Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Anton Friedrich Büsching, August Wilhelm Hupel, Ķipēni mõis, Ārciems, Ārciemsi mõis, Āstere mõis, Fideikomiss, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Johann Friedrich Hartknoch, Kaijese mõis, Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond), Katvari mõis, Kõrvalmõis, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Läti keel, Liivimaa, Ludwig August Mellin, Mazstraupe mõis, Muižkalnsi mõis, Patronaadiõigus, Pociemsi mõis, Rüütlimõis, Riigimõis, Roperbeķi mõis, Rucka mõis (Umurga kihelkond), Saksa keel, Sārumi mõis, Tiegaži mõis, Umurga, Umurga kirikumõis, Umurga mõis, Vainiži mõis, Vainiži piiskopilinnus, Volmari kreis.
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Umurga kihelkond ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Ķipēni mõis
Mõisa peahoone Ķipēni mõis (saksa keeles Eck, varem Neu-Eck, läti keeles Ķipēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Ķipēni mõis · Näe rohkem »
Ārciems
Ārciems on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Pāle vallas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Ārciems · Näe rohkem »
Ārciemsi mõis
Ārciemsi mõis (saksa keeles Erküll, läti keeles Ārciema muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Ārciemsi mõis · Näe rohkem »
Āstere mõis
Āstere mõis (saksa keeles Poickern, läti keeles Āsteres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Āstere mõis · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Umurga kihelkond ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kaijese mõis
Kaijese mõis (saksa keeles Kaizeem, läti keeles Kaiju muiža) oli Straupe kihelkonda kuuluva Mazstraupe kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Kaijese mõis · Näe rohkem »
Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond)
Kalnamuiža mõis (saksa keeles Maikendorf) oli rüütlimõis, hiljem aga Roperbeķi mõisa kõrvalmõis ning karjamõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) · Näe rohkem »
Katvari mõis
Katvari mõis (saksa keeles Kadfer, läti keeles Katvaru muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Katvari mõis · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Ludwig August Mellin
Ludwig August Mellin Krahv Ludwig August Mellin (3. veebruar 1754 Tuhala, Harju kreis, Eestimaa kubermang – 12. märts 1835 Riia, Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik) oli baltisaksa päritolu kartograaf ja poliitik.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Ludwig August Mellin · Näe rohkem »
Mazstraupe mõis
Mazstraupe mõis, harvem ka Väike-Raupa mõis (saksa keeles Schloß Klein-Roop, läti keeles Mazstraupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Mazstraupe mõis · Näe rohkem »
Muižkalnsi mõis
Muižkalnsi mõis (saksa keeles Lindenhof, läti keeles Muižkalnu muiža) oli algul rüütlimõis, hiljem aga Katvari mõisa kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Muižkalnsi mõis · Näe rohkem »
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Patronaadiõigus · Näe rohkem »
Pociemsi mõis
Pociemsi mõis (saksa keeles Posendorf, varem Hof zu Pahl, läti keeles Pociema muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Pociemsi mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Roperbeķi mõis
Roperbeķi mõis (saksa keeles Roperbeck, varem Salsenhof, läti keeles Roperbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Roperbeķi mõis · Näe rohkem »
Rucka mõis (Umurga kihelkond)
Rucka mõis (saksa keeles Würzenberg, varem Wodis ja Rutzkenhof, läti keeles Ruckas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Rucka mõis (Umurga kihelkond) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sārumi mõis
Sārumi mõis (saksa keeles Sarum, läti keeles Sāruma muiža) oli riigimõis, Umurga kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Sārumi mõis · Näe rohkem »
Tiegaži mõis
Tiegaži mõis (saksa keeles Tegasch, läti keeles Tiegažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Tiegaži mõis · Näe rohkem »
Umurga
Umurga luteri kirik Umurga on küla (lielciems) Lätis Limbaži piirkonnas, Umurga valla halduskeskus.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Umurga · Näe rohkem »
Umurga kirikumõis
Umurga kirikumõis (saksa keeles Ubbenorm Pastorat, läti keeles Umurgas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Umurga kirikumõis · Näe rohkem »
Umurga mõis
Umurga mõis (saksa keeles Ubbenorm, läti keeles Umurgas muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Umurga mõis · Näe rohkem »
Vainiži mõis
Vainiži mõisa peahoone Vainiži mõis (saksa keeles Wainsel, läti keeles Vainižu muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Vainiži mõis · Näe rohkem »
Vainiži piiskopilinnus
Vainiži piiskopilinnus (saksa Wainsel) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualal paiknenud piiskopilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 14 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) kagus, 33 km Volmarist (Valmiera) edelas ja 26 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes, Brasla jõe paremkalda ja Vainiži paisjärve vahelisel väikesel künkal.
Uus!!: Umurga kihelkond ja Vainiži piiskopilinnus · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Umurga kihelkond ja Volmari kreis · Näe rohkem »
