Kiiremini kui brauser!
117 suhted: Albert (Riia piiskop), Andrei Kurbski, Asti, Asti ordulinnus, Autine, Autine linnus, Ēvele kihelkond, Beverini linnus, Boriss Šeremetev, Carta marina, Cēsis, Dünaburgi komtuur, Flandria, Foogt, Guillebert de Lannoy, Hansa Liit, Härgmäe lahing, Heinrich von Galen, Hermann II Wesel, Hiis, Idumea, Ivan Julm, Jan Karol Chodkiewicz, Jasper von Münster, Joachim Friedrich von Mansfeld, Jumara jõgi, Kaart, Kääbas, Koadjuutor, Koiva jõgi, Kuramaa, Latgalid, Läti, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maamarssal, Liivimaa ordu maameister, Linnaõigus, Maaisand, Magnus, Markkrahv, Mõõgavendade ordu, Moskva tsaar, Olaus Magnus, Otto Schenking, Paavst, Pant, Põhja-Euroopa, ..., Peeter I, Pihkva vürstide loend, Pjotr Šuiski, Poola kuningas, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Sigulda komtuur, Sotecle linnus, Staarost, Stefan Batory, Tartu piiskop, Theoderic de Bekeshovede, Trikāta ordulinnus, Valmiera, Võnnu lahing (1578), Viljandi, Viljandi komtuur, Volmari mõis, Vsevolod Mstislavitš, Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika, Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wolmar Fahrensbach, Zygmunt II August, 1214, 1218, 1220, 1221, 1224, 1281, 1283, 1323, 1413, 1491, 1539, 1546, 1556, 1558, 1560, 1561, 1562, 1564, 1576, 1577, 1578, 1582, 1600, 1601, 1607, 1608, 1613, 1622, 1633, 1634, 1657, 1658, 1681, 1688, 1689, 1702, 1703, 1772, 1774, 1791, 1920, 1930, 1937. Laienda indeks (67 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Andrei Kurbski
Andrei Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »
Asti
Asti on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Asti provintsi halduskeskus.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Asti · Näe rohkem »
Asti ordulinnus
Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal Vapp Asti ordulinnus (saksa Ordensburg Burtneck/Schloss Burtneck, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Asti ordulinnus · Näe rohkem »
Autine
Läti kivilinnused ja piirkonnad 1185-1230 Autine oli 13.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Autine · Näe rohkem »
Autine linnus
Autine linnus oli tänapäeva Läti territooriumil 13.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Autine linnus · Näe rohkem »
Ēvele kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ēvele kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolfahrt, ka Wolfart, läti keeles Ēveles draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Ēvele kihelkond · Näe rohkem »
Beverini linnus
Beverini linnus oli üks 13.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Beverini linnus · Näe rohkem »
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja. Šeremetev oli üks Venemaa esimesi kindralfeldmarssaleid (1701). 1706. aastal pälvis ta esimesena Venemaal krahvitiitli.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Boriss Šeremetev · Näe rohkem »
Carta marina
Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539 Carta marina (täieliku ladinakeelse nimega: Die Carta marina et descriptio septemtrionalium terrarum ac mirabilium rerum in eis contentarum diligentissime eleborata anno dni 1539) on vanim ja tänapäevaste teadmiste järgi enam-vähem korrektne Põhja-Euroopa maakaart.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Carta marina · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Cēsis · Näe rohkem »
Dünaburgi komtuur
Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Dünaburgi komtuur · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Flandria · Näe rohkem »
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Foogt · Näe rohkem »
Guillebert de Lannoy
Guillebert de Lannoy Guillebert de Lannoy (1386–1462) oli flaami päritolu Burgundia sõjaväelane ja diplomaatJennifer Speake.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Guillebert de Lannoy · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Härgmäe lahing · Näe rohkem »
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »
Hermann II Wesel
Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »
Hiis
Tammealuse hiis Hiis on looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Hiis · Näe rohkem »
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Idumea · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jan Karol Chodkiewicz
Jan Karol Chodkiewicz (leedu Jonas Karolis Chodkevičius (ka Katkevičius), leedu rahvapärimustes Katkus; surnud 24. septembril 1621 Hotini linnuses) oli Poola-Leedu väejuht.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Jan Karol Chodkiewicz · Näe rohkem »
Jasper von Münster
Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Jasper von Münster · Näe rohkem »
Joachim Friedrich von Mansfeld
Krahv Joachim Friedrich von Mansfeld-Vorderort (af Mansfelt; 19. aprill 1581 – 29. aprill 1623 Friedeburg) oli saksa päritolu Rootsi väejuht.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Joachim Friedrich von Mansfeld · Näe rohkem »
Jumara jõgi
Jumara ehk Ümera on jõgi Lätis Valmiera lähistel, mis linnast edelas suubub Koiva jõkke.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Jumara jõgi · Näe rohkem »
Kaart
Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart Hiinani, selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud kompassiroos. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Kaart · Näe rohkem »
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Kääbas · Näe rohkem »
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Koadjuutor · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Kuramaa · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Latgalid · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maamarssal
Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivimaa ordu maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Linnaõigus · Näe rohkem »
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Maaisand · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Magnus · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Markkrahv · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Olaus Magnus
Olaus Magnus (1490–1557) oli Rootsi kirjamees ja katoliiklik vaimulik.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Olaus Magnus · Näe rohkem »
Otto Schenking
Otto Schenking (1554 Liivimaa – 1637 Sulejów, Poola) oli katoliiklik Võnnu piiskop aastatel 1587–1625.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Otto Schenking · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Paavst · Näe rohkem »
Pant
Pant ehk pandiõigus on piiratud asjaõigus, mille alusel isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Pant · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Peeter I · Näe rohkem »
Pihkva vürstide loend
Pihkva vürstid on loetelu Pihkva vürstiriigi ja Pihkvamaa valitsejatest, kuni Pihkvamaa liitmiseni Moskva suurvürstiriigiga.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Pihkva vürstide loend · Näe rohkem »
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Sigulda komtuur
Sigulda komtuur (saksa keeles Komtur von Segewold) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sigulda komtuurkonda.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Sigulda komtuur · Näe rohkem »
Sotecle linnus
Sotecle linnus oli 13.–14.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Sotecle linnus · Näe rohkem »
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Staarost · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Theoderic de Bekeshovede · Näe rohkem »
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Valmiera · Näe rohkem »
Võnnu lahing (1578)
Võnnu lahing oli Vene-Poola sõja (1562–1582) ajal 21. oktoobril 1578 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita-Rootsi ühisväe vahel toimunud lahing.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Võnnu lahing (1578) · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Viljandi · Näe rohkem »
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Viljandi komtuur · Näe rohkem »
Volmari mõis
Torn Valmiera mõisas Volmari mõis ehk Valmiermuiža mõis, ka Valmiera mõis (saksa keeles Wolmarshof, läti keeles Valmiermuiža ehk Valmieras muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Volmari mõis · Näe rohkem »
Vsevolod Mstislavitš
Vsevolod Mstislavitš (vene Всеволод Мстиславич) oli mitme 11.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Vsevolod Mstislavitš · Näe rohkem »
Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika
Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika on Liivi ordu krooniku Wartberge Hermanni umbes 1372 koostatud kroonika.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Wilhelm von Fürstenberg · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Wolmar Fahrensbach
Wolmar Fahrensbach (ka Woldemar von Farensbach; poola Włodzimierz Farensbach; 9. veebruar 1586 Jaunpils, Kuramaa –19. mai 1633 Regensburg) oli Liivimaa sõjaväelane ja poliitik, Ruhja ja Tarvastu staarost ("starosta rujneńskie i taureńskie").
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Wolmar Fahrensbach · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1214
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1214 · Näe rohkem »
1218
1218.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1218 · Näe rohkem »
1220
1220.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1220 · Näe rohkem »
1221
1221.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1221 · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1224 · Näe rohkem »
1281
1281.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1281 · Näe rohkem »
1283
1283.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1283 · Näe rohkem »
1323
1323.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1323 · Näe rohkem »
1413
1413.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1413 · Näe rohkem »
1491
1491.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1491 · Näe rohkem »
1539
1539.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1539 · Näe rohkem »
1546
1546.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1546 · Näe rohkem »
1556
1556.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1556 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1561 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1562 · Näe rohkem »
1564
1564.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1564 · Näe rohkem »
1576
1576.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1576 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1578
1578.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1578 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1600 · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1601 · Näe rohkem »
1607
1607.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1607 · Näe rohkem »
1608
1608.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1608 · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1613 · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1622 · Näe rohkem »
1633
1633.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1633 · Näe rohkem »
1634
1634.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1634 · Näe rohkem »
1657
1657.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1657 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1658 · Näe rohkem »
1681
1681.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1681 · Näe rohkem »
1688
1688.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1688 · Näe rohkem »
1689
1689.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1689 · Näe rohkem »
1702
1702.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1702 · Näe rohkem »
1703
1703.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1703 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1772 · Näe rohkem »
1774
1774.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1774 · Näe rohkem »
1791
1791.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1791 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1920 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1930 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1937 · Näe rohkem »
