Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Tihedus

Index Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

71 suhted: Absoluutne temperatuur, Aine (füüsika), Alumiinium, Asustustihedus (ökoloogia), Atmosfäär (ühik), Õhk, Bensiin, Betoon, Celsiuse skaala, Elavhõbe, Etanool, Füüsika, Gaas, Graniit, Hapnik, Harilik haab, Harilik kadakas, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik saar, Harilik tamm, Harilik vaher, Hõbe, Heelium, Ideaalne gaas, Jää, Kask, Keskmine tihedus, Kilogramm, Klaas, Kork, Kuld, Kuupmeeter, Lämmastik, Lepp, Mass, Mõõtühik, Meeter, Merevesi, Messing, Millimeeter elavhõbedasammast, Must eebenipuu, Nafta, Olekuvõrrand, Parafiin, Pöök, Petrooleum, Plii, Puit, Raud, ..., Rõhk, Ruumala, Süsihappegaas, Seeder, SI, Suhteline tihedus, Suurusjärk, Tahkis, Tellis, Temperatuur, Teras, Tihkaine füüsika, Tina, Trafoõli, Tsink, Vask, Võrdelisus, Vedelik, Veeaur, Vesi, Vesinik. Laienda indeks (21 rohkem) »

Absoluutne temperatuur

Absoluutne temperatuur ehk termodünaamiline temperatuur (tähis T) on temperatuur, mida loetakse absoluutsest nulltemperatuurist.

Uus!!: Tihedus ja Absoluutne temperatuur · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Uus!!: Tihedus ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Tihedus ja Alumiinium · Näe rohkem »

Asustustihedus (ökoloogia)

Asustustihedus (ka tihedus) on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindala- või ruumalaühikul olevate isendite arvu (nt 100 isendit m2-l).

Uus!!: Tihedus ja Asustustihedus (ökoloogia) · Näe rohkem »

Atmosfäär (ühik)

Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.

Uus!!: Tihedus ja Atmosfäär (ühik) · Näe rohkem »

Õhk

Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Uus!!: Tihedus ja Õhk · Näe rohkem »

Bensiin

Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.

Uus!!: Tihedus ja Bensiin · Näe rohkem »

Betoon

USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.

Uus!!: Tihedus ja Betoon · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Uus!!: Tihedus ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.

Uus!!: Tihedus ja Elavhõbe · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Tihedus ja Etanool · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Tihedus ja Füüsika · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Tihedus ja Gaas · Näe rohkem »

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Tihedus ja Graniit · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Tihedus ja Hapnik · Näe rohkem »

Harilik haab

Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.

Uus!!: Tihedus ja Harilik haab · Näe rohkem »

Harilik kadakas

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik kadakas · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Tihedus ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik saar

Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik saar · Näe rohkem »

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik tamm · Näe rohkem »

Harilik vaher

Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik vaher · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Tihedus ja Hõbe · Näe rohkem »

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Tihedus ja Heelium · Näe rohkem »

Ideaalne gaas

Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.

Uus!!: Tihedus ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Tihedus ja Jää · Näe rohkem »

Kask

Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Tihedus ja Kask · Näe rohkem »

Keskmine tihedus

Keskmine tihedus on keha tihedus, mis iseloomustab mitteühtlase tiheduse jaotusega kehi.

Uus!!: Tihedus ja Keskmine tihedus · Näe rohkem »

Kilogramm

Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Tihedus ja Kilogramm · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Tihedus ja Klaas · Näe rohkem »

Kork

Kork Korgi kogumine Hispaanias Kork on peamiselt korgitamme koorest saadav materjal.

Uus!!: Tihedus ja Kork · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Tihedus ja Kuld · Näe rohkem »

Kuupmeeter

Kuupmeeter on mahuühik.

Uus!!: Tihedus ja Kuupmeeter · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Tihedus ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lepp

Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.

Uus!!: Tihedus ja Lepp · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Tihedus ja Mass · Näe rohkem »

Mõõtühik

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.

Uus!!: Tihedus ja Mõõtühik · Näe rohkem »

Meeter

Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.

Uus!!: Tihedus ja Meeter · Näe rohkem »

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Uus!!: Tihedus ja Merevesi · Näe rohkem »

Messing

Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.

Uus!!: Tihedus ja Messing · Näe rohkem »

Millimeeter elavhõbedasammast

Millimeeter elavhõbedasammast (tähis mm Hg) on mittesüsteemne rõhu mõõtühik, mis võrdub 1 mm kõrguse elavhõbedasamba hüdrostaatilise rõhuga.

Uus!!: Tihedus ja Millimeeter elavhõbedasammast · Näe rohkem »

Must eebenipuu

Must eebenipuu ehk tseiloni eebenipuu ehk eebenidiospüür (Diospyros ebenum) on lehtpuuliik eebenipuu (diospüüri) perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Must eebenipuu · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Tihedus ja Nafta · Näe rohkem »

Olekuvõrrand

Olekuvõrrandiks nimetatakse füüsikas võrrandit, mis seob aine olekut kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi.

Uus!!: Tihedus ja Olekuvõrrand · Näe rohkem »

Parafiin

Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus.

Uus!!: Tihedus ja Parafiin · Näe rohkem »

Pöök

Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Tihedus ja Pöök · Näe rohkem »

Petrooleum

Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.

Uus!!: Tihedus ja Petrooleum · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Tihedus ja Plii · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Uus!!: Tihedus ja Puit · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Tihedus ja Raud · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Tihedus ja Rõhk · Näe rohkem »

Ruumala

Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.

Uus!!: Tihedus ja Ruumala · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Tihedus ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Seeder

Seeder (Cedrus) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.

Uus!!: Tihedus ja Seeder · Näe rohkem »

SI

pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.

Uus!!: Tihedus ja SI · Näe rohkem »

Suhteline tihedus

Suhteline tihedus ehk eritihedus (tähis d) on dimensioonita suurus, mis näitab, mitu korda on uuritava aine tihedus \rho suurem või väiksem võrdlusaluseks võetud aine tihedusest \rho_0 samadel tingimustel (temperatuur, rõhk, ruumala): Gaasiliste ainete puhul võetakse võrdlusaluseks (normaaliks) harilikul kuiva õhu tihedus normaaltingimustel ja vedelike (ka tahkiste) puhul destilleeritud vee tihedus, mis on +20 °C juures 998,203 kg/m3 ≈ 1000 kg/m3 ja suurima tiheduse temperatuuril (+3,98 °C) 999,973 kg/m3.

Uus!!: Tihedus ja Suhteline tihedus · Näe rohkem »

Suurusjärk

Suurusjärk on matemaatikas skalaarse suuruse kuuluvus teatavasse fikseeritud vahemikku.

Uus!!: Tihedus ja Suurusjärk · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Tihedus ja Tahkis · Näe rohkem »

Tellis

Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.

Uus!!: Tihedus ja Tellis · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Tihedus ja Temperatuur · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Uus!!: Tihedus ja Teras · Näe rohkem »

Tihkaine füüsika

Tihkaine füüsika ehk kondensaine füüsika on füüsika valdkond, mis uurib aine mikro- ja makroskoopilisi omadusi.

Uus!!: Tihedus ja Tihkaine füüsika · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Tihedus ja Tina · Näe rohkem »

Trafoõli

Trafoõli ehk isolatsiooniõli (inglise keeles transformer oil ja insulating oil) on kõrge puhtusastmega mineraalõli, millel on head dielektrilised omadused ja mida kasutatakse transformaatorite ja muude elektriseadmete mähiste isoleerimiseks, samuti reostaatides, kondensaatorites, õlilülitites ja õlikaablites.

Uus!!: Tihedus ja Trafoõli · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Tihedus ja Tsink · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Tihedus ja Vask · Näe rohkem »

Võrdelisus

Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.

Uus!!: Tihedus ja Võrdelisus · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Tihedus ja Vedelik · Näe rohkem »

Veeaur

Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Uus!!: Tihedus ja Veeaur · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Tihedus ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Tihedus ja Vesinik · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »