Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Virumaa ja Wolter von Plettenberg

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Virumaa ja Wolter von Plettenberg

Virumaa vs. Wolter von Plettenberg

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Sarnasusi Virumaa ja Wolter von Plettenberg

Virumaa ja Wolter von Plettenberg on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Eestimaa, Harju-Viru rüütelkond, Ivar Leimus, Jaanilinn, Läänemaa, Liivimaa ordu, Liivimaa-Moskva sõda, Moskva suurvürstiriik, Narva, Narva Hermanni linnus, Paavst, Põhja-Eesti, Pihkva vürstiriik, Riia, Saksa ordu, Sakslased, Taani kuningas, Tallinn, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Vana-Liivimaa, Vasall, Veliki Novgorod, 15. sajand.

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Virumaa · Eesti ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Eestimaa ja Virumaa · Eestimaa ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Harju-Viru rüütelkond

Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13., 14., 15., 16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.

Harju-Viru rüütelkond ja Virumaa · Harju-Viru rüütelkond ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Ivar Leimus

Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.

Ivar Leimus ja Virumaa · Ivar Leimus ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Jaanilinn

Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.

Jaanilinn ja Virumaa · Jaanilinn ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Läänemaa ja Virumaa · Läänemaa ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Liivimaa ordu ja Virumaa · Liivimaa ordu ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Liivimaa-Moskva sõda

Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.

Liivimaa-Moskva sõda ja Virumaa · Liivimaa-Moskva sõda ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Moskva suurvürstiriik ja Virumaa · Moskva suurvürstiriik ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Narva ja Virumaa · Narva ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.

Narva Hermanni linnus ja Virumaa · Narva Hermanni linnus ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Paavst ja Virumaa · Paavst ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Põhja-Eesti ja Virumaa · Põhja-Eesti ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Pihkva vürstiriik ja Virumaa · Pihkva vürstiriik ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Riia ja Virumaa · Riia ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Saksa ordu ja Virumaa · Saksa ordu ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Sakslased ja Virumaa · Sakslased ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Taani kuningas ja Virumaa · Taani kuningas ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Tallinn ja Virumaa · Tallinn ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Tartu piiskop ja Virumaa · Tartu piiskop ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Tartu piiskopkond ja Virumaa · Tartu piiskopkond ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Vana-Liivimaa ja Virumaa · Vana-Liivimaa ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Vasall ja Virumaa · Vasall ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Veliki Novgorod ja Virumaa · Veliki Novgorod ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Virumaa · 15. sajand ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Virumaa ja Wolter von Plettenberg

Virumaa on 315 suhted, samas Wolter von Plettenberg 279. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 4.21% = 25 / (315 + 279).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Virumaa ja Wolter von Plettenberg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »