108 suhted: Aatom, Absoluutne nulltemperatuur, Agregaatolek, Alfaheeliks, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Amiinid, Aminorühm, Anorgaaniline aine, Aromaatsus, Biomolekul, Difraktsioon, Difusioon, Dimeer, DNA, DNA replikatsioon, Eetrid, Eksponentvõrrand, Elektronegatiivsus, Elektronpaar, Elektrostaatiline vastastikmõju, Elu, Empiirilisus, Energia, Ensüüm, Faas (füüsikaline keemia), Füüsikaline keemia, Fluor, Fosforhape, Hape, Hapnik, Hüdriidid, Hüdroksüülrühm, Heksagonaalne süngoonia, Hergi Karik, Heterotsüklilised ühendid, Infrapunaspektroskoopia, Iooniline side, Jää, Jõuväli, Kaksikheeliks, Kalorimeetria, Karboksürühm, Karbonüülühend, Katalüüs, Keel (anatoomia), Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline energia, ..., Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Keemistemperatuur, Keskkond, Kolmemõõtmelisus, Komplementaarsusprintsiip (geneetika), Kovalentne side, Kristall, Kristalliseerumine, Kristallstruktuur, Kvantitatiivsed uurimismeetodid, Kvantkeemia, Lahusti, Lämmastik, Looduslikud ühendid, Magusus, Massispektromeetria, Metaanhape, Miljondikosa, Molekul, Molekulaardünaamika, Mudel, Nailon, Normaaltingimused, Nukleiinhapped, Nukleotiidid, Orgaanilised ühendid, Organism, Osalaeng, Peptiidid, Pikomeeter, Polümeerid, Röntgendifraktsioonanalüüs, Rõhk, Retseptor, Sagedus, Sünergia, Sininihe, Spektroskoopia, Sublimeerumine, Sulamistemperatuur, Tahkis, Temperatuur, Tihedusfunktsionaali teooria, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Tselluloos, Tugevus, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Valgud, Van der Waalsi jõud, Võrdelisus, Vedelik, Vesi, Vesinik, Vesinikfluoriidhape, Vesiniksulfiid, Viskoossus. Laienda indeks (58 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Vesinikside ja Aatom · Näe rohkem »
Absoluutne nulltemperatuur
Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur.
Uus!!: Vesinikside ja Absoluutne nulltemperatuur · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Vesinikside ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Alfaheeliks
Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.
Uus!!: Vesinikside ja Alfaheeliks · Näe rohkem »
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Uus!!: Vesinikside ja Alküünid · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: Vesinikside ja Alkeenid · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Vesinikside ja Alkoholid · Näe rohkem »
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Uus!!: Vesinikside ja Amiinid · Näe rohkem »
Aminorühm
Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.
Uus!!: Vesinikside ja Aminorühm · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Vesinikside ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Uus!!: Vesinikside ja Aromaatsus · Näe rohkem »
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Uus!!: Vesinikside ja Biomolekul · Näe rohkem »
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Uus!!: Vesinikside ja Difraktsioon · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Vesinikside ja Difusioon · Näe rohkem »
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Uus!!: Vesinikside ja Dimeer · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Vesinikside ja DNA · Näe rohkem »
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Uus!!: Vesinikside ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »
Eetrid
Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.
Uus!!: Vesinikside ja Eetrid · Näe rohkem »
Eksponentvõrrand
Eksponentvõrrand on võrrand, milles tundmatu esineb astendajas.
Uus!!: Vesinikside ja Eksponentvõrrand · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Vesinikside ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Uus!!: Vesinikside ja Elektronpaar · Näe rohkem »
Elektrostaatiline vastastikmõju
Elektrostaatiliseks vastastikmõjuks ehk kulooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse seisvate elektrilaengute vastastikust mõju.
Uus!!: Vesinikside ja Elektrostaatiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Vesinikside ja Elu · Näe rohkem »
Empiirilisus
Empiirilisus ehk kogemuslikkus on kogemusel põhinevus.
Uus!!: Vesinikside ja Empiirilisus · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Vesinikside ja Energia · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Vesinikside ja Ensüüm · Näe rohkem »
Faas (füüsikaline keemia)
Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.
Uus!!: Vesinikside ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »
Füüsikaline keemia
Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Vesinikside ja Füüsikaline keemia · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Vesinikside ja Fluor · Näe rohkem »
Fosforhape
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.
Uus!!: Vesinikside ja Fosforhape · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Vesinikside ja Hape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Vesinikside ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Uus!!: Vesinikside ja Hüdriidid · Näe rohkem »
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Uus!!: Vesinikside ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »
Heksagonaalne süngoonia
Heksagonaalne süngoonia (inglise hexagonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk.
Uus!!: Vesinikside ja Heksagonaalne süngoonia · Näe rohkem »
Hergi Karik
Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.
Uus!!: Vesinikside ja Hergi Karik · Näe rohkem »
Heterotsüklilised ühendid
5- ja 6-lülilisi heterotsüklilisi ühendeid: furaan, tiofeen, pürrool, püridiin, püraan, oksasiin, tiasiin, pürimidiin, piperasiin, tiopüraan Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam.
Uus!!: Vesinikside ja Heterotsüklilised ühendid · Näe rohkem »
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Uus!!: Vesinikside ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Uus!!: Vesinikside ja Iooniline side · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Vesinikside ja Jää · Näe rohkem »
Jõuväli
Jõuväli on füüsikaline väli, mille igas ruumipunktis mõjub proovikehale kindla suuruse ja suunaga jõud (jõuvektor).
Uus!!: Vesinikside ja Jõuväli · Näe rohkem »
Kaksikheeliks
Kaksikhelikaalne trepp Vatikani muuseumis Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.
Uus!!: Vesinikside ja Kaksikheeliks · Näe rohkem »
Kalorimeetria
Kalorimeetria ehk soojusmõõtmine on füüsika haru, mis tegeleb soojushulkade mõõtmisega.
Uus!!: Vesinikside ja Kalorimeetria · Näe rohkem »
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Uus!!: Vesinikside ja Karboksürühm · Näe rohkem »
Karbonüülühend
Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma (süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Uus!!: Vesinikside ja Karbonüülühend · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Vesinikside ja Katalüüs · Näe rohkem »
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Uus!!: Vesinikside ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Vesinikside ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Vesinikside ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Uus!!: Vesinikside ja Keemiline energia · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Vesinikside ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Vesinikside ja Keemiline side · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Vesinikside ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Vesinikside ja Keskkond · Näe rohkem »
Kolmemõõtmelisus
Kolmemõõtmeline objekt on objekt, mis mahub kolmemõõtmelisse ruumi, ent ei ole tasapinnaline kujund.
Uus!!: Vesinikside ja Kolmemõõtmelisus · Näe rohkem »
Komplementaarsusprintsiip (geneetika)
Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.
Uus!!: Vesinikside ja Komplementaarsusprintsiip (geneetika) · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Vesinikside ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Vesinikside ja Kristall · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Vesinikside ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Vesinikside ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Kvantitatiivsed uurimismeetodid
Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi).
Uus!!: Vesinikside ja Kvantitatiivsed uurimismeetodid · Näe rohkem »
Kvantkeemia
Kvantkeemia on teoreetilise keemia haru, mis kasutab keemias ettetulevate probleemide lahendamiseks kvantmehaanika ja kvantväljateooria abi.
Uus!!: Vesinikside ja Kvantkeemia · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Vesinikside ja Lahusti · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Vesinikside ja Lämmastik · Näe rohkem »
Looduslikud ühendid
Looduslikeks ühenditeks ehk looduslikeks produktideks nimetatakse orgaanilises ja biokeemias orgaanilisi ühendeid, mida sünteesitakse eluslooduses.
Uus!!: Vesinikside ja Looduslikud ühendid · Näe rohkem »
Magusus
Magusus on maitseomadus, mida põhjustavad magusained (enamasti sahharoos või glükoos).
Uus!!: Vesinikside ja Magusus · Näe rohkem »
Massispektromeetria
Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).
Uus!!: Vesinikside ja Massispektromeetria · Näe rohkem »
Metaanhape
pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Uus!!: Vesinikside ja Metaanhape · Näe rohkem »
Miljondikosa
Miljondikosa ehk miljondik (tähis ppm, ingliskeelsest fraasist parts per million) on suhtelise suuruse mittesüsteemne dimensioonita mõõtühik, mis väljendab arvulist suhet üks miljondik tervikust: 1 ppm.
Uus!!: Vesinikside ja Miljondikosa · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Vesinikside ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaardünaamika
Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.
Uus!!: Vesinikside ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Uus!!: Vesinikside ja Mudel · Näe rohkem »
Nailon
Nailonsukk mikroskoobi all Nailon (DuPont Nylon) on tehis- ehk kunstkiud (sünteetiline kiud).
Uus!!: Vesinikside ja Nailon · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Vesinikside ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Uus!!: Vesinikside ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Vesinikside ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Vesinikside ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Vesinikside ja Organism · Näe rohkem »
Osalaeng
Osalaeng on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt б+ või б-). Iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel.
Uus!!: Vesinikside ja Osalaeng · Näe rohkem »
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Uus!!: Vesinikside ja Peptiidid · Näe rohkem »
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Uus!!: Vesinikside ja Pikomeeter · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Vesinikside ja Polümeerid · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Vesinikside ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Vesinikside ja Rõhk · Näe rohkem »
Retseptor
Retseptorite all võidakse silmas pidada.
Uus!!: Vesinikside ja Retseptor · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Vesinikside ja Sagedus · Näe rohkem »
Sünergia
Sünergia ehk sünergism (kr συνεργός (synergos) 'koostöötamine') on summaarse (või lõpp-) efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel.
Uus!!: Vesinikside ja Sünergia · Näe rohkem »
Sininihe
pisi Sininihe on spektri nihkumine lühemale lainepikkusele valguses, mis tuleb kaugetelt taevakehadelt ja liigub vaatleja suunas.
Uus!!: Vesinikside ja Sininihe · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Vesinikside ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Uus!!: Vesinikside ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Vesinikside ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Vesinikside ja Tahkis · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Vesinikside ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tihedusfunktsionaali teooria
Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Vesinikside ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Vesinikside ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Uus!!: Vesinikside ja Translatsioon · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Vesinikside ja Tselluloos · Näe rohkem »
Tugevus
Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.
Uus!!: Vesinikside ja Tugevus · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Uus!!: Vesinikside ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Vesinikside ja Valgud · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Vesinikside ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Vesinikside ja Võrdelisus · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Vesinikside ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Vesinikside ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Vesinikside ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Uus!!: Vesinikside ja Vesinikfluoriidhape · Näe rohkem »
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Uus!!: Vesinikside ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Vesinikside ja Viskoossus · Näe rohkem »