Sarnasusi Thomas Schöning ja Wolter von Plettenberg
Thomas Schöning ja Wolter von Plettenberg on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Hermann von Brüggenei, Johann Blankenfeld, Kirchholmi leping, Koadjuutor, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Preisimaa hertsog, Reformatsioon, Reinhold von Buxhoeveden, Riia, Riia peapiiskop, Riigivürst, Saare-Lääne vaenus, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Valmiera, Wilhelm von Hohenzollern.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Thomas Schöning · Albrecht von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg ·
Hermann von Brüggenei
Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus Hermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.
Hermann von Brüggenei ja Thomas Schöning · Hermann von Brüggenei ja Wolter von Plettenberg ·
Johann Blankenfeld
Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.
Johann Blankenfeld ja Thomas Schöning · Johann Blankenfeld ja Wolter von Plettenberg ·
Kirchholmi leping
Kirchholmi leping oli 1452.
Kirchholmi leping ja Thomas Schöning · Kirchholmi leping ja Wolter von Plettenberg ·
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Koadjuutor ja Thomas Schöning · Koadjuutor ja Wolter von Plettenberg ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Thomas Schöning · Liivimaa ordu ja Wolter von Plettenberg ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu maameister ja Thomas Schöning · Liivimaa ordu maameister ja Wolter von Plettenberg ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Preisimaa hertsog ja Thomas Schöning · Preisimaa hertsog ja Wolter von Plettenberg ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Reformatsioon ja Thomas Schöning · Reformatsioon ja Wolter von Plettenberg ·
Reinhold von Buxhoeveden
Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnusel Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.
Reinhold von Buxhoeveden ja Thomas Schöning · Reinhold von Buxhoeveden ja Wolter von Plettenberg ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Riia ja Thomas Schöning · Riia ja Wolter von Plettenberg ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Riia peapiiskop ja Thomas Schöning · Riia peapiiskop ja Wolter von Plettenberg ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Riigivürst ja Thomas Schöning · Riigivürst ja Wolter von Plettenberg ·
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Saare-Lääne vaenus ja Thomas Schöning · Saare-Lääne vaenus ja Wolter von Plettenberg ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Saksa ordu ja Thomas Schöning · Saksa ordu ja Wolter von Plettenberg ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Saksa ordu kõrgmeister ja Thomas Schöning · Saksa ordu kõrgmeister ja Wolter von Plettenberg ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Thomas Schöning ja Valmiera · Valmiera ja Wolter von Plettenberg ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Thomas Schöning ja Wilhelm von Hohenzollern · Wilhelm von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Thomas Schöning ja Wolter von Plettenberg ühist
- Millised on sarnasused Thomas Schöning ja Wolter von Plettenberg
Võrdlus Thomas Schöning ja Wolter von Plettenberg
Thomas Schöning on 37 suhted, samas Wolter von Plettenberg 279. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 5.70% = 18 / (37 + 279).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Thomas Schöning ja Wolter von Plettenberg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: