Sisukord
127 suhted: Aastaajad, Afeel, Aphrodite, Argoon, Asteroid, Astronoomiamärgid, Astronoomiline ühik, Atmosfäär, Austraalia, Babüloonia, Bakterid, Basalt, Deuteerium, Diameeter, Ekliptika, Ekvaator, Erosioon, Euroopa Kosmoseagentuur, Evolutsioon, Geokeemia, Graniit, Hawaii saar, Heelium, Ištar, Impaktstruktuur, Inertsimoment, Ishtari maa, Kaalium, Kalle, Kaltsium, Kasvuhoone, Kasvuhooneefekt, Kääbusplaneet, Kilomeeter, Klaas, Kliimamuutus, Kosmos, Kuu, Laamtektoonika, Laava, Lavamaa, Lämmastik, Lõuna-Ameerika, Looded, Lubjakivi, Maa, Maa tüüpi planeedid, Maakoor, Maavärin, Magnetväli, ... Laienda indeks (77 rohkem) »
- Päikesesüsteemi planeedid
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Vaata Veenus ja Aastaajad
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Vaata Veenus ja Afeel
Aphrodite
Aphrodite (kreeka Αφροδιτη, rooma vaste Venus; eesti keeles varem ka Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna.
Vaata Veenus ja Aphrodite
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Vaata Veenus ja Argoon
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Vaata Veenus ja Asteroid
Astronoomiamärgid
Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendreis (kalendrimärk), tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulumist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi.
Vaata Veenus ja Astronoomiamärgid
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Vaata Veenus ja Astronoomiline ühik
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Veenus ja Atmosfäär
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Veenus ja Austraalia
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Vaata Veenus ja Babüloonia
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Veenus ja Bakterid
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Vaata Veenus ja Basalt
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Vaata Veenus ja Deuteerium
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Veenus ja Diameeter
Ekliptika
Ekliptika (.
Vaata Veenus ja Ekliptika
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Vaata Veenus ja Ekvaator
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Vaata Veenus ja Erosioon
Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.
Vaata Veenus ja Euroopa Kosmoseagentuur
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Veenus ja Evolutsioon
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Vaata Veenus ja Geokeemia
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Vaata Veenus ja Graniit
Hawaii saar
Hawaii (varasem eestikeelne nimi Havai; ingl ja havai Hawaiʻi, inglise kõnekeeles Big Island) on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus.
Vaata Veenus ja Hawaii saar
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Veenus ja Heelium
Ištar
Ištar (sumeri Inanna) oli taevakuninganna.
Vaata Veenus ja Ištar
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Vaata Veenus ja Impaktstruktuur
Inertsimoment
280px Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.
Vaata Veenus ja Inertsimoment
Ishtari maa
Ishtari maa on Veenuse põhjapoolkeral paiknev mägismaa.
Vaata Veenus ja Ishtari maa
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Veenus ja Kaalium
Kalle
Δh.
Vaata Veenus ja Kalle
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Veenus ja Kaltsium
Kasvuhoone
Kasvuhooned Hollandis Westlandis Mäetaguse mõisa kasvuhoone Kasvuhoone ehk triiphoone on taimede, enamasti kultuurtaimede kasvatamiseks mõeldud, üldjuhul valgust läbilaskvast materjalist seinte ja katusega rajatis.
Vaata Veenus ja Kasvuhoone
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Vaata Veenus ja Kasvuhooneefekt
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Vaata Veenus ja Kääbusplaneet
Kilomeeter
Kilomeeter (tähis km) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhande meetriga.
Vaata Veenus ja Kilomeeter
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Veenus ja Klaas
Kliimamuutus
Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
Vaata Veenus ja Kliimamuutus
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Vaata Veenus ja Kosmos
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Veenus ja Kuu
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Vaata Veenus ja Laamtektoonika
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Vaata Veenus ja Laava
Lavamaa
Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.
Vaata Veenus ja Lavamaa
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Veenus ja Lämmastik
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Vaata Veenus ja Lõuna-Ameerika
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Vaata Veenus ja Looded
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Veenus ja Lubjakivi
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Veenus ja Maa
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Vaata Veenus ja Maa tüüpi planeedid
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Veenus ja Maakoor
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Vaata Veenus ja Maavärin
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Veenus ja Magnetväli
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Vaata Veenus ja Manner
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Vaata Veenus ja Marss
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Veenus ja Mass
Massikese
Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.
Vaata Veenus ja Massikese
Mauna Loa
Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel.
Vaata Veenus ja Mauna Loa
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Vaata Veenus ja Merkuur
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Veenus ja Metallid
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Vaata Veenus ja NASA
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Veenus ja Nõukogude Liit
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Vaata Veenus ja Neoon
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Veenus ja Nikkel
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Veenus ja Ookean
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Vaata Veenus ja Orbiidi ekstsentrilisus
Orbiidi kalle
tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.
Vaata Veenus ja Orbiidi kalle
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Vaata Veenus ja Orbiit
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Vaata Veenus ja Paljas silm
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Veenus ja Päike
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Vaata Veenus ja Päikesekiirgus
Päikeseloojang
Päikeseloojang Päikeseloojang Päikeseloojangu järgne ehakuma Päikeseloojang on Päikese igapäevane kadumine läänes horisondi taha Maa või täpsemalt öeldes selle planeedi, kus vaatleja viibib, pöörlemise tulemusena.
Vaata Veenus ja Päikeseloojang
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Veenus ja Päikesesüsteem
Päikesetõus
Päikesetõus Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv paistab ilmuvat idas horisondi kohale.
Vaata Veenus ja Päikesetõus
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Vaata Veenus ja Päikesetuul
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Vaata Veenus ja Pöörlemine
Pöörlemistelg
Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.
Vaata Veenus ja Pöörlemistelg
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Vaata Veenus ja Püriit
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Vaata Veenus ja Põhjapoolus
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Vaata Veenus ja Periheel
Pikksilm
Kepleri pikksilma optikasüsteem Galilei pikksilma optikasüsteem Pikksilma kasutamine Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks.
Vaata Veenus ja Pikksilm
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Vaata Veenus ja Pilv
Pioneer (automaatjaam)
Konstrueerimisel Pioneer 10 Pioneer oli Ameerika Ühendriikide mehitamata kosmoseaparaatide seeria.
Vaata Veenus ja Pioneer (automaatjaam)
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Vaata Veenus ja Planeedi kaaslane
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Veenus ja Planeet
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Veenus ja Plii
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Vaata Veenus ja Pluuto
Radar
ARPA radar Kwajaleini atollil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.
Vaata Veenus ja Radar
Rahvaastronoomia
Rahvaastronoomia on vähese kooliharidusega talu- ja rannarahva astronoomilised (pms astrognostilised), kosmoloogilised, meteoroloogilised ning kalendri- ja ajamõõdualased teadmised, pärimused ning uskumused.
Vaata Veenus ja Rahvaastronoomia
Rahvusvaheline Astronoomiaunioon
Rahvusvahelise Astronoomiauniooni logo Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (inglise International Astronomical Union; enamasti kasutatakse lühendit IAU; eesti keeles ka Rahvusvaheline Astronoomiaühing, Rahvusvaheline Astronoomia Liit) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab kutselisi astronoome üle maailma.
Vaata Veenus ja Rahvusvaheline Astronoomiaunioon
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Veenus ja Raud
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Veenus ja Rõhk
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Vaata Veenus ja Ringjoon
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Veenus ja Süsihappegaas
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Vaata Veenus ja Settekivim
Sideeriline periood
Sideeriline periood ehk sideeriline tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes.
Vaata Veenus ja Sideeriline periood
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Vaata Veenus ja Subduktsioon
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Vaata Veenus ja Tähesuurus
Tähistaevas
raadioteleskoobid Tšiili Andides 5000 m kõrgusel. Tähistaevas on taevalaotus palja silmaga nähtavate tähtedega.
Vaata Veenus ja Tähistaevas
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Vaata Veenus ja Teleskoop
Telluur
Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.
Vaata Veenus ja Telluur
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Veenus ja Temperatuur
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Vaata Veenus ja Toorium
Troposfäär
Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
Vaata Veenus ja Troposfäär
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Veenus ja Tuul
Tuum
Tuum on millegi keskne osa.
Vaata Veenus ja Tuum
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Vaata Veenus ja Uraan
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Vaata Veenus ja Uraan (planeet)
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Vaata Veenus ja Vahevöö
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Veenus ja Valgus
Vanarooma mütoloogia
Peajumal Jupiter Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga.
Vaata Veenus ja Vanarooma mütoloogia
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Vaata Veenus ja Vääveldioksiid
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Vaata Veenus ja Väävelhape
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Vaata Veenus ja Veeaur
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Vaata Veenus ja Veenus
Veenus (ansambel)
Veenus oli Eesti ansambel.
Vaata Veenus ja Veenus (ansambel)
Veenus (astroloogia)
Veenuse astroloogiline sümbol Veenus kuulub tänapäeva Lääne astroloogias viie isikliku planeedi hulka.
Vaata Veenus ja Veenus (astroloogia)
Veenuse atmosfäär
Pilvede struktuur Veenusel. Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga.
Vaata Veenus ja Veenuse atmosfäär
Veenuse koloniseerimine
Kunstniku kujutis hõljukbaasist Veenuse atmosfääris Veenuse koloniseerimine on teoreetiline protsess, mille käigus loob inimkond planeedile Veenus püsivad elupaigad.
Vaata Veenus ja Veenuse koloniseerimine
Venera 7
Venera 7 (vene keeles Венера-7) oli Nõukogude Liidu kosmoseaparaat Venerade seeriast.
Vaata Veenus ja Venera 7
Venus
Venus on vanarooma mütoloogias armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja külluse jumalanna.
Vaata Veenus ja Venus
Venus (Shocking Blue laul)
"Venus" (eestikeelse pealkirjaga "Veenus") on Hollandi ansambli Shocking Blue poolt kuulsaks lauldud laul.
Vaata Veenus ja Venus (Shocking Blue laul)
Venus Express
Venus Express (VEX) oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesond, mis uuris aastatel 2006–2014 Veenust.
Vaata Veenus ja Venus Express
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Veenus ja Vesinik
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Vaata Veenus ja Vingugaas
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Vaata Veenus ja Vismut
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Veenus ja Vulkaan
1932
1932.
Vaata Veenus ja 1932
1967
1967.
Vaata Veenus ja 1967
1970
1970.
Vaata Veenus ja 1970
Vaata ka
Päikesesüsteemi planeedid
- Maa
- Marss
- Merkuur
- Planeedi definitsioon
- Veenus
Tuntud ka kui Aotäht, Ehatäht, Hesperos, Hesperus, Koidutäht, Phosphoros, Veenus (planeet).