Sarnasusi Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Ungari kuningriik
Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Ungari kuningriik on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Autonoomia, Buda (Budapest), Dalmaatsia, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Ida-Euroopa, Ida-Ungari kuningriik, János Hunyadi, János I Zápolya, Kalvinism, Katoliku kirik, Kuberner, Lajos II, Luterlus, Mohácsi lahing, Monarh, Osmanite riik, Osmanite vallutatud Ungari, Poola kuningas, Rumeenia keel, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Slavoonia, Transilvaania saksid, Ungari keel, Ungari kuningas, Ungarlased, Valahhia, ..., Viini lahing, Vojevood, 17. sajand. Laienda indeks (3 rohkem) »
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Autonoomia ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Autonoomia ja Ungari kuningriik ·
Buda (Budapest)
Teist maailmasõda 1950. aastatel Buda on Ungari pealinna Budapesti ajalooline kants Doonau jõe paremkaldal Ungari keskmäestikus.
Buda (Budapest) ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Buda (Budapest) ja Ungari kuningriik ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Dalmaatsia ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Dalmaatsia ja Ungari kuningriik ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Habsburgid ja Ungari kuningriik ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Habsburgide monarhia ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Habsburgide monarhia ja Ungari kuningriik ·
Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).
Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Ungari kuningriik ·
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Ida-Euroopa ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Ida-Euroopa ja Ungari kuningriik ·
Ida-Ungari kuningriik
Ida-Ungari kuningriik (ungari: Keleti Magyar Királyság) on tänapäevane nimi, mida kasutatakse János I Zápolya ja tema poja János Zsigmond Zápolya valduste tähistamiseks, mõlemad vaidlustasid aastatel 1526–1570 Habsburgide nõudeid Ungari kuningriigi valitsemiseks.
Ida-Ungari kuningriik ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Ida-Ungari kuningriik ja Ungari kuningriik ·
János Hunyadi
János Hunyadi (rumeenia keeles Ioan de Hunedoara, serbia keeles Сибињанин Јанко / Sibinjanin Janko; u 1406 – 11. august 1456) oli 15. sajandil Ungari juhtiv sõjaline ja poliitiline tegelane Kesk- ja Kagu-Euroopas.
János Hunyadi ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · János Hunyadi ja Ungari kuningriik ·
János I Zápolya
János I Zápolya János I Zápolya ehk János I Szapolyai (1487 – 22. juuli 1540) oli Ungari rivaalkuningas 1526–1540 ning samal ajal ka Osmanite riigi vasallriigi Ida-Ungari kuningriigi esimene valitseja.
János I Zápolya ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · János I Zápolya ja Ungari kuningriik ·
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Kalvinism ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Kalvinism ja Ungari kuningriik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Katoliku kirik ja Ungari kuningriik ·
Kuberner
Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.
Kuberner ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Kuberner ja Ungari kuningriik ·
Lajos II
Lajos II Tiziani maalil (1526) Lajos II ehk Ludvik II (1. juuli 1506 – 29. august 1526) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas 1516 kuni surmani.
Lajos II ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Lajos II ja Ungari kuningriik ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Luterlus ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Luterlus ja Ungari kuningriik ·
Mohácsi lahing
Mohácsi lahing türgi miniatuuril Mohácsi lahing toimus 29. augustil 1526 Suleiman Toreda juhitud Türgi vägede ja Ungari kuningriigi vägede vahel Lõuna-Ungaris Mohácsi linna lähedal.
Mohácsi lahing ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Mohácsi lahing ja Ungari kuningriik ·
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Monarh ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Monarh ja Ungari kuningriik ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Osmanite riik ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Osmanite riik ja Ungari kuningriik ·
Osmanite vallutatud Ungari
Osmanite Ungari (ungari keeles Török hódoltság) oli keskaegne ala Ungaris, mida aastatel 1541–1699 hõivasid Osmanid.
Osmanite vallutatud Ungari ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Osmanite vallutatud Ungari ja Ungari kuningriik ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola kuningas ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Poola kuningas ja Ungari kuningriik ·
Rumeenia keel
Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.
Rumeenia keel ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Rumeenia keel ja Ungari kuningriik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Saksa keel ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Saksa keel ja Ungari kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Saksa-Rooma keiser ja Ungari kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningriik ·
Slavoonia
Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.
Slavoonia ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Slavoonia ja Ungari kuningriik ·
Transilvaania saksid
Transilvaania saksid (saksa keeles Siebenbürger Sachsen, Transilvaania saksi keeles Siweberjer Såksen, rumeenia keeles Sași ardeleni, sași transilvăneni/transilvani, ungari keeles Erdélyi szászok) on saksa päritolu inimesed, kes asusid Transilvaaniasse (saksa keeles Siebenbürger) elama lainetena 12.
Transilvaania saksid ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Transilvaania saksid ja Ungari kuningriik ·
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Ungari keel · Ungari keel ja Ungari kuningriik ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Ungari kuningas · Ungari kuningas ja Ungari kuningriik ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Ungarlased · Ungari kuningriik ja Ungarlased ·
Valahhia
Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.
Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Valahhia · Ungari kuningriik ja Valahhia ·
Viini lahing
Frans Geffelsi maal "Viini vabastamine" Viini lahing (saksa keeles Schlacht am Kahlenberg, poola keeles bitwa pod Wiedniem või odsiecz wiedeńska, osmanitürgi keeles معركة فيينا) toimus Austria ertshertsogkonna pealinna lähedastel Kahlenbergi mäe nõlvadel 12. septembril 1683.
Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Viini lahing · Ungari kuningriik ja Viini lahing ·
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Vojevood · Ungari kuningriik ja Vojevood ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · 17. sajand ja Ungari kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Ungari kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Ungari kuningriik
Võrdlus Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Ungari kuningriik
Transilvaania vürstkond (1570–1711) on 95 suhted, samas Ungari kuningriik 349. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 7.43% = 33 / (95 + 349).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Transilvaania vürstkond (1570–1711) ja Ungari kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: