Kiiremini kui brauser!
113 suhted: Aglutinatsioon, Akkala saami keel, Algkeel, Altai keeled, Ametlik keel, Arhangelski oblast, Eenetsi keel, Eenetsid, Eesti, Eesti keel, Ersa keel, Ethnologue, Euraasia, Fennougristika, Fonoloogia, Grammatiline sugu, Handi keel, Handi-Mansimaa, Inari saami keel, Isuri keel, Jamali Neenetsi autonoomne ringkond, Jenissei, Juratsi keel, Kamassi keel, Karjala keel, Karjala Vabariik, Kääne, Keel, Keelkond, Kemi saami keel, Keskjooks, Kildini saami keel, Klavdija Plotnikova, Koibali keel, Koltasaami keel, Komi, Komi keel, Koola poolsaar, Läänemeresoome keeled, Läti, Lõunaeesti keeled, Lõunasaami keel, Liivi keel, Lule saami keel, Mansi keel, Mari keel, Marimaa, Martin Fogel, Matori keel, Mäemari keel, ..., Metsaneenetsi keel, Metsaneenetsid, Mokša keel, Mordva, Mordva keeled, Morfoloogia, Neenetsi autonoomne ringkond, Neenetsi keel, Neenetsid, Nganassaani keel, Nganassaanid, Niidumari keel, Nomaadid, Norra, Ob, Põhjasaami keel, Permi keeled, Permikomi keel, Pite saami keel, Riigikeel, Rootsi, Saami keeled, Saksa keel, Samojedistika, Samojeedi keeled, Samojeedid, Sölkupi keel, Sölkupid, Süntaks, Sürjakomi keel, Siber, Soome, Soome keel, Soome-ugri keeled, Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomne ringkond, Taimõri poolsaar, Tiit-Rein Viitso, Tundraneenetsi keel, Turgi keeled, Turjasaami keel, Udmurdi keel, Udmurtia, Ugri keeled, Ume saami keel, Ungari, Ungari keel, Uralistika, Uural, Uurali algkeel, Uurali keelepuu, Uurali-Altai keeled, Vadja keel, Valge meri, Vene keel, Venemaa, Vepsa keel, Vokaalharmoonia, Volga, 1854, 1879, 19. sajand, 1989, 20. sajand. Laienda indeks (63 rohkem) »
Aglutinatsioon
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.
Uus!!: Uurali keeled ja Aglutinatsioon · Näe rohkem »
Akkala saami keel
Akkala saami keel on saami keel, mida räägiti saami külades A´kkelis ja Ču´kksuâlis Venemaal Koola poolsaare sisemaal Kovdori rajoonis.
Uus!!: Uurali keeled ja Akkala saami keel · Näe rohkem »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Uurali keeled ja Algkeel · Näe rohkem »
Altai keeled
Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.
Uus!!: Uurali keeled ja Altai keeled · Näe rohkem »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Uurali keeled ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Arhangelski oblast
Arhangelski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Uurali keeled ja Arhangelski oblast · Näe rohkem »
Eenetsi keel
Eenetsi keel on samojeedi keel, mida rääkis 2010.
Uus!!: Uurali keeled ja Eenetsi keel · Näe rohkem »
Eenetsid
Eenetsid (vananenud nimetus jenisseisamojeedid) on samojeedi rahvas, kes on rääkinud emakeelena eenetsi keelt.
Uus!!: Uurali keeled ja Eenetsid · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Uurali keeled ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Eesti keel · Näe rohkem »
Ersa keel
Ersa keel (эрзянь кель, erzänj kelj) kuulub soome-ugri keelte volga rühma.
Uus!!: Uurali keeled ja Ersa keel · Näe rohkem »
Ethnologue
Ethnologue on käimasolev teadusprojekt, mis käsitleb kõiki tänapäeval tuntud keeli.
Uus!!: Uurali keeled ja Ethnologue · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Uurali keeled ja Euraasia · Näe rohkem »
Fennougristika
Fennougristika on keeleteaduse haru, mis tegeleb soome-ugri keelte uurimisega.
Uus!!: Uurali keeled ja Fennougristika · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Uurali keeled ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Uurali keeled ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Handi keel
Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid.
Uus!!: Uurali keeled ja Handi keel · Näe rohkem »
Handi-Mansimaa
Handi-Mansimaa (täisnimega Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond) on Venemaa föderatsiooni subjekt, mis asub Uurali föderaalringkonnas ja on osa Tjumeni oblastist.
Uus!!: Uurali keeled ja Handi-Mansimaa · Näe rohkem »
Inari saami keel
Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Uus!!: Uurali keeled ja Inari saami keel · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Uurali keeled ja Isuri keel · Näe rohkem »
Jamali Neenetsi autonoomne ringkond
Jamali Neenetsi autonoomne ringkond (Jamal) on 1.
Uus!!: Uurali keeled ja Jamali Neenetsi autonoomne ringkond · Näe rohkem »
Jenissei
Jenissei hüdrograaf Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.
Uus!!: Uurali keeled ja Jenissei · Näe rohkem »
Juratsi keel
Juratsi keel oli samojeedi keel, mida kõneldi Jenissei jõest lääne pool.
Uus!!: Uurali keeled ja Juratsi keel · Näe rohkem »
Kamassi keel
Kamassi keel on väljasurnud samojeedi keel, mida rääkisid Lääne-Siberis Sajaanides elanud kamassid.
Uus!!: Uurali keeled ja Kamassi keel · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Uurali keeled ja Karjala keel · Näe rohkem »
Karjala Vabariik
Karjala Vabariik (vene Республика Карелия, karjala Karjalan tazavaldu, vepsa Karjalan Tazovaldkund, soome Karjalan tasavalta) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Uurali keeled ja Karjala Vabariik · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Uurali keeled ja Kääne · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Uurali keeled ja Keel · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Uurali keeled ja Keelkond · Näe rohkem »
Kemi saami keel
Kemi saami keel on 19. sajandil väljasurnud saami keel, mida kõneldi Soome Lapimaa lõunaosas Kuolajärvi ja Sompio piirkonnas.
Uus!!: Uurali keeled ja Kemi saami keel · Näe rohkem »
Keskjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel.
Uus!!: Uurali keeled ja Keskjooks · Näe rohkem »
Kildini saami keel
Kildini saami keele kõnelejate ajalooline asuala on kaardil nr 8. Kildini saami keel ehk kildini keel (Kildini saami Кӣллт са̄мь кӣлл, Кӣлтса̄мь кӣлл Kīllt sām' kīll) on uurali keelkonna saami rühma idasaami alarühma kuuluv keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Kildini saami keel · Näe rohkem »
Klavdija Plotnikova
Klavdija Plotnikova (vene keeles Клавдия Захаровна Плотникова, ka Клавдия Захаровна Плотникова-Анджигатова; umbes 1895 – 20. september 1989) oli viimane kamassi keelt emakeelena kõneleja.
Uus!!: Uurali keeled ja Klavdija Plotnikova · Näe rohkem »
Koibali keel
Koibali keel on samojeedi keel, kamassi keele murre, välja surnud 19. sajandi alguses.
Uus!!: Uurali keeled ja Koibali keel · Näe rohkem »
Koltasaami keel
Koltasaami keel (koltasaami keeles sääʹmǩiõll, põhjasaami keeles nuortalašgiella) on saami keel, mida tänapäeval kõneldakse peamiselt Soomes Inari valla Sevettijärvi (Čeʹvetjäuʹrr), Nellimi (Njeäʹllem) ja Näätämö (Njauddâm) külas ning Venemaal Notozero (Njuõʹttjäuʹrr) piirkonnas.
Uus!!: Uurali keeled ja Koltasaami keel · Näe rohkem »
Komi
Komi (ametlik nimi Komi Vabariik) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Uurali keeled ja Komi · Näe rohkem »
Komi keel
Komi keel on Uurali keel, mis kuulub soome-ugri keelte Permi rühma.
Uus!!: Uurali keeled ja Komi keel · Näe rohkem »
Koola poolsaar
pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.
Uus!!: Uurali keeled ja Koola poolsaar · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Uurali keeled ja Läti · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Uurali keeled ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Lõunasaami keel
Lõunasaami keel on kõige lõunapoolsema levikuga saami keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Lõunasaami keel · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Uurali keeled ja Liivi keel · Näe rohkem »
Lule saami keel
Lule saami keel (julevusámegiella) on soome-ugri keelte hulka kuuluv saami keel, mida kõneleb 1500 kuni 2000 inimest Norras ja Rootsis.
Uus!!: Uurali keeled ja Lule saami keel · Näe rohkem »
Mansi keel
Mansi keel (vananenud nimi voguli keel) on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Mansi keel · Näe rohkem »
Mari keel
Mari keel (niidumari марий йылме; mäemari мары йӹлмӹ) on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Mari keel · Näe rohkem »
Marimaa
Marimaa (ametlikult Mari Eli Vabariik) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaa Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Uurali keeled ja Marimaa · Näe rohkem »
Martin Fogel
Martin Fogel (17. aprill 1634 Hamburg – 21. oktoober 1675 Hamburg) oli saksa ajaloolane ja polüglott, keda võib pidada fennougristika üheks alusepanijaks, kuna ta tõestas ungari keele, soome keele ja saami keelte omavahelise suguluse sõnavara ja grammatika põhjal.
Uus!!: Uurali keeled ja Martin Fogel · Näe rohkem »
Matori keel
Matori keel oli Uurali keelte samojeedi keelterühmas.
Uus!!: Uurali keeled ja Matori keel · Näe rohkem »
Mäemari keel
Mäemari keel (varem ka läänemari keel) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis, Marimaal Mäemari, Jurino ja Kilemarõ rajoonis.
Uus!!: Uurali keeled ja Mäemari keel · Näe rohkem »
Metsaneenetsi keel
Metsaneenetsi keel on samojeedi keelte hulka kuuluv keel või neenetsi keele murderühm, mida kõnelevad metsaneenetsid, kes elavad Handi-Mansimaal.
Uus!!: Uurali keeled ja Metsaneenetsi keel · Näe rohkem »
Metsaneenetsid
Metsaneenetsid on neenetsite rühm, kes räägib metsaneenetsi keelt.
Uus!!: Uurali keeled ja Metsaneenetsid · Näe rohkem »
Mokša keel
Mokša keel (мокшень кяль) on mokšade rahvuskeel.
Uus!!: Uurali keeled ja Mokša keel · Näe rohkem »
Mordva
Mordva Vabariik on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Uurali keeled ja Mordva · Näe rohkem »
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Uus!!: Uurali keeled ja Mordva keeled · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Uurali keeled ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Neenetsi autonoomne ringkond
Neenetsi autonoomne ringkond on autonoomne ringkond Venemaal Arhangelski oblasti koosseisus Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Uurali keeled ja Neenetsi autonoomne ringkond · Näe rohkem »
Neenetsi keel
Neenetsi keel (ненэцяʼ вада) on samojeedi keel, mida kõneleb umbes 30 000 neenetsit.
Uus!!: Uurali keeled ja Neenetsi keel · Näe rohkem »
Neenetsid
Neenetsi perekond Neenetsid 1860. aastatel Neenetsid (vanemad nimetused samojeedid, jurakid) on samojeedi rahvas, kes elab Venemaal Kirde-Euroopa ja Lääne-Siberi tundrais ja metsatundrais.
Uus!!: Uurali keeled ja Neenetsid · Näe rohkem »
Nganassaani keel
Nganassaani keel on samojeedi keel, mida kõneles Taimõri poolsaare edela- ja keskosas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 500 nganassaani kokku 830 nganassaanist.
Uus!!: Uurali keeled ja Nganassaani keel · Näe rohkem »
Nganassaanid
Nganassaanid 1927. aastal Nganassaanid (varem nimetatud tavgisamojeedideks) on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis.
Uus!!: Uurali keeled ja Nganassaanid · Näe rohkem »
Niidumari keel
Niidumari keel (varem ka idamari keel või tšeremissi keel) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis Marimaal.
Uus!!: Uurali keeled ja Niidumari keel · Näe rohkem »
Nomaadid
Saami perekond aastal 1900 Nomaadid (ainsuses nomaad; kreeka keeles (ainsuses) νομάς, nomas, (mitmuses) νομάδες, nomades) on inimesed, inimrühmad või rahvad (rändrahvad), kes rändavad pidevalt ühest elupaigast teise.
Uus!!: Uurali keeled ja Nomaadid · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Uurali keeled ja Norra · Näe rohkem »
Ob
Obi jõe valgala Ob (vene keeles Обь, handi ja mansi keeles Ас, neenetsi keeles Саля' ям) on jõgi Aasias.
Uus!!: Uurali keeled ja Ob · Näe rohkem »
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Uus!!: Uurali keeled ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »
Permi keeled
Permi keeled on soome-ugri keelkonna alarühm.
Uus!!: Uurali keeled ja Permi keeled · Näe rohkem »
Permikomi keel
Esimene permikomi sõnaraamat (1785) Permikomi keelt (перем коми кыв /ˈperem ˈkomi kɨv/ või коми-пермяцкӧй кыв /ˈkomi perˈmʲackəj kɨv/) räägitakse Venemaal Permi krais Permikomi ringkonnas Kama jõgikonna aladel.
Uus!!: Uurali keeled ja Permikomi keel · Näe rohkem »
Pite saami keel
Pite saami keel on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 20 inimest Rootsis ja Norras.
Uus!!: Uurali keeled ja Pite saami keel · Näe rohkem »
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Uus!!: Uurali keeled ja Riigikeel · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Uurali keeled ja Rootsi · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Uurali keeled ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Uurali keeled ja Saksa keel · Näe rohkem »
Samojedistika
Samojedistika on teadusharu, mis uurib samojeedi rahvaid ja keeli.
Uus!!: Uurali keeled ja Samojedistika · Näe rohkem »
Samojeedi keeled
Samojeedi keeled on Uurali keelkonda kuuluvate keelte rühm.
Uus!!: Uurali keeled ja Samojeedi keeled · Näe rohkem »
Samojeedid
Samojeedid ehk samojeedi rahvad on samojeedi keeli kõnelevad rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid.
Uus!!: Uurali keeled ja Samojeedid · Näe rohkem »
Sölkupi keel
Sölkupi keel on samojeedi keel, mida on emakeelena rääkinud sölkupid.
Uus!!: Uurali keeled ja Sölkupi keel · Näe rohkem »
Sölkupid
Sölkupi perekond Sölkupide lipp Sölkupid (vananenud nimetus ostjakisamojeedid) on samojeedi rahvas Lääne-Siberi põhjaosas Tomski oblastis, Tjumeni oblastis ja Krasnojarski krais.
Uus!!: Uurali keeled ja Sölkupid · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Uurali keeled ja Süntaks · Näe rohkem »
Sürjakomi keel
Sürjakomi keel (komi keeles коми кыв) on üks kahest komi keele murderühmast (teine on permikomi keel).
Uus!!: Uurali keeled ja Sürjakomi keel · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Uurali keeled ja Siber · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Uurali keeled ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Uurali keeled ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Uurali keeled ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomne ringkond
Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomne ringkond oli haldusüksus Vene NFSV Krasnojarski krais ja Venemaa Föderatsioonis 1977–2006.
Uus!!: Uurali keeled ja Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomne ringkond · Näe rohkem »
Taimõri poolsaar
Taimõri poolsaare asukoht Ekspeditsioon poolsaarel Taimõri saar kahe laevadel hõljuk Hivus-10 aprill 2013 Taimõri poolsaar (vene keeles Таймырский полуостров) on poolsaar Euraasia põhjaosas Venemaal.
Uus!!: Uurali keeled ja Taimõri poolsaar · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Uurali keeled ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Tundraneenetsi keel
Samojeedi rahvaste maa XVII sajandil (triibuline) ja XX sajandil (punane) Tundraneenetsi keel on üks suuremaid samojeedi keeli.
Uus!!: Uurali keeled ja Tundraneenetsi keel · Näe rohkem »
Turgi keeled
pisi Turgi keeled on Altai keelterühma kuuluv keelkond, mille keeli kõnelevad põhiliselt Kagu-Euroopas ja Aasias elavad turgi rahvad.
Uus!!: Uurali keeled ja Turgi keeled · Näe rohkem »
Turjasaami keel
Turjasaami keele kõnelejate põline asuala on kaardil märgitud numbriga 9 Turjasaami keel on idapoolseim saami keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Turjasaami keel · Näe rohkem »
Udmurdi keel
Udmurdi keel (удмурт кыл) on permi keelte hulka kuuluv soome-ugri keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Udmurdi keel · Näe rohkem »
Udmurtia
Udmurtia (ametlik nimi Udmurdi Vabariik) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Uurali keeled ja Udmurtia · Näe rohkem »
Ugri keeled
Ugri keelte levikuala Ugri keeled on Uurali keelkonda kuuluv soome-ugri keelte rühm, millesse omakorda kuuluvad: ungari keel, handi keel ja mansi keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Ugri keeled · Näe rohkem »
Ume saami keel
Ume saami keel on saami keel, mida räägitakse Rootsis ja varem ka Norras.
Uus!!: Uurali keeled ja Ume saami keel · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Uurali keeled ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Uurali keeled ja Ungari keel · Näe rohkem »
Uralistika
Uralistika on teadusharu, mis uurib uurali rahvaid ja keeli.
Uus!!: Uurali keeled ja Uralistika · Näe rohkem »
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uus!!: Uurali keeled ja Uural · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Uurali keeled ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Uurali keelepuu
600px Uurali keelepuu on sümboolne puukujuline skeem (keelepuu), mis kajastab uralistikas pikka aega valdavana püsinud seisukohta, et tänapäeval tuntud uurali keeled on kujunenud kunagisest uurali algkeelest lahknemise ja eristumise kaudu, kui keele kandjad rändasid algkeele aegsest uurali algkodust laiali üle Euraasia.
Uus!!: Uurali keeled ja Uurali keelepuu · Näe rohkem »
Uurali-Altai keeled
Uurali-Altai keeled on hüpoteetiline keelte hõimkond ehk keeleselts, mis hõlmab nii Uurali keelkonda kui ka Altai keelkonda.
Uus!!: Uurali keeled ja Uurali-Altai keeled · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Uurali keeled ja Vadja keel · Näe rohkem »
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Uus!!: Uurali keeled ja Valge meri · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Uurali keeled ja Venemaa · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Uurali keeled ja Vepsa keel · Näe rohkem »
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Uus!!: Uurali keeled ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Uurali keeled ja Volga · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Uurali keeled ja 1854 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Uurali keeled ja 1879 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Uurali keeled ja 19. sajand · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Uurali keeled ja 1989 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Uurali keeled ja 20. sajand · Näe rohkem »
