Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Väärisgaasid ja Vesinik
Väärisgaasid ja Vesinik on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomituum, Aatommass, Aatomnumber, Atmosfäär, Elavhõbe, Elektron, Elektronafiinsus, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Elektronkonfiguratsioon, Fluor, Gaas, Hapnik, Heelium, Henry Cavendish, Ionisatsioonienergia, Isotoop, Kaltsium, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Lämmastik, Maa, Maakoor, Molekul, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Päike, Päikesesüsteem, ..., Pikomeeter, Poolestusaeg, Radioaktiivsus, Sulamistemperatuur, Suur Pauk, Täht (astronoomia), Tuumasüntees, Universum, Vesinik. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Väärisgaasid · Aatomituum ja Vesinik ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Väärisgaasid · Aatommass ja Vesinik ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Väärisgaasid · Aatomnumber ja Vesinik ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Väärisgaasid · Atmosfäär ja Vesinik ·
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Elavhõbe ja Väärisgaasid · Elavhõbe ja Vesinik ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Väärisgaasid · Elektron ja Vesinik ·
Elektronafiinsus
Elemendi elektronafiinsus Eea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga.
Elektronafiinsus ja Väärisgaasid · Elektronafiinsus ja Vesinik ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Väärisgaasid · Elektronegatiivsus ja Vesinik ·
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Elektronkate ja Väärisgaasid · Elektronkate ja Vesinik ·
Elektronkonfiguratsioon
Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.
Elektronkonfiguratsioon ja Väärisgaasid · Elektronkonfiguratsioon ja Vesinik ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Väärisgaasid · Fluor ja Vesinik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Väärisgaasid · Gaas ja Vesinik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Väärisgaasid · Hapnik ja Vesinik ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Väärisgaasid · Heelium ja Vesinik ·
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Henry Cavendish ja Väärisgaasid · Henry Cavendish ja Vesinik ·
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Ionisatsioonienergia ja Väärisgaasid · Ionisatsioonienergia ja Vesinik ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Väärisgaasid · Isotoop ja Vesinik ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Väärisgaasid · Kaltsium ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Väärisgaasid · Keemiline element ja Vesinik ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Keemiline reaktsioon ja Väärisgaasid · Keemiline reaktsioon ja Vesinik ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Väärisgaasid · Keemistemperatuur ja Vesinik ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Väärisgaasid · Lämmastik ja Vesinik ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Maa ja Väärisgaasid · Maa ja Vesinik ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maakoor ja Väärisgaasid · Maakoor ja Vesinik ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekul ja Väärisgaasid · Molekul ja Vesinik ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Normaaltingimused ja Väärisgaasid · Normaaltingimused ja Vesinik ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Oksüdatsiooniaste ja Väärisgaasid · Oksüdatsiooniaste ja Vesinik ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Päike ja Väärisgaasid · Päike ja Vesinik ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Päikesesüsteem ja Väärisgaasid · Päikesesüsteem ja Vesinik ·
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Pikomeeter ja Väärisgaasid · Pikomeeter ja Vesinik ·
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Poolestusaeg ja Väärisgaasid · Poolestusaeg ja Vesinik ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Radioaktiivsus ja Väärisgaasid · Radioaktiivsus ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Sulamistemperatuur ja Väärisgaasid · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Suur Pauk ja Väärisgaasid · Suur Pauk ja Vesinik ·
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Täht (astronoomia) ja Väärisgaasid · Täht (astronoomia) ja Vesinik ·
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Tuumasüntees ja Väärisgaasid · Tuumasüntees ja Vesinik ·
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Universum ja Väärisgaasid · Universum ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Väärisgaasid ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Väärisgaasid ja Vesinik
Võrdlus Väärisgaasid ja Vesinik
Väärisgaasid on 134 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 13.93% = 39 / (134 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Väärisgaasid ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
