Kiiremini kui brauser!
174 suhted: Aarne Michaël Tallgren, Akadeemia (ajakiri), Aleksander IV (paavst), Anti Selart, Artur Vassar, August Ahlqvist, Bauska, Bulla, Dmitri Tsvetkov, Eelrooma rauaaeg, Eesti, Eesti 2000. aasta rahvaloendus, Eesti keel, Eesti keskaeg, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Päevaleht, Eesti Rahva Muuseum, Enn Ernits, Enn Tarvel, Esiaeg, Etnograafia, Evald Blumfeldt, Evar Saar, Fred Puss, Grammatika, Gustav Ränk, Harri Moora, Heidenreich Vincke von Overberg, Heiki Valk, Helsingi, Henriku Liivimaa kroonika, Hilisrauaaeg, Huno Rätsep, Idamurre, Ingeri, Ingerisoomlased, Isuri kõrgustik, Isurid, Itsipino, Julius Mägiste, Karjala, Karjalased, Karl Pajusalu, Katoliku kirik, Keel ja Kirjandus, Kingissepp, Koporje, Kotlõ, Krakolje, Kreevinid, ..., Kristlus, Kukkusi, Kuressaare, Kylfingid, Laadoga, Lauga jõgi, Lauri Kettunen, Lauri Posti, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Läänemeresoomlased, Läti, Lõunaeesti keeled, Leetopiss, Liivimaa ristisõda, Lužitsõ (Kingissepa rajoon), Luterlus, Maakeel, Mariko Faster, Marja Kallasmaa, Marje Joalaid, Mõõgavendade ordu, Misjon, Moskva suurvürstiriik, Narva, Narva jõgi, Nõukogude Liit, Nestori kroonika, Novgorodi vabariik, Ohvrikivi, Oudekki Figurova, Oudova, Paavst, Paganlus, Palasi (Vinni), Pastor, Paul Alvre, Paul Ariste, Pärismaalased, Pärisorjus, Püha, Põhjaeesti murded, Peeter Päll, Peipsi järv, Peski (Kingissepa rajoon), Peterburi, Pihkva järv, Piret Lotman, Pljussa, Poluvernikud, Priit Ligi, Riho Grünthal, Riia, Rooma rauaaeg, Rootsi, Saami keeled, Saamid, Saksa ordu, Sõnaraamat, Sõnastik, Slaavi keeled, Soome, Statistikaamet, Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tšuudid, Tüvi (keeleteadus), Teine maailmasõda, Tiina Laansalu, Tiit-Rein Viitso, Tudulinna, Urmas Sutrop, Ust-Luga, Vadja keel, Vadja muuseum, Vadja viiendik, Vadjamaa, Vaiga, Valdek Pall, Valter Lang, Vana-Liivimaa, Vasall, Venelased, Venemaa, Venemaa 2002. aasta rahvaloendus, Venemaa 2010. aasta rahvaloendus, Venemaa väikesearvulised põlisrahvad, Viru-Jaagupi kihelkond, 12. sajand, 1240, 1255, 1384, 1444, 1447, 1484, 1488, 1534, 1548, 17. sajand, 1783, 1856, 19. sajand, 1931, 1932, 1942, 1948, 1956, 1980, 1986, 1989, 1990. aastad, 1992, 1997, 1998, 20. sajand, 2001, 2003, 2005, 2008, 3. sajand, 6. sajand. Laienda indeks (124 rohkem) »
Aarne Michaël Tallgren
A. M. Tallgren 1914. aastal Aarne Michaёl (Mikko) Tallgren (8. veebruar 1885 Ruovesi – 13. aprill 1945 Helsingi) oli eesti ja soome arheoloog.
Uus!!: Vadjalased ja Aarne Michaël Tallgren · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Vadjalased ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Aleksander IV (paavst)
Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.
Uus!!: Vadjalased ja Aleksander IV (paavst) · Näe rohkem »
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Uus!!: Vadjalased ja Anti Selart · Näe rohkem »
Artur Vassar
Artur Vassar (18. november 1911 Keeni vald, Tartumaa – 17. juuli 1977 Rutja, Lääne-Virumaa) oli eesti ajaloolane ja arheoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).
Uus!!: Vadjalased ja Artur Vassar · Näe rohkem »
August Ahlqvist
Karl August Engelbrekt Ahlqvist (pseudonüüm A. Oksanen; 7. august 1826 Kuopio – 20. november 1889 Helsingi) oli Soome luuletaja, kirjanduskriitik ja soome-ugri keeleteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja August Ahlqvist · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Vadjalased ja Bauska · Näe rohkem »
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Uus!!: Vadjalased ja Bulla · Näe rohkem »
Dmitri Tsvetkov
Dmitri Tsvetkov.Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv, EAA 2100.1.16962, leht 4p Dmitri Tsvetkov (vadja keeles Dmitri Pavlovic Tsvetkov; 18. (vkj) / 30. oktoober 1890 Jõgõperä, Lužitsõ vald, Jamburgi maakond – 26. august 1930 Narva) oli vadja päritolu Venemaa ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja Dmitri Tsvetkov · Näe rohkem »
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vadjalased ja Eelrooma rauaaeg · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vadjalased ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti 2000. aasta rahvaloendus
2000.
Uus!!: Vadjalased ja Eesti 2000. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Vadjalased ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Vadjalased ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Uus!!: Vadjalased ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Uus!!: Vadjalased ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Uus!!: Vadjalased ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Vadjalased ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Vadjalased ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Uus!!: Vadjalased ja Esiaeg · Näe rohkem »
Etnograafia
Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).
Uus!!: Vadjalased ja Etnograafia · Näe rohkem »
Evald Blumfeldt
Evald Valentin Blumfeldt (25. august 1902 Taali vald, Pärnumaa – 17. juuli 1981 Stockholm) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Vadjalased ja Evald Blumfeldt · Näe rohkem »
Evar Saar
Evar Saar (võru keeles Saarõ Evar; sündinud 16. augustil 1969 Sõmerpalu vallas) on võro keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist.
Uus!!: Vadjalased ja Evar Saar · Näe rohkem »
Fred Puss
Fred Puss. Jake Farra foto. Fred Puss (sündinud 19. veebruaril 1976) on eesti ajaloolane, genealoog ja nimeteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja Fred Puss · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Vadjalased ja Grammatika · Näe rohkem »
Gustav Ränk
Gustav Ränk, 1938 Gustav Ränk (pastell) Gustav Ränk (18. veebruar (ukj) 1902 Nõmme küla, Karja kihelkond, Saaremaa – 5. aprill 1998 Stockholm) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor.
Uus!!: Vadjalased ja Gustav Ränk · Näe rohkem »
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Uus!!: Vadjalased ja Harri Moora · Näe rohkem »
Heidenreich Vincke von Overberg
Heidenreich Vincke von Overberg (ka Heinrich; surnud 29. juunil 1450) oli Liivi ordumeister 1438/1439–1450.
Uus!!: Vadjalased ja Heidenreich Vincke von Overberg · Näe rohkem »
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Uus!!: Vadjalased ja Heiki Valk · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Vadjalased ja Helsingi · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Vadjalased ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Uus!!: Vadjalased ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »
Huno Rätsep
Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).
Uus!!: Vadjalased ja Huno Rätsep · Näe rohkem »
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Uus!!: Vadjalased ja Idamurre · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Vadjalased ja Ingeri · Näe rohkem »
Ingerisoomlased
Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.
Uus!!: Vadjalased ja Ingerisoomlased · Näe rohkem »
Isuri kõrgustik
Isuri kõrgustik ehk Isuri lavamaa (vene keeles Ижорская возвышенность ehk Ижорское плато) on kõrgustik Leningradi oblasti lääneosas, Ordoviitsiumi lavamaa suurim osa.
Uus!!: Vadjalased ja Isuri kõrgustik · Näe rohkem »
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Uus!!: Vadjalased ja Isurid · Näe rohkem »
Itsipino
Itsipino plaan (1860) Itsipino (vene keeles Иципино, vadja keeles Itšäpäivä, soome keeles Ikäpäiväsi, Ikäpäivösi) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Nežnovo külaasunduses.
Uus!!: Vadjalased ja Itsipino · Näe rohkem »
Julius Mägiste
Julius Mägiste Julius Mägiste (kuni 1922. aastani Julius Mälson, 6/19. detsember 1900 Kudina vald, Tartumaa – 11. märts 1978 Lund) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja Julius Mägiste · Näe rohkem »
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Uus!!: Vadjalased ja Karjala · Näe rohkem »
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Uus!!: Vadjalased ja Karjalased · Näe rohkem »
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Vadjalased ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Vadjalased ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Uus!!: Vadjalased ja Kingissepp · Näe rohkem »
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Uus!!: Vadjalased ja Koporje · Näe rohkem »
Kotlõ
Kotlõ (vadja Kattila; eesti keeles mööndav Katla) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Kotlõ vallas.
Uus!!: Vadjalased ja Kotlõ · Näe rohkem »
Krakolje
Krakolje plaan (1860) Krakolje (vene keeles Краколье, vadja keeles Jõgõperä, soome keeles Joenperä) oli küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ust-Luga külaasunduses.
Uus!!: Vadjalased ja Krakolje · Näe rohkem »
Kreevinid
Rahvariides kreevinid M. de Pauly joonistusel Kreevinid olid vadjalaste rühm, kes elas 15.–19.
Uus!!: Vadjalased ja Kreevinid · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Vadjalased ja Kristlus · Näe rohkem »
Kukkusi
Kukkusi (vadja Kukkuzi) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.
Uus!!: Vadjalased ja Kukkusi · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: Vadjalased ja Kuressaare · Näe rohkem »
Kylfingid
Kylfingid oli tõenäoliselt läänemeresoome päritolu rahvas, kes oli aktiivne viikingiaegses Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vadjalased ja Kylfingid · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Vadjalased ja Laadoga · Näe rohkem »
Lauga jõgi
Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.
Uus!!: Vadjalased ja Lauga jõgi · Näe rohkem »
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Uus!!: Vadjalased ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »
Lauri Posti
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja Lauri Posti · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Vadjalased ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Vadjalased ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Uus!!: Vadjalased ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vadjalased ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Vadjalased ja Läti · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Vadjalased ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Uus!!: Vadjalased ja Leetopiss · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Vadjalased ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Lužitsõ (Kingissepa rajoon)
Lužitsõ plaan (1860) Lužitsõ (vene keeles Лужицы, soome keeles Luutsa, vadja keeles Luuditsa) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ust-Luga külaasunduses.
Uus!!: Vadjalased ja Lužitsõ (Kingissepa rajoon) · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Vadjalased ja Luterlus · Näe rohkem »
Maakeel
Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.
Uus!!: Vadjalased ja Maakeel · Näe rohkem »
Mariko Faster
Mariko Faster (võru keeles Fastrõ Mariko; sündinud 4. märtsil 1977) on Eesti keeleteadlane ja kohanimeuurija.
Uus!!: Vadjalased ja Mariko Faster · Näe rohkem »
Marja Kallasmaa
Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja Marja Kallasmaa · Näe rohkem »
Marje Joalaid
Marje Joalaid (sündinud 1. novembril 1946 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja folklorist.
Uus!!: Vadjalased ja Marje Joalaid · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Vadjalased ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Vadjalased ja Misjon · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Vadjalased ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Vadjalased ja Narva · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Vadjalased ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Vadjalased ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Uus!!: Vadjalased ja Nestori kroonika · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Vadjalased ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Ohvrikivi
Ohvrikivi Helmes Ohvrikivi on ohverdamiseks kasutatud püha kivi, tihti ühe või mitme lohuga.
Uus!!: Vadjalased ja Ohvrikivi · Näe rohkem »
Oudekki Figurova
Oudekki Figurova (14. märts 1891 – 9. veebruar 1978Arukask, Madis 2003. – Mäetagused nr 21, lk 222–230. (Kasutatud 5.1.2017).) oli vadja rahvaravitseja (vadja keeles tǟtäjä, 'teadja') ja rahvalaulik.
Uus!!: Vadjalased ja Oudekki Figurova · Näe rohkem »
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Uus!!: Vadjalased ja Oudova · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Vadjalased ja Paavst · Näe rohkem »
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Vadjalased ja Paganlus · Näe rohkem »
Palasi (Vinni)
Palasi (18. sajandi kaartidel Pallas) on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Uus!!: Vadjalased ja Palasi (Vinni) · Näe rohkem »
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Uus!!: Vadjalased ja Pastor · Näe rohkem »
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja Paul Alvre · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Vadjalased ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Pärismaalased
Saamide perekond aastal 1900 Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad.
Uus!!: Vadjalased ja Pärismaalased · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Vadjalased ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Püha
Püha ehk sakraalne (ld. sacer, sanctus) on nähtus, olend, paik, aeg, ese, tekst vm., mis on oluline, puutumatu, õige, tõene.
Uus!!: Vadjalased ja Püha · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Vadjalased ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Uus!!: Vadjalased ja Peeter Päll · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Vadjalased ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Peski (Kingissepa rajoon)
Peski (vene keeles Пески; soome keeles Liivakylä või Liiva; vadja keeles Liivtšülä) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis.
Uus!!: Vadjalased ja Peski (Kingissepa rajoon) · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Vadjalased ja Peterburi · Näe rohkem »
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Uus!!: Vadjalased ja Pihkva järv · Näe rohkem »
Piret Lotman
Piret Lotman (sündinud 24. juunil 1950) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Vadjalased ja Piret Lotman · Näe rohkem »
Pljussa
Pljussa on alev Venemaal Pihkva oblastis, Pljussa rajooni keskus.
Uus!!: Vadjalased ja Pljussa · Näe rohkem »
Poluvernikud
Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.
Uus!!: Vadjalased ja Poluvernikud · Näe rohkem »
Priit Ligi
Priit Ligi (24. mai 1958 Tartu – 28. september 1994 parvlaev Estonia, Läänemeri) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Vadjalased ja Priit Ligi · Näe rohkem »
Riho Grünthal
Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.
Uus!!: Vadjalased ja Riho Grünthal · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Vadjalased ja Riia · Näe rohkem »
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vadjalased ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Vadjalased ja Rootsi · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Vadjalased ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Vadjalased ja Saamid · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Vadjalased ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Sõnaraamat
Taani-rootsi sõnaraamat Sõnaraamat on raamatukujuline sõnastik.
Uus!!: Vadjalased ja Sõnaraamat · Näe rohkem »
Sõnastik
Sõnastik on andmebaas, mis sisaldab tähestikulises järjestuses või muu reegli järgi järjestatud või elektroonselt otsitaval kujul sõnu või muid keelendeid ning nende tähendusi sõnaseletustena või tõlkevasteid.
Uus!!: Vadjalased ja Sõnastik · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Vadjalased ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Vadjalased ja Soome · Näe rohkem »
Statistikaamet
Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.
Uus!!: Vadjalased ja Statistikaamet · Näe rohkem »
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Uus!!: Vadjalased ja Tarandkalme · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Vadjalased ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Vadjalased ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Vadjalased ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Vadjalased ja Tšuudid · Näe rohkem »
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Uus!!: Vadjalased ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Vadjalased ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tiina Laansalu
Tiina Laansalu (sünninimi Tärk; sündinud 13. aprillil 1982) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja Tiina Laansalu · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Vadjalased ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Tudulinna
Tudulinna on küla Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, endise Tudulinna valla keskus.
Uus!!: Vadjalased ja Tudulinna · Näe rohkem »
Urmas Sutrop
Urmas Sutrop 17. detsembril 2013 Õigekeelsussõnaraamat 2013 esitlusel Margit Sutrop ja Urmas Sutrop Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012 Urmas Sutrop (sündinud 7. juunil 1956) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja Urmas Sutrop · Näe rohkem »
Ust-Luga
Ust-Luga ehk Laukaansuu ehk Laugasuu on asula (посёлок) Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis, Ust-Luga külaasunduse halduskeskus.
Uus!!: Vadjalased ja Ust-Luga · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Vadjalased ja Vadja keel · Näe rohkem »
Vadja muuseum
Vadja muuseum (soome keeles Vatjalaisten kansanmuseo) on eramuuseum Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ust-Luga külaasunduses Lužitsõ külas.
Uus!!: Vadjalased ja Vadja muuseum · Näe rohkem »
Vadja viiendik
Vadja viiendik (vene keeles Во́дская пяти́на, soome keeles Vatjan viidennes) oli Vadjamaa territoorium Novgorodi vabariigi ja hiljem Moskva suurvürstiriigi ja Moskva tsaaririigis.
Uus!!: Vadjalased ja Vadja viiendik · Näe rohkem »
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Uus!!: Vadjalased ja Vadjamaa · Näe rohkem »
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Vadjalased ja Vaiga · Näe rohkem »
Valdek Pall
Valdek Pall (30. juuni 1927 Laius-Tähkvere vald, Tartumaa – 17. aprill 2013) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Vadjalased ja Valdek Pall · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Vadjalased ja Valter Lang · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Vadjalased ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Vadjalased ja Vasall · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Vadjalased ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Vadjalased ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa 2002. aasta rahvaloendus
Venemaa 2002.
Uus!!: Vadjalased ja Venemaa 2002. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Venemaa 2010. aasta rahvaloendus
Rahvaloenduse logo Venemaa 2010.
Uus!!: Vadjalased ja Venemaa 2010. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Venemaa väikesearvulised põlisrahvad
Venemaa väikesearvulised põlisrahvad on rahvad, mida tunnistab sellisena Venemaa Föderatsioon oma valitsuse otsusega.
Uus!!: Vadjalased ja Venemaa väikesearvulised põlisrahvad · Näe rohkem »
Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Jaagupi kirik Viru-Jaagupi kihelkond (lühend VJg, saksa Kirchspiel St. Jacobi) oli kihelkond Viru kreisis Eestimaa kubermangus, Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Vadjalased ja Viru-Jaagupi kihelkond · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Vadjalased ja 12. sajand · Näe rohkem »
1240
1240.
Uus!!: Vadjalased ja 1240 · Näe rohkem »
1255
1255.
Uus!!: Vadjalased ja 1255 · Näe rohkem »
1384
1384.
Uus!!: Vadjalased ja 1384 · Näe rohkem »
1444
1444.
Uus!!: Vadjalased ja 1444 · Näe rohkem »
1447
1447.
Uus!!: Vadjalased ja 1447 · Näe rohkem »
1484
1484.
Uus!!: Vadjalased ja 1484 · Näe rohkem »
1488
1488.
Uus!!: Vadjalased ja 1488 · Näe rohkem »
1534
1534.
Uus!!: Vadjalased ja 1534 · Näe rohkem »
1548
1548.
Uus!!: Vadjalased ja 1548 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Vadjalased ja 17. sajand · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Vadjalased ja 1783 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Vadjalased ja 1856 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Vadjalased ja 19. sajand · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Vadjalased ja 1931 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Vadjalased ja 1932 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Vadjalased ja 1942 · Näe rohkem »
1948
1948.
Uus!!: Vadjalased ja 1948 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Vadjalased ja 1956 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Vadjalased ja 1980 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Vadjalased ja 1986 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Vadjalased ja 1989 · Näe rohkem »
1990. aastad
1990.
Uus!!: Vadjalased ja 1990. aastad · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Vadjalased ja 1992 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Vadjalased ja 1997 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Vadjalased ja 1998 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Vadjalased ja 20. sajand · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Vadjalased ja 2001 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Vadjalased ja 2003 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Vadjalased ja 2005 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Vadjalased ja 2008 · Näe rohkem »
3. sajand
3.
Uus!!: Vadjalased ja 3. sajand · Näe rohkem »
6. sajand
6.
Uus!!: Vadjalased ja 6. sajand · Näe rohkem »
