Sisukord
49 suhted: Cimze seminar, Eesti, Eesti keel, Elisabet, Halle, Hernhuutlus, Jānis Cimze, Kasvatusteadlane, Köster, Kihelkonnakool, Koiva jõgi, Lätlased, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Peterburi–Riia postimaantee, Pihkva, Riia, Saksa keel, Solna vald, Tallinna–Riia postimaantee, Valga (Liivimaa), Valga–Riia rongiliin, Valgevenelased, Valmiera Draamateater, Valmiera piirkond, Valmiera raudteejaam, Valmiera Siimona ja Juuda kogudus, Venelased, Venemaa keiser, Vidzeme, Vidzeme Kõrgkool, Viljandi, Volmari kihelkond, Volmari kreis, Volmari ordulinnus, Volmari Püha Siimoni kirik, Zduńska Wola, 1. jaanuar, 1. järgu haldusüksus, 1323, 17. sajand, 1814, 1839, 1849, 1881, 1890, 1944, 1996, 2011.
- Läti linnad
- Valmiera piirkond
- Volmari kreis
Cimze seminar
Maja, kus kunagi asus Cimze seminar, praegune Valka koduloomuuseumi hoone (2010) Cimze seminar (ka Valga seminar, Valmiera seminar) oli läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (1814–1881) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mis tegutses aastatel 1839–1849 Volmaris ja 1849–1890 Valgas.
Vaata Valmiera ja Cimze seminar
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Valmiera ja Eesti
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Valmiera ja Eesti keel
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.
Vaata Valmiera ja Elisabet
Halle
Halle (ka Halle an der Saale) on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa suurim linn.
Vaata Valmiera ja Halle
Hernhuutlus
Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine.
Vaata Valmiera ja Hernhuutlus
Jānis Cimze
Jānis Cimze (vanas ehk saksapärases kirjaviisis Jahnis Zimse; 3. juuli 1814 Rauna kihelkond (Läti) – 22. oktoober 1881 Valga) oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja harmoniseerija, organist ja koorijuht, pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija Lätis ja Eestis.
Vaata Valmiera ja Jānis Cimze
Kasvatusteadlane
Pedagoog (vanakreeka keele sõnast paidagogos 'lapse saatja') on pedagoogikateadlane või pedagoogilisi teadmisi rakendav ja õpetajana töötav inimene.
Vaata Valmiera ja Kasvatusteadlane
Köster
Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada (osalt ka asendada) vaimulikke jumalateenistustel ja talitustel ning hoida kiriku vara.
Vaata Valmiera ja Köster
Kihelkonnakool
Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
Vaata Valmiera ja Kihelkonnakool
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Vaata Valmiera ja Koiva jõgi
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Valmiera ja Lätlased
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Valmiera ja Liivimaa
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Valmiera ja Liivimaa kubermang
Peterburi–Riia postimaantee
Peterburi–Riia postimaantee, ka Peterburi–Tartu–Riia, Peterburi–Narva–Tartu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Peterburi, Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Venemaa keisririigi pealinna Peterburi ja Liivimaa kubermangukeskuse kubermangulinna Riia.
Vaata Valmiera ja Peterburi–Riia postimaantee
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Valmiera ja Pihkva
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Valmiera ja Riia
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Valmiera ja Saksa keel
Solna vald
Solna on vald Rootsis Stockholmi läänis ja Upplandi maakonnas.
Vaata Valmiera ja Solna vald
Tallinna–Riia postimaantee
Tallinna–Riia postimaantee, ka Tallinna–Pärnu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu keskuse Riia.
Vaata Valmiera ja Tallinna–Riia postimaantee
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Valmiera ja Valga (Liivimaa)
Valga–Riia rongiliin
Valga–Riia rongiliin on rongiliin Eestis ja Lätis.
Vaata Valmiera ja Valga–Riia rongiliin
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Valmiera ja Valgevenelased
Valmiera Draamateater
Valmiera teater (veebruar 2009) Valmiera Draamateater (läti Valmieras Drāmas teātris) on Lätis Valmieras asuv elukutseliste teater.
Vaata Valmiera ja Valmiera Draamateater
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Vaata Valmiera ja Valmiera piirkond
Valmiera raudteejaam
Valmiera jaamahoone Valmiera raudteejaam on raudteejaam Valmiera linnas Valga–Riia raudteeliinil.
Vaata Valmiera ja Valmiera raudteejaam
Valmiera Siimona ja Juuda kogudus
Valmiera Siimona ja Juuda kirik (aprill, 2000) Valmiera Siimona ja Juuda kogudus (ka Valmiera Püha Siimoni kogudus) on luteri kogudus Lätis Valmieras.
Vaata Valmiera ja Valmiera Siimona ja Juuda kogudus
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Valmiera ja Venelased
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Valmiera ja Venemaa keiser
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Valmiera ja Vidzeme
Vidzeme Kõrgkool
Vidzeme Kõrgkooli peahoone Vidzeme Kõrgkool (läti Vidzemes Augstskola, inglise Vidzeme University of Applied Sciences) on Lätis Valmieras asuv avalik-õiguslik ülikool, mis on asutatud 1996.
Vaata Valmiera ja Vidzeme Kõrgkool
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Valmiera ja Viljandi
Volmari kihelkond
Volmari kihelkond ehk Valmiera kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof, varem Kirchspiel Wolmar, läti keeles Valmieras draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Vaata Valmiera ja Volmari kihelkond
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Valmiera ja Volmari kreis
Volmari ordulinnus
Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.
Vaata Valmiera ja Volmari ordulinnus
Volmari Püha Siimoni kirik
Volmari Püha Siimoni kirik on luteri kirik Lätis Valmieras aadressil Bruņinieku iela 2.
Vaata Valmiera ja Volmari Püha Siimoni kirik
Zduńska Wola
Zduńska Wola on linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas, Zduńska Wola maakonna halduskeskus.
Vaata Valmiera ja Zduńska Wola
1. jaanuar
1.
Vaata Valmiera ja 1. jaanuar
1. järgu haldusüksus
1.
Vaata Valmiera ja 1. järgu haldusüksus
1323
1323.
Vaata Valmiera ja 1323
17. sajand
17.
Vaata Valmiera ja 17. sajand
1814
1814.
Vaata Valmiera ja 1814
1839
1839.
Vaata Valmiera ja 1839
1849
1849.
Vaata Valmiera ja 1849
1881
1881.
Vaata Valmiera ja 1881
1890
1890.
Vaata Valmiera ja 1890
1944
1944.
Vaata Valmiera ja 1944
1996
1996.
Vaata Valmiera ja 1996
2011
2011.
Vaata Valmiera ja 2011
Vaata ka
Läti linnad
- Daugavpils
- Jelgava
- Jēkabpils
- Jūrmala
- Läti linnade loend
- Liepāja
- Ogre
- Riia
- Rēzekne
- Valmiera
- Ventspils
- Ķekava
Valmiera piirkond
- Asti järv
- Asti ordulinnus
- Brenguļi vald
- Burtnieki
- Burtnieki vald
- Bērzaine vald
- Dikļi vald
- Ipiku vald
- Jeri vald
- Jērcēni vald
- Kööna vald
- Kauguri vald
- Kocēni
- Kocēni vald
- Loodi vald
- Matīši vald
- Mazsalaca
- Mazsalaca vald
- Mūrmuiža
- Naukšēni
- Naukšēni vald
- Plāņi vald
- Ramata vald
- Rencēni vald
- Ruhja
- Seda
- Skaņkalne vald
- Strenči
- Sēļi vald
- Trikāta vald
- Vaidava vald
- Valmiera
- Valmiera piirkond
- Valmiera vald
- Vecate vald
- Vilpulka vald
- Zilaiskalnsi vald
- Ēvele vald
Volmari kreis
- Aloja
- Asti ordulinnus
- Burtnieki
- Heinaste
- Kocēni
- Laatre küla
- Lielstraupe loss
- Limbaži
- Mazsalaca
- Naukšēni
- Puikule mõis
- Ruhja
- Salatsi
- Straupe
- Valmiera
Tuntud ka kui Volmari, Wolmar.