Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Johann Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht (Mainz), Albrecht Achilles, Albrecht II (Saksa kuningas), Albrecht von Hohenzollern, Algirdas, Ernst Raudne, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich II (Brandenburg-Ansbach), Jogaila, Johann Albrecht von Hohenzollern, Karl V, Kazimierz IV, Mainzi peapiiskop, Paavst, Preisimaa hertsog, Riia peapiiskop, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Zofia Jagiellonka.
Albrecht (Mainz)
Albrecht Lucas Cranach vanema maalil Albrecht von Brandenburg ehk Albrecht von Hohenzollern (28. juuni 1490 Cölln, Brandenburg – 24. september 1545 Martinsburg, Mainz) oli Mainzi peapiiskop ja kuurvürst, samaaegselt ka Magdeburgi peapiiskop (Albrecht IV), Halberstadti piiskopkonna administraator, Saksamaa priimas ja kardinal.
Albrecht (Mainz) ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Albrecht (Mainz) ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Albrecht Achilles
St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.
Albrecht Achilles ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Albrecht Achilles ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Albrecht II (Saksa kuningas)
Albrecht II von Habsburg (16. august 1397 Viin – 27. oktoober 1439 Neszmély Esztergomi lähedal) oli Habsburgide valitsejasuguvõsast Saksa kuningas 1438–1439, Ungari ja Böömimaa kuningas 1437–1439 ning Albrecht V nime all Austria hertsog 1404.
Albrecht II (Saksa kuningas) ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Albrecht II (Saksa kuningas) ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.
Algirdas ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Algirdas ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Ernst Raudne
Ernst Raudne poegadega Ernst Raudne (1377 – 10. juuni 1424) oli 1386–1406 üks Habsburgide soost Austria hertsogitest, seejärel kuni surmani Steiermargi, Kärnteni ja Kraini valitseja.
Ernst Raudne ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Ernst Raudne ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Friedrich I (Brandenburg) ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Friedrich I (Brandenburg) ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)
Friedrich II Heilbronni kiriku kolmekuningaaltaril (15. sajandi lõpp) Friedrich II (ka Friedrich der Ältere (Friedrich vanem); 8. mai 1460 Ansbach – 4. aprill 1536 sealsamas) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv 1486–1515 ning Brandenburg-Kulmbachi markkrahv 1495–1515.
Friedrich II (Brandenburg-Ansbach) ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Friedrich II (Brandenburg-Ansbach) ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Jogaila ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Johann Albrecht von Hohenzollern
Johann Albrecht von Hohenzollern ehk Johann Albrecht von Brandenburg-Ansbach (ka Johann Albrecht von Magdeburg või Johann Albrecht von Halberstadt; 20. september 1499 – 15. mai 1550) oli Brandenburg-Ansbach-Bayreuthi mittevalitsev markkrahv ja Magdeburgi peapiiskop ning Halberstadti piiskop.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Johann Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Karl V · Karl V ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Kazimierz IV
Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Kazimierz IV · Kazimierz IV ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Mainzi peapiiskop
231x231px Mainzi peapiiskop (ka Mainzi kuurvürst) oli üks seitsmest Püha Rooma Keisririigi Kuurvürstist ning Mainzi kuurvürstkonna valitseja.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Mainzi peapiiskop · Mainzi peapiiskop ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Paavst · Paavst ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog · Preisimaa hertsog ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu kõrgmeister · Saksa ordu kõrgmeister ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Sigismund (Saksa-Rooma keiser) ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zofia Jagiellonka
Sophia Jagiellon (ka Sophia Poolast; poola keeles Zofia Jagiellonka; 6. mai 1464 – 5. oktoober 1512) oli Poolast pärit Jagelloonide dünastia liige, kes oli abielu kaudu Brandenburg-Ansbachi ja Brandenburg-Kulmbachi markkrahvinna.
Johann Albrecht von Hohenzollern ja Zofia Jagiellonka · Wilhelm von Hohenzollern ja Zofia Jagiellonka ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Johann Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern ühist
- Millised on sarnasused Johann Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern
Võrdlus Johann Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern
Johann Albrecht von Hohenzollern on 33 suhted, samas Wilhelm von Hohenzollern 158. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 10.47% = 20 / (33 + 158).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Johann Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
