Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Vadja keel ja Vadjalased
Vadja keel ja Vadjalased on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Bauska, Dmitri Tsvetkov, Eelrooma rauaaeg, Eesti, Eesti keel, Eesti Rahva Muuseum, Gustav Ränk, Helsingi, Hilisrauaaeg, Idamurre, Ingeri, Isuri kõrgustik, Isurid, Lauga jõgi, Lauri Kettunen, Lauri Posti, Läänemeresoome keeled, Läti, Paul Ariste, Põhjaeesti murded, Rooma rauaaeg, Saami keeled, Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tiit-Rein Viitso, Vadjamaa, Valter Lang, Venelased, ..., Venemaa. Laienda indeks (1 rohkem) »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Bauska ja Vadja keel · Bauska ja Vadjalased ·
Dmitri Tsvetkov
Dmitri Tsvetkov.Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv, EAA 2100.1.16962, leht 4p Dmitri Tsvetkov (vadja keeles Dmitri Pavlovic Tsvetkov; 18. (vkj) / 30. oktoober 1890 Jõgõperä, Lužitsõ vald, Jamburgi maakond – 26. august 1930 Narva) oli vadja päritolu Venemaa ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane.
Dmitri Tsvetkov ja Vadja keel · Dmitri Tsvetkov ja Vadjalased ·
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.
Eelrooma rauaaeg ja Vadja keel · Eelrooma rauaaeg ja Vadjalased ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Vadja keel · Eesti ja Vadjalased ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Vadja keel · Eesti keel ja Vadjalased ·
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Eesti Rahva Muuseum ja Vadja keel · Eesti Rahva Muuseum ja Vadjalased ·
Gustav Ränk
Gustav Ränk, 1938 Gustav Ränk (pastell) Gustav Ränk (18. veebruar (ukj) 1902 Nõmme küla, Karja kihelkond, Saaremaa – 5. aprill 1998 Stockholm) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor.
Gustav Ränk ja Vadja keel · Gustav Ränk ja Vadjalased ·
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Helsingi ja Vadja keel · Helsingi ja Vadjalased ·
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Hilisrauaaeg ja Vadja keel · Hilisrauaaeg ja Vadjalased ·
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Idamurre ja Vadja keel · Idamurre ja Vadjalased ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Vadja keel · Ingeri ja Vadjalased ·
Isuri kõrgustik
Isuri kõrgustik ehk Isuri lavamaa (vene keeles Ижорская возвышенность ehk Ижорское плато) on kõrgustik Leningradi oblasti lääneosas, Ordoviitsiumi lavamaa suurim osa.
Isuri kõrgustik ja Vadja keel · Isuri kõrgustik ja Vadjalased ·
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Isurid ja Vadja keel · Isurid ja Vadjalased ·
Lauga jõgi
Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.
Lauga jõgi ja Vadja keel · Lauga jõgi ja Vadjalased ·
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Lauri Kettunen ja Vadja keel · Lauri Kettunen ja Vadjalased ·
Lauri Posti
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Lauri Posti ja Vadja keel · Lauri Posti ja Vadjalased ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Läänemeresoome keeled ja Vadja keel · Läänemeresoome keeled ja Vadjalased ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Vadja keel · Läti ja Vadjalased ·
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Paul Ariste ja Vadja keel · Paul Ariste ja Vadjalased ·
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Põhjaeesti murded ja Vadja keel · Põhjaeesti murded ja Vadjalased ·
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Rooma rauaaeg ja Vadja keel · Rooma rauaaeg ja Vadjalased ·
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Saami keeled ja Vadja keel · Saami keeled ja Vadjalased ·
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Tarandkalme ja Vadja keel · Tarandkalme ja Vadjalased ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Tartu ja Vadja keel · Tartu ja Vadjalased ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Tartu Ülikool ja Vadja keel · Tartu Ülikool ja Vadjalased ·
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vadja keel · Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vadjalased ·
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Tiit-Rein Viitso ja Vadja keel · Tiit-Rein Viitso ja Vadjalased ·
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Vadja keel ja Vadjamaa · Vadjalased ja Vadjamaa ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vadja keel ja Valter Lang · Vadjalased ja Valter Lang ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vadja keel ja Venelased · Vadjalased ja Venelased ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Vadja keel ja Vadjalased ühist
- Millised on sarnasused Vadja keel ja Vadjalased
Võrdlus Vadja keel ja Vadjalased
Vadja keel on 77 suhted, samas Vadjalased 174. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 12.35% = 31 / (77 + 174).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Vadja keel ja Vadjalased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
