Sisukord
174 suhted: Aarne Michaël Tallgren, Akadeemia (ajakiri), Aleksander IV (paavst), Anti Selart, Artur Vassar, August Ahlqvist, Bauska, Bulla, Dmitri Tsvetkov, Eelrooma rauaaeg, Eesti, Eesti 2000. aasta rahvaloendus, Eesti keel, Eesti keskaeg, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Päevaleht, Eesti Rahva Muuseum, Enn Ernits, Enn Tarvel, Esiaeg, Etnograafia, Evald Blumfeldt, Evar Saar, Fred Puss, Grammatika, Gustav Ränk, Harri Moora, Heidenreich Vincke von Overberg, Heiki Valk, Helsingi, Henriku Liivimaa kroonika, Hilisrauaaeg, Huno Rätsep, Idamurre, Ingeri, Ingerisoomlased, Isuri kõrgustik, Isurid, Itsipino, Julius Mägiste, Karjala, Karjalased, Karl Pajusalu, Katoliku kirik, Keel ja Kirjandus, Kingissepp, Koporje, Kotlõ, Krakolje, Kreevinid, ... Laienda indeks (124 rohkem) »
Aarne Michaël Tallgren
A. M. Tallgren 1914. aastal Aarne Michaёl (Mikko) Tallgren (8. veebruar 1885 Ruovesi – 13. aprill 1945 Helsingi) oli eesti ja soome arheoloog.
Vaata Vadjalased ja Aarne Michaël Tallgren
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Vaata Vadjalased ja Akadeemia (ajakiri)
Aleksander IV (paavst)
Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.
Vaata Vadjalased ja Aleksander IV (paavst)
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Vaata Vadjalased ja Anti Selart
Artur Vassar
Artur Vassar (18. november 1911 Keeni vald, Tartumaa – 17. juuli 1977 Rutja, Lääne-Virumaa) oli eesti ajaloolane ja arheoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).
Vaata Vadjalased ja Artur Vassar
August Ahlqvist
Karl August Engelbrekt Ahlqvist (pseudonüüm A. Oksanen; 7. august 1826 Kuopio – 20. november 1889 Helsingi) oli Soome luuletaja, kirjanduskriitik ja soome-ugri keeleteadlane.
Vaata Vadjalased ja August Ahlqvist
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Vaata Vadjalased ja Bauska
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Vaata Vadjalased ja Bulla
Dmitri Tsvetkov
Dmitri Tsvetkov.Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv, EAA 2100.1.16962, leht 4p Dmitri Tsvetkov (vadja keeles Dmitri Pavlovic Tsvetkov; 18. (vkj) / 30. oktoober 1890 Jõgõperä, Lužitsõ vald, Jamburgi maakond – 26. august 1930 Narva) oli vadja päritolu Venemaa ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane.
Vaata Vadjalased ja Dmitri Tsvetkov
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.
Vaata Vadjalased ja Eelrooma rauaaeg
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Vadjalased ja Eesti
Eesti 2000. aasta rahvaloendus
2000.
Vaata Vadjalased ja Eesti 2000. aasta rahvaloendus
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Vadjalased ja Eesti keel
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata Vadjalased ja Eesti keskaeg
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Vaata Vadjalased ja Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Vaata Vadjalased ja Eesti Päevaleht
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Vaata Vadjalased ja Eesti Rahva Muuseum
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Vaata Vadjalased ja Enn Ernits
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Vadjalased ja Enn Tarvel
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Vaata Vadjalased ja Esiaeg
Etnograafia
Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).
Vaata Vadjalased ja Etnograafia
Evald Blumfeldt
Evald Valentin Blumfeldt (25. august 1902 Taali vald, Pärnumaa – 17. juuli 1981 Stockholm) oli eesti ajaloolane.
Vaata Vadjalased ja Evald Blumfeldt
Evar Saar
Evar Saar (võru keeles Saarõ Evar; sündinud 16. augustil 1969 Sõmerpalu vallas) on võro keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist.
Vaata Vadjalased ja Evar Saar
Fred Puss
Fred Puss. Jake Farra foto. Fred Puss (sündinud 19. veebruaril 1976) on eesti ajaloolane, genealoog ja nimeteadlane.
Vaata Vadjalased ja Fred Puss
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata Vadjalased ja Grammatika
Gustav Ränk
Gustav Ränk, 1938 Gustav Ränk (pastell) Gustav Ränk (18. veebruar (ukj) 1902 Nõmme küla, Karja kihelkond, Saaremaa – 5. aprill 1998 Stockholm) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor.
Vaata Vadjalased ja Gustav Ränk
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Vaata Vadjalased ja Harri Moora
Heidenreich Vincke von Overberg
Heidenreich Vincke von Overberg (ka Heinrich; surnud 29. juunil 1450) oli Liivi ordumeister 1438/1439–1450.
Vaata Vadjalased ja Heidenreich Vincke von Overberg
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Vaata Vadjalased ja Heiki Valk
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Vaata Vadjalased ja Helsingi
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Vadjalased ja Henriku Liivimaa kroonika
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Vaata Vadjalased ja Hilisrauaaeg
Huno Rätsep
Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).
Vaata Vadjalased ja Huno Rätsep
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Vaata Vadjalased ja Idamurre
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Vadjalased ja Ingeri
Ingerisoomlased
Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.
Vaata Vadjalased ja Ingerisoomlased
Isuri kõrgustik
Isuri kõrgustik ehk Isuri lavamaa (vene keeles Ижорская возвышенность ehk Ижорское плато) on kõrgustik Leningradi oblasti lääneosas, Ordoviitsiumi lavamaa suurim osa.
Vaata Vadjalased ja Isuri kõrgustik
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Vaata Vadjalased ja Isurid
Itsipino
Itsipino plaan (1860) Itsipino (vene keeles Иципино, vadja keeles Itšäpäivä, soome keeles Ikäpäiväsi, Ikäpäivösi) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Nežnovo külaasunduses.
Vaata Vadjalased ja Itsipino
Julius Mägiste
Julius Mägiste Julius Mägiste (kuni 1922. aastani Julius Mälson, 6/19. detsember 1900 Kudina vald, Tartumaa – 11. märts 1978 Lund) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Vadjalased ja Julius Mägiste
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Vaata Vadjalased ja Karjala
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Vaata Vadjalased ja Karjalased
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Vaata Vadjalased ja Karl Pajusalu
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Vadjalased ja Katoliku kirik
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Vaata Vadjalased ja Keel ja Kirjandus
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Vaata Vadjalased ja Kingissepp
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Vaata Vadjalased ja Koporje
Kotlõ
Kotlõ (vadja Kattila; eesti keeles mööndav Katla) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Kotlõ vallas.
Vaata Vadjalased ja Kotlõ
Krakolje
Krakolje plaan (1860) Krakolje (vene keeles Краколье, vadja keeles Jõgõperä, soome keeles Joenperä) oli küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ust-Luga külaasunduses.
Vaata Vadjalased ja Krakolje
Kreevinid
Rahvariides kreevinid M. de Pauly joonistusel Kreevinid olid vadjalaste rühm, kes elas 15.–19.
Vaata Vadjalased ja Kreevinid
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Vadjalased ja Kristlus
Kukkusi
Kukkusi (vadja Kukkuzi) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.
Vaata Vadjalased ja Kukkusi
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Vadjalased ja Kuressaare
Kylfingid
Kylfingid oli tõenäoliselt läänemeresoome päritolu rahvas, kes oli aktiivne viikingiaegses Põhja-Euroopas.
Vaata Vadjalased ja Kylfingid
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Vaata Vadjalased ja Laadoga
Lauga jõgi
Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.
Vaata Vadjalased ja Lauga jõgi
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Vaata Vadjalased ja Lauri Kettunen
Lauri Posti
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Vaata Vadjalased ja Lauri Posti
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Vaata Vadjalased ja Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Vaata Vadjalased ja Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Vaata Vadjalased ja Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Vaata Vadjalased ja Läänemeresoomlased
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Vadjalased ja Läti
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.
Vaata Vadjalased ja Lõunaeesti keeled
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Vaata Vadjalased ja Leetopiss
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Vadjalased ja Liivimaa ristisõda
Lužitsõ (Kingissepa rajoon)
Lužitsõ plaan (1860) Lužitsõ (vene keeles Лужицы, soome keeles Luutsa, vadja keeles Luuditsa) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ust-Luga külaasunduses.
Vaata Vadjalased ja Lužitsõ (Kingissepa rajoon)
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Vadjalased ja Luterlus
Maakeel
Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.
Vaata Vadjalased ja Maakeel
Mariko Faster
Mariko Faster (võru keeles Fastrõ Mariko; sündinud 4. märtsil 1977) on Eesti keeleteadlane ja kohanimeuurija.
Vaata Vadjalased ja Mariko Faster
Marja Kallasmaa
Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.
Vaata Vadjalased ja Marja Kallasmaa
Marje Joalaid
Marje Joalaid (sündinud 1. novembril 1946 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja folklorist.
Vaata Vadjalased ja Marje Joalaid
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Vadjalased ja Mõõgavendade ordu
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Vaata Vadjalased ja Misjon
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Vadjalased ja Moskva suurvürstiriik
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Vadjalased ja Narva
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Vadjalased ja Narva jõgi
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Vadjalased ja Nõukogude Liit
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Vaata Vadjalased ja Nestori kroonika
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Vadjalased ja Novgorodi vabariik
Ohvrikivi
Ohvrikivi Helmes Ohvrikivi on ohverdamiseks kasutatud püha kivi, tihti ühe või mitme lohuga.
Vaata Vadjalased ja Ohvrikivi
Oudekki Figurova
Oudekki Figurova (14. märts 1891 – 9. veebruar 1978Arukask, Madis 2003. – Mäetagused nr 21, lk 222–230. (Kasutatud 5.1.2017).) oli vadja rahvaravitseja (vadja keeles tǟtäjä, 'teadja') ja rahvalaulik.
Vaata Vadjalased ja Oudekki Figurova
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Vaata Vadjalased ja Oudova
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Vadjalased ja Paavst
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Vadjalased ja Paganlus
Palasi (Vinni)
Palasi (18. sajandi kaartidel Pallas) on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Vaata Vadjalased ja Palasi (Vinni)
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Vaata Vadjalased ja Pastor
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Vadjalased ja Paul Alvre
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Vaata Vadjalased ja Paul Ariste
Pärismaalased
Saamide perekond aastal 1900 Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad.
Vaata Vadjalased ja Pärismaalased
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Vadjalased ja Pärisorjus
Püha
Püha ehk sakraalne (ld. sacer, sanctus) on nähtus, olend, paik, aeg, ese, tekst vm., mis on oluline, puutumatu, õige, tõene.
Vaata Vadjalased ja Püha
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Vaata Vadjalased ja Põhjaeesti murded
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Vaata Vadjalased ja Peeter Päll
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Vadjalased ja Peipsi järv
Peski (Kingissepa rajoon)
Peski (vene keeles Пески; soome keeles Liivakylä või Liiva; vadja keeles Liivtšülä) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis.
Vaata Vadjalased ja Peski (Kingissepa rajoon)
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Vadjalased ja Peterburi
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Vaata Vadjalased ja Pihkva järv
Piret Lotman
Piret Lotman (sündinud 24. juunil 1950) on eesti ajaloolane.
Vaata Vadjalased ja Piret Lotman
Pljussa
Pljussa on alev Venemaal Pihkva oblastis, Pljussa rajooni keskus.
Vaata Vadjalased ja Pljussa
Poluvernikud
Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.
Vaata Vadjalased ja Poluvernikud
Priit Ligi
Priit Ligi (24. mai 1958 Tartu – 28. september 1994 parvlaev Estonia, Läänemeri) oli eesti arheoloog.
Vaata Vadjalased ja Priit Ligi
Riho Grünthal
Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.
Vaata Vadjalased ja Riho Grünthal
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Vadjalased ja Riia
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Vaata Vadjalased ja Rooma rauaaeg
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Vadjalased ja Rootsi
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Vaata Vadjalased ja Saami keeled
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Vaata Vadjalased ja Saamid
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Vadjalased ja Saksa ordu
Sõnaraamat
Taani-rootsi sõnaraamat Sõnaraamat on raamatukujuline sõnastik.
Vaata Vadjalased ja Sõnaraamat
Sõnastik
Sõnastik on andmebaas, mis sisaldab tähestikulises järjestuses või muu reegli järgi järjestatud või elektroonselt otsitaval kujul sõnu või muid keelendeid ning nende tähendusi sõnaseletustena või tõlkevasteid.
Vaata Vadjalased ja Sõnastik
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Vaata Vadjalased ja Slaavi keeled
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Vadjalased ja Soome
Statistikaamet
Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.
Vaata Vadjalased ja Statistikaamet
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Vaata Vadjalased ja Tarandkalme
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Vadjalased ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Vadjalased ja Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Vadjalased ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Vaata Vadjalased ja Tšuudid
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Vaata Vadjalased ja Tüvi (keeleteadus)
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Vadjalased ja Teine maailmasõda
Tiina Laansalu
Tiina Laansalu (sünninimi Tärk; sündinud 13. aprillil 1982) on eesti keeleteadlane.
Vaata Vadjalased ja Tiina Laansalu
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Vaata Vadjalased ja Tiit-Rein Viitso
Tudulinna
Tudulinna on küla Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, endise Tudulinna valla keskus.
Vaata Vadjalased ja Tudulinna
Urmas Sutrop
Urmas Sutrop 17. detsembril 2013 Õigekeelsussõnaraamat 2013 esitlusel Margit Sutrop ja Urmas Sutrop Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012 Urmas Sutrop (sündinud 7. juunil 1956) on eesti keeleteadlane.
Vaata Vadjalased ja Urmas Sutrop
Ust-Luga
Ust-Luga ehk Laukaansuu ehk Laugasuu on asula (посёлок) Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis, Ust-Luga külaasunduse halduskeskus.
Vaata Vadjalased ja Ust-Luga
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Vaata Vadjalased ja Vadja keel
Vadja muuseum
Vadja muuseum (soome keeles Vatjalaisten kansanmuseo) on eramuuseum Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ust-Luga külaasunduses Lužitsõ külas.
Vaata Vadjalased ja Vadja muuseum
Vadja viiendik
Vadja viiendik (vene keeles Во́дская пяти́на, soome keeles Vatjan viidennes) oli Vadjamaa territoorium Novgorodi vabariigi ja hiljem Moskva suurvürstiriigi ja Moskva tsaaririigis.
Vaata Vadjalased ja Vadja viiendik
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Vaata Vadjalased ja Vadjamaa
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Vadjalased ja Vaiga
Valdek Pall
Valdek Pall (30. juuni 1927 Laius-Tähkvere vald, Tartumaa – 17. aprill 2013) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Vadjalased ja Valdek Pall
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vaata Vadjalased ja Valter Lang
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Vadjalased ja Vana-Liivimaa
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Vadjalased ja Vasall
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Vadjalased ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Vadjalased ja Venemaa
Venemaa 2002. aasta rahvaloendus
Venemaa 2002.
Vaata Vadjalased ja Venemaa 2002. aasta rahvaloendus
Venemaa 2010. aasta rahvaloendus
Rahvaloenduse logo Venemaa 2010.
Vaata Vadjalased ja Venemaa 2010. aasta rahvaloendus
Venemaa väikesearvulised põlisrahvad
Venemaa väikesearvulised põlisrahvad on rahvad, mida tunnistab sellisena Venemaa Föderatsioon oma valitsuse otsusega.
Vaata Vadjalased ja Venemaa väikesearvulised põlisrahvad
Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Jaagupi kirik Viru-Jaagupi kihelkond (lühend VJg, saksa Kirchspiel St. Jacobi) oli kihelkond Viru kreisis Eestimaa kubermangus, Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Vadjalased ja Viru-Jaagupi kihelkond
12. sajand
12.
Vaata Vadjalased ja 12. sajand
1240
1240.
Vaata Vadjalased ja 1240
1255
1255.
Vaata Vadjalased ja 1255
1384
1384.
Vaata Vadjalased ja 1384
1444
1444.
Vaata Vadjalased ja 1444
1447
1447.
Vaata Vadjalased ja 1447
1484
1484.
Vaata Vadjalased ja 1484
1488
1488.
Vaata Vadjalased ja 1488
1534
1534.
Vaata Vadjalased ja 1534
1548
1548.
Vaata Vadjalased ja 1548
17. sajand
17.
Vaata Vadjalased ja 17. sajand
1783
1783.
Vaata Vadjalased ja 1783
1856
1856.
Vaata Vadjalased ja 1856
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Vadjalased ja 19. sajand
1931
1931.
Vaata Vadjalased ja 1931
1932
1932.
Vaata Vadjalased ja 1932
1942
1942.
Vaata Vadjalased ja 1942
1948
1948.
Vaata Vadjalased ja 1948
1956
1956.
Vaata Vadjalased ja 1956
1980
1980.
Vaata Vadjalased ja 1980
1986
1986.
Vaata Vadjalased ja 1986
1989
1989.
Vaata Vadjalased ja 1989
1990. aastad
1990.
Vaata Vadjalased ja 1990. aastad
1992
1992.
Vaata Vadjalased ja 1992
1997
1997.
Vaata Vadjalased ja 1997
1998
1998.
Vaata Vadjalased ja 1998
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Vadjalased ja 20. sajand
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Vadjalased ja 2001
2003
2003.
Vaata Vadjalased ja 2003
2005
2005.
Vaata Vadjalased ja 2005
2008
2008.
Vaata Vadjalased ja 2008
3. sajand
3.
Vaata Vadjalased ja 3. sajand
6. sajand
6.
Vaata Vadjalased ja 6. sajand