Sisukord
98 suhted: Aatommass, Aatommassiühik, Afiinsuskromatograafia, Aktiin, Aktiivtsenter, Aktivatsioonienergia, Albumiin, Alfaheeliks, Aminohapped, Aminorühm, Antikoodon, Arginiin, Asparagiinhape, Biokeemia, Biopolümeerid, C-terminaalne ots, Dehüdraatimine, Dialüüs, Diferentseerumine, Dimeer, DNA, Endoplasmaatiline retiikulum, Ensüüm, Eukarüoodid, Fenüülalaniin, Funktsionaalrühm, Glükoproteiinid, Glutamiinhape, Hapnik, Hüdrofoobsus, Hüdroksüülrühm, Hüdrolüüs, Heeliks, Histoonid, Immuunsus, Informatsiooni-RNA, Ioonivahetuskromatograafia, Johannes Voldemar Veski, Karboksürühm, Karbonüülrühm, Katalüüs, Katalüsaator, Kõrgsurvevedelikkromatograafia, Kõrvalahel, Kõrvalreaktsioon, Kollageen, Koodon, Kovalentne side, Kreeka keel, Kristall, ... Laienda indeks (48 rohkem) »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Vaata Valgud ja Aatommass
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Vaata Valgud ja Aatommassiühik
Afiinsuskromatograafia
Afiinsuskromatograafia on biokeemias kasutatav meetod, mida kasutatakse ainete eraldamiseks, lähtudes nendele ainetele ainuomastest keemilistest ja immunoloogilistest vastasmõjudest.
Vaata Valgud ja Afiinsuskromatograafia
Aktiin
G-aktiin F-aktiin Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.
Vaata Valgud ja Aktiin
Aktiivtsenter
Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.
Vaata Valgud ja Aktiivtsenter
Aktivatsioonienergia
Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.
Vaata Valgud ja Aktivatsioonienergia
Albumiin
Albumiin on maksas sünteesitav ja kvantitatiivselt kõige olulisem plasmavalk, mis moodustab umbes 60% valgu üldhulgast.
Vaata Valgud ja Albumiin
Alfaheeliks
Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.
Vaata Valgud ja Alfaheeliks
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Valgud ja Aminohapped
Aminorühm
Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.
Vaata Valgud ja Aminorühm
Antikoodon
Antikoodon (inglise anticodon) on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare.
Vaata Valgud ja Antikoodon
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Vaata Valgud ja Arginiin
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Vaata Valgud ja Asparagiinhape
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Vaata Valgud ja Biokeemia
Biopolümeerid
Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).
Vaata Valgud ja Biopolümeerid
C-terminaalne ots
Valgu C-terminaalne aminohappejääk ja selle karboksüülrühm (protoneeritud kujul). C-terminaalne ots (ka C-ots või C-terminaal) on osa valgu molekulist ning vastab valgu primaarstruktuuri üleskirjutuses kõige parempoolsema aminohappejäägi karboksüülrühmale (sellest ka lühend „C“).
Vaata Valgud ja C-terminaalne ots
Dehüdraatimine
Dehüdraatimine ehk dehüdratiseerimine ehk dehüdrateerimine ehk veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis.
Vaata Valgud ja Dehüdraatimine
Dialüüs
Dialüüs on meetod, mis seisneb selles, et lahusest on poolläbilaskva membraani abil võimalik eraldada suhteliselt väiksema molekulmassiga ühendid (madalmolekulaarsed ühendid, näiteks glükoos), mis membraani läbivad, suhteliselt suurema molekulmassiga ühendeist (kõrgmolekulaarsed ühendid, näiteks tärklis), mis membraani ei läbi.
Vaata Valgud ja Dialüüs
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Vaata Valgud ja Diferentseerumine
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Vaata Valgud ja Dimeer
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Valgud ja DNA
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13.
Vaata Valgud ja Endoplasmaatiline retiikulum
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Valgud ja Ensüüm
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Valgud ja Eukarüoodid
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Vaata Valgud ja Fenüülalaniin
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Valgud ja Funktsionaalrühm
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Vaata Valgud ja Glükoproteiinid
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Vaata Valgud ja Glutamiinhape
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Valgud ja Hapnik
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Vaata Valgud ja Hüdrofoobsus
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Vaata Valgud ja Hüdroksüülrühm
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Valgud ja Hüdrolüüs
Heeliks
Vasakpidise heeliksi kujuline köitraag taimel Heeliks (kreeka keeles helix spiraal, keerd) on kruvijoonekujuline struktuur, näiteks bioloogias ja kunstis.
Vaata Valgud ja Heeliks
Histoonid
Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.
Vaata Valgud ja Histoonid
Immuunsus
Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.
Vaata Valgud ja Immuunsus
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Vaata Valgud ja Informatsiooni-RNA
Ioonivahetuskromatograafia
Ioonikromatograafiliselt saadud kromatogramm Ioonivahetuskromatograafia ehk ioonikromatograafia on keemias ja biokeemias kasutatav meetod, mis võimaldab lahutada ioone ja polaarseid molekule olenevalt nende elektrilisest laengust.
Vaata Valgud ja Ioonivahetuskromatograafia
Johannes Voldemar Veski
Johannes Voldemar Veski Johann(es) Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Vaata Valgud ja Johannes Voldemar Veski
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Vaata Valgud ja Karboksürühm
Karbonüülrühm
Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Vaata Valgud ja Karbonüülrühm
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Valgud ja Katalüüs
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Valgud ja Katalüsaator
Kõrgsurvevedelikkromatograafia
HPLC aparatuuri skemaatiline ehitus, kus 1 – pudelid eluentidega, 2 – eluendi degasaator, 3 – gradientkraan, 4 – eluendi sisestamise nõu, 5 – kõrgsurvepump, 6 – kraan sisestamise asendis, 6’ – kraani laadimisasend, 7 – silmus, 8 – eelkolonn, 9 – kromatograafiline kolonn, 10 – detektor, 11 – arvuti, 12 – jääkide või fraktsiooni koguja.
Vaata Valgud ja Kõrgsurvevedelikkromatograafia
Kõrvalahel
Kõrvalahelaks, vahel ka külgahelaks, nimetatakse keemilise ühendi põhiahelaga (tavaliselt tüviühendiga) seotud (suhteliselt suurt) asendusrühma.
Vaata Valgud ja Kõrvalahel
Kõrvalreaktsioon
Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.
Vaata Valgud ja Kõrvalreaktsioon
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Vaata Valgud ja Kollageen
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Vaata Valgud ja Koodon
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Valgud ja Kovalentne side
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Valgud ja Kreeka keel
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Vaata Valgud ja Kristall
Kromoproteiinid
Kromoproteiinid on liitvalgud, mille prosteetline (mittevalguline) osa sisaldab pigmenti.
Vaata Valgud ja Kromoproteiinid
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Vaata Valgud ja Lüsiin
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Vaata Valgud ja Leutsiin
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Vaata Valgud ja Ligand
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Valgud ja Lipiidid
Lipoproteiinid
Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.
Vaata Valgud ja Lipoproteiinid
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Valgud ja Metabolism
Metioniin
pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Valgud ja Metioniin
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Vaata Valgud ja Mikroskoop
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Valgud ja Molekul
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Vaata Valgud ja Molekuli polaarsus
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Vaata Valgud ja Molekulmass
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Vaata Valgud ja Monomeer
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Vaata Valgud ja N-terminaalne ots
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Vaata Valgud ja Närviimpulss
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Valgud ja Oksüdatsioon
Oligomeer
Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.
Vaata Valgud ja Oligomeer
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Vaata Valgud ja Ongström
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Valgud ja Organism
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Vaata Valgud ja Peptiidid
Peptiidside
Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Vaata Valgud ja Peptiidside
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Vaata Valgud ja Polarisatsioon
Polüpeptiidid
Polüpeptiidid (ka peptiidahel või valguahel) on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad.
Vaata Valgud ja Polüpeptiidid
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Vaata Valgud ja Proliin
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Valgud ja Rakk
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Vaata Valgud ja Rakutuum
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Vaata Valgud ja Röntgendifraktsioonanalüüs
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Vaata Valgud ja Reaktsiooni kiirus
Ribosomaalne RNA
''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.
Vaata Valgud ja Ribosomaalne RNA
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Vaata Valgud ja Ribosoom
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Valgud ja Sahhariidid
Südamelihas
Südamelihas ehk müokard (myocardium) on lihas, mis ehituselt ja talitluselt sarnaneb skeletilihasega.
Vaata Valgud ja Südamelihas
Spektromeeter
Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.
Vaata Valgud ja Spektromeeter
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Vaata Valgud ja Substraat (biokeemia)
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Vaata Valgud ja Transkriptsioon (geneetika)
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani.
Vaata Valgud ja Translatsioon
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
Vaata Valgud ja Transpordi-RNA
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Vaata Valgud ja Tsüsteiin
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Vaata Valgud ja Tsütoplasma
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Vaata Valgud ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Valgusüntees prokarüootides
Valgusüntees ribosoomides. ''Small subunit'' – väike alaühik; ''large subunit'' – suur alaühik; ''amino acids'' – aminohapped; ''P-site'' – P-sait; ''A-site'' – A-sait; ''newly born protein'' – sünteesitud valk.
Vaata Valgud ja Valgusüntees prokarüootides
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Valgud ja Valiin
Valk (perekonnanimi)
Valk on perekonnanimi.
Vaata Valgud ja Valk (perekonnanimi)
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Valgud ja Vesinik
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Valgud ja Vesinikeksponent
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Vaata Valgud ja Vesinikside
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Valgud ja Viirused
1839
1839.
Vaata Valgud ja 1839
Tuntud ka kui Proteiin, Proteiinid, Valk, Valkaine, Valkained.