
Alfamotoneuronid ehk α-motoneuronid (ladina keeles motoneuron α) on selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid, mis paiknevad seljaaju eessamba hallaines ja ajutüves (kraniaalnärvide motoorsetes tuumades).
Vaata Terminologia Histologica ja Alfamotoneuron
Arteriool
Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.
Vaata Terminologia Histologica ja Arteriool
Basofiil
Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.
Vaata Terminologia Histologica ja Basofiil
Bronhidega seotud lümfikude
Bronhidega seotud lümfikude ehk bronhidega seotud MALT (ka BALT-süsteem; lüh BALT, ladina textus lymphoideusadjunctus broncho) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik, mis paikneb valdavalt bronhide limaskestas.
Vaata Terminologia Histologica ja Bronhidega seotud lümfikude
Emakalimaskest
Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.
Vaata Terminologia Histologica ja Emakalimaskest
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Vaata Terminologia Histologica ja Endoteel
Eosinofiilid
Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.
Vaata Terminologia Histologica ja Eosinofiilid
Erütropoees
skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadatuna Erütropoees ehk erütrotsütopoees ehk punalibleloome (ladina erytrocytopoiesis) on punaste vereliblede teke hemopoeetilises koes asuvatest pluripotentsetest tüvirakkudest ja järkjärguline diferentseerumine tuumata punasteks verelibledeks.
Vaata Terminologia Histologica ja Erütropoees
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Vaata Terminologia Histologica ja Erütrotsüüt
Hematopoeetiline tüvirakk
Hematopoeetiline tüvirakk ehk vereloome tüvirakk on (ladina cellula haematopoietica praecursoria) paljudel selgroogsetel punase luuüdi hematopoeetiliste tüvirakkude niššides paiknev valdavalt multipotentne vereloomerakk, mis on paljude vererakkude ja kõikide immuunrakkude eellane.
Vaata Terminologia Histologica ja Hematopoeetiline tüvirakk
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Vaata Terminologia Histologica ja Histoloogia
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Vaata Terminologia Histologica ja Kapillaar
Koondlümfifolliikul
Niudesoole läbilõige; koondlümfifolliikul on märgitud punasega Koondlümfifolliikulid ehk Peyeri naastud (ladina noduli lymphoidei aggregati) on paljude selgroogsete peensoole (inimestel eriti niudesoole) limaskestas paiknevad lümfifolliikulitest koosnevad naastud.
Vaata Terminologia Histologica ja Koondlümfifolliikul
Kopsualveool
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsualveoolid ehk kopsusombid (ka õhutaskud; ladina keeles ainsus alveolus pulmonis, mitmus alveoli) on paljudel selgroogsetel loomadel kopsude koes talitlevad sopised, mille seina läbi toimub gaasivahetus.
Vaata Terminologia Histologica ja Kopsualveool
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Terminologia Histologica ja Lühend
Lümfikapillaarid
Lümfikapillaarid (ladina vas lymphocapillare) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi peenimad sooned.
Vaata Terminologia Histologica ja Lümfikapillaarid
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Vaata Terminologia Histologica ja Lümfisüsteem
Lümfoidkude
Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.
Vaata Terminologia Histologica ja Lümfoidkude
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Vaata Terminologia Histologica ja Leukotsüüt
Limaskestaga seotud lümfikude
Limaskestaga seotud lümfikude ehk limaskestadega seotud lümfoidne kude (ka MALT-süsteem; lüh MALT, ladina textus lymphoideus adjunctus mucosae) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik.
Vaata Terminologia Histologica ja Limaskestaga seotud lümfikude
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Vaata Terminologia Histologica ja Luuüdi
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Vaata Terminologia Histologica ja Magu
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Vaata Terminologia Histologica ja Marrasknahk
Monotsüüt
Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.
Vaata Terminologia Histologica ja Monotsüüt
Motoorsed neuronid
Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.
Vaata Terminologia Histologica ja Motoorsed neuronid
Närvikude
Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.
Vaata Terminologia Histologica ja Närvikude
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Vaata Terminologia Histologica ja Neuron
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Vaata Terminologia Histologica ja Neurotransmitter
Neutrofiil
Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.
Vaata Terminologia Histologica ja Neutrofiil
Ninaga seotud lümfikude
Ninaga seotud lümfikude ehk ninaneeluga seotud lümfikude (ka NALT-süsteem; lüh NALT, ladina textus lymphoideus adjunctus naso) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik, mis paikneb ninas ja ninaõõne limaskestas, epiteelkoe all.
Vaata Terminologia Histologica ja Ninaga seotud lümfikude
Nissli substants
Nissli substants ehk Nissli sõmerus ehk kromatofiilne substants (inglise keeles Nissl substance) on närviraku perikarüonis paiknev tsütoplasmavõrgustikku moodustav aine.
Vaata Terminologia Histologica ja Nissli substants
Nuumrakk
Nuumrakud Nuumrakkudeks ehk mastotsüütideks (mastocytys) nimetatakse lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel luuüdist pärinevaid eraldunud pluripotentsetest tüvirakkudest ja välimises (suures) vereringes ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid monotsüütidesarnaseid rakke.
Vaata Terminologia Histologica ja Nuumrakk
Paraganglion
Paraganglionid (ladina keeles ains paraganglion; mitm paraganglia) on osadel selgroogsetel mitmete elundite läheduses asetsevad endokriinselt aktiivsed tuumaga rakkude kogumid, mis eritavad bioaktiivseid aineid (näiteks katehhoolamiine noradrenaliini ja dopamiini).
Vaata Terminologia Histologica ja Paraganglion
Rakubioloogia
Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.
Vaata Terminologia Histologica ja Rakubioloogia
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Vaata Terminologia Histologica ja Sünaps
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Vaata Terminologia Histologica ja Sisenõrenäärmed
Sooltega seotud lümfikude
Sooltega seotud lümfikude ehk sooltega seotud MALT (ka GALT-süsteem; lüh GALT, ladina textus lymphoideus adjunctus intestino) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik, mis paikneb soole limaskestas.
Vaata Terminologia Histologica ja Sooltega seotud lümfikude
Spermatogoon
Spermatogoon ehk algseemnerakk (ladina spermatogonium) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi spermatogeneesi rea diferentseerumata tüvirakk.
Vaata Terminologia Histologica ja Spermatogoon
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Vaata Terminologia Histologica ja Tüümus
Tüümuse kihn
Tüümuse kihnuks (lad capsula thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümust ümbritsevat sidekoelist kihnu, millest lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi tüümuse sagarikeks.
Vaata Terminologia Histologica ja Tüümuse kihn
Tüümuse koor
Tüümuse kooreks (cortex thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat osa, mille tüümuse epiteeli retikulaarrakkude võrgustikus on võimalik hulgaliselt arenevaid tümotsüüte tuvastada ja mida eraldab tüümuse säsist veresoonte rohke tüümuse kortikomedullaarne tsoon.
Vaata Terminologia Histologica ja Tüümuse koor
Tüümuse sagar
Tüümusesagarad (ains lobus thymicus) on tüümusega sündinud selgroogsetel loomadel sidekoelise tüümuse kihnuga kaetud ja sellest lähtuvate vaheseintega jaotatud tüümuselundi osad.
Vaata Terminologia Histologica ja Tüümuse sagar
Tüümuse säsi
Tüümuse säsiks (medulla thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid.
Vaata Terminologia Histologica ja Tüümuse säsi
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Vaata Terminologia Histologica ja Tüvirakk
Terminologia Anatomica
Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.
Vaata Terminologia Histologica ja Terminologia Anatomica
Vere-tüümuse barjäär
Vere-tüümuse barjäär (lad claustrum haematothymicum) on paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse kapillaaridest, endoteeli- ja tüümuse epiteelirakkudest ning mitmetest teistest rakkudest moodustunud barjäär tüümuse koores, mis reguleerib osade ainete ja rakkude ringlust vere ja tüümuse mikrokeskkonna vahel.
Vaata Terminologia Histologica ja Vere-tüümuse barjäär
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Vaata Terminologia Histologica ja Verelible
Vereliistak
valgusmikroskoobi all vaadelduna. Vereliistakuid (3) on kujutatud lillaga. Neid ümbritsevad roosad punalibled Vereliistak ehk trombotsüüt (kreeka keeles θρόμβος 'hüüve´ + κύτος 'rakk'; ladina keeles thrombocytus) on paljudeselgroogsetel loomadel valdavalt luuüdist pärit megakarüotsüütide tsütoplasma fragmendid.
Vaata Terminologia Histologica ja Vereliistak
1977
1977.
Vaata Terminologia Histologica ja 1977
2011
2011.
Vaata Terminologia Histologica ja 2011