Sisukord
158 suhted: Abt, Ajalooline Ajakiri, Albrecht (Mainz), Albrecht Achilles, Albrecht II (Saksa kuningas), Albrecht von Hohenzollern, Algirdas, Ansbach, Ansbachi markkrahvkond, Baltische Monatsschrift, Brandenburgi mark, Christoph von Mecklenburg, Ernst Raudne, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich II (Brandenburg-Ansbach), Friedrich von Hohenzollern, Georg (Brandenburg-Ansbach), Georg von Ungern, Gotthard Kettler, Gotthard von Gilsen, Gumprecht von Hohenzollern, Gustav I Vasa, Haapsalu, Heinrich von Galen, Hermann von Brüggenei, Humanism, Ingolstadti ülikool, Inna Põltsam-Jürjo, Jasper von Münster, Joachim I, Jogaila, Johann Albrecht I, Johann Albrecht von Hohenzollern, Johann Lohmüller, Johann von Hohenzollern, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Johannes VI Bey, Juhan Kreem, Julius Leo Immanuel Girgensohn, Karl V, Karsten Brüggemann, Kasimir (Brandenburg-Kulmbach), Kazimierz IV, Köln, Kirchholmi leping, Koadjuutorivaenus, Koivaliina, Koknese piiskopilinnus, Kuldīga komtuur, Kulmbach, ... Laienda indeks (108 rohkem) »
- Hohenzollernid
- Sündinud 1498
- Surnud 1563
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Abt
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Ajalooline Ajakiri
Albrecht (Mainz)
Albrecht Lucas Cranach vanema maalil Albrecht von Brandenburg ehk Albrecht von Hohenzollern (28. juuni 1490 Cölln, Brandenburg – 24. september 1545 Martinsburg, Mainz) oli Mainzi peapiiskop ja kuurvürst, samaaegselt ka Magdeburgi peapiiskop (Albrecht IV), Halberstadti piiskopkonna administraator, Saksamaa priimas ja kardinal.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Albrecht (Mainz)
Albrecht Achilles
St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Albrecht Achilles
Albrecht II (Saksa kuningas)
Albrecht II von Habsburg (16. august 1397 Viin – 27. oktoober 1439 Neszmély Esztergomi lähedal) oli Habsburgide valitsejasuguvõsast Saksa kuningas 1438–1439, Ungari ja Böömimaa kuningas 1437–1439 ning Albrecht V nime all Austria hertsog 1404.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Albrecht II (Saksa kuningas)
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Albrecht von Hohenzollern
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Algirdas
Ansbach
Ansbach on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal; Kesk-Frangimaa halduskeskus.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Ansbach
Ansbachi markkrahvkond
Ansbachi vürstkond (saksa: Fürstentum Ansbach) või Markgraftum Brandenburg-Ansbach oli otse keisrile alluv vürstkond Saksa-Rooma riigis keskusega Baieri linnas Ansbachis.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Ansbachi markkrahvkond
Baltische Monatsschrift
Baltische Monatsschrift ('Balti Kuukiri') oli aastatel 1859–1934 pausidega ilmunud baltisakslaste ajakiri, mille sisu moodustasid kultuuri- ja ajalooteemad.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Baltische Monatsschrift
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Brandenburgi mark
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Christoph von Mecklenburg
Ernst Raudne
Ernst Raudne poegadega Ernst Raudne (1377 – 10. juuni 1424) oli 1386–1406 üks Habsburgide soost Austria hertsogitest, seejärel kuni surmani Steiermargi, Kärnteni ja Kraini valitseja.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Ernst Raudne
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)
Friedrich II Heilbronni kiriku kolmekuningaaltaril (15. sajandi lõpp) Friedrich II (ka Friedrich der Ältere (Friedrich vanem); 8. mai 1460 Ansbach – 4. aprill 1536 sealsamas) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv 1486–1515 ning Brandenburg-Kulmbachi markkrahv 1495–1515.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)
Friedrich von Hohenzollern
Markkrahv Friedrichi kujutis Nürnbergi püha Sebaldi kirikus Friedrich von Hohenzollern (ka Friedrich von Brandenburg-Ansbach; 17. jaanuar 1497 Ansbach – 20. august 1536 Genova) oli Hohenzollernide dünastia Ansbachi (Franki) haru liige ja katoliiklik vaimulik.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Friedrich von Hohenzollern
Georg (Brandenburg-Ansbach)
Markkrahv Georg Georg, ka Georg Vaga, (saksa Georg der Fromme või Georg von Brandenburg-Ansbach; 4. märts 1484 – 27. detsember 1543) oli Ansbachi markkrahv 1515–1543 ja Bayreuthi asevalitseja 1527–1541.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Georg (Brandenburg-Ansbach)
Georg von Ungern
Georg von Ungern (ka Jürgen von Ungern; umbes 1470 – hilissuvi, tõenäoliselt august 1534) oli Saare-Lääne piiskopkonna aadlik ja poliitik.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Georg von Ungern
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Gotthard Kettler
Gotthard von Gilsen
Gotthard von Gilsen (ka Goddert Gilsen) oli Saaremaa ehk Kuressaare stiftifoogt aastatel 1530–1534.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Gotthard von Gilsen
Gumprecht von Hohenzollern
Markkrahv Gumprechti kujutis nn Markkrahvide aknal, mis asub püha Sebaldi kirikus Nürnbergis; töö autor Hans von Kulmbach (1515) Gumprecht von Hohenzollern (ka Gumprecht von Brandenburg-Ansbach või Gumprecht von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; mõnikord kasutatakse ka eesnime Gumpert; 16.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Gumprecht von Hohenzollern
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Gustav I Vasa
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Haapsalu
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Heinrich von Galen
Hermann von Brüggenei
Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus Hermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Hermann von Brüggenei
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Humanism
Ingolstadti ülikool
Ülikooli pitsat Ingolstadti ülikool (saksa keeles Universität Ingolstadt) oli ülikool Saksamaal Ingolstadtis.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Ingolstadti ülikool
Inna Põltsam-Jürjo
Inna Põltsam-Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Inna Põltsam-Jürjo
Jasper von Münster
Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Jasper von Münster
Joachim I
Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Joachim I
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Jogaila
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Johann Albrecht I
Johann Albrecht von Hohenzollern
Johann Albrecht von Hohenzollern ehk Johann Albrecht von Brandenburg-Ansbach (ka Johann Albrecht von Magdeburg või Johann Albrecht von Halberstadt; 20. september 1499 – 15. mai 1550) oli Brandenburg-Ansbach-Bayreuthi mittevalitsev markkrahv ja Magdeburgi peapiiskop ning Halberstadti piiskop.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Johann Albrecht von Hohenzollern
Johann Lohmüller
Johann Lohmüller (ka Johannes Lomoller; umbes 1483 – 1560 lõpp) oli Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Johann Lohmüller
Johann von Hohenzollern
Johanni kujutis nn Markkrahvideaknal Nürnbergi püha Sebaldi kirikus, töö autor Hans von Kulmbach (1515). Johann von Hohenzollern (ka Johann von Brandenburg-Ansbach või Johann von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; 9. jaanuar 1493 Plassenburg – 5. juuli 1525 Valencia) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvkonda valitsenud Hohenzollernide suguvõsa haru liige ning Valencia asekuningas.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Johann von Hohenzollern
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes VI Bey
Tartu piiskopkonna killing. Aversil (vasakul) Johannes VI Bey vapp. Johannes VI Bey (ka Johann VI) (suri mais 1543) oli Tartu piiskop aastatel 1528–1543.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Johannes VI Bey
Juhan Kreem
Juhan Kreem (sündinud 26. juunil 1971) on eesti ajaloolane ja arhivaar.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Juhan Kreem
Julius Leo Immanuel Girgensohn
Julius Leo Immanuel Girgensohn (9. september/21. september 1836 Tartu – 11. detsember/24. detsember 1911 Karksi) oli Eesti vaimulik.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Julius Leo Immanuel Girgensohn
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Karl V
Karsten Brüggemann
Karsten Brüggemann 2022. aasta Arvamusfestivalil Karsten Brüggemann esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 26. mail 2011 Karsten Brüggemann (sündinud 1. detsembril 1965) on Tallinna Ülikooli ajalooprofessor.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Karsten Brüggemann
Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)
Markkrahv Kasimir, kaasaegne portree Hans von Kulmbachilt Kasimir (saksa Kasimir von Brandenburg-Kulmbach; 27. september 1481 Ansbach – 21. september 1527 Buda) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastail 1515–1527.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)
Kazimierz IV
Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Kazimierz IV
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Köln
Kirchholmi leping
Kirchholmi leping oli 1452.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Kirchholmi leping
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Koadjuutorivaenus
Koivaliina
Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Koivaliina
Koknese piiskopilinnus
Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Koknese piiskopilinnus
Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Kuldīga komtuur
Kulmbach
Kulmbach on linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Kulmbach
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Kuramaa hertsog
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Kuurvürst
Leonid Arbusow vanem
Leonid Arbusow vanem (7. jaanuar 1848 Jelgava – 1. jaanuar 1912 Zasulauks) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow noorema isa.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Leonid Arbusow vanem
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Liivimaa
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Liivimaa hertsogkond
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Limbaži
Lucas Cranach vanem
Lucas Cranach vanem (saksa keeles Lucas Cranach der Ältere, lühendatult Lucas Cranach d.Ä. või d.Ae.;; u 1472 – 16. oktoober 1553) oli Saksa renessansiaegne maalikunstnik ja graafik.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Lucas Cranach vanem
Maasilinna foogt
Maasilinna foogt (saksa keeles Vogt von Soneburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Maasilinna foogtkonda.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Maasilinna foogt
Madis Maasing
Madis Maasing (sündinud 15. juunil 1984) on eesti ajaloolane, erialaselt medievist ja varauusaja uurija.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Madis Maasing
Magnus von Hirschheydt
Magnus von Hirschheydt (sündinud 1981) on saksa ajaloolane, Tübingeni ülikooli õppejõud.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Magnus von Hirschheydt
Mainz
Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Mainz
Mainzi peapiiskop
231x231px Mainzi peapiiskop (ka Mainzi kuurvürst) oli üks seitsmest Püha Rooma Keisririigi Kuurvürstist ning Mainzi kuurvürstkonna valitseja.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Mainzi peapiiskop
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Martin Luther
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Mecklenburgi valitsejate loend
Meinecke von Schierstedt
Meinecke von Schierstedt (ka Meinecke von Schierstädt; surnud 1540) oli Preisimaa ja Liivimaa ametnik, Albrecht von Hohenzollerni ja Wilhelm von Hohenzollerni kaaskondalne.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Meinecke von Schierstedt
Norbert Angermann
Norbert Angermann (sündinud 2. novembril 1936 Forstis) on saksa ajaloolane.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Norbert Angermann
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Ordumeister
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Paavst
Pärnu komtuur
Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Pärnu komtuur
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Pommeri
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Poola kuningas
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Posvoli leping
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Praha
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Preisimaa
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Reformatsioon
Reinhold von Buxhoeveden
Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnusel Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Reinhold von Buxhoeveden
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Riia
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Riia peapiiskop
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Riia peapiiskopkond
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Saare-Lääne vaenus
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Saksa ordu
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Saksa ordu kõrgmeister
Schmalkaldeni liit
Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Schmalkaldeni liit
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Smiltene
Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Smiltene
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Tallinna komtuur
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Tallinna piiskopkond
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Tartu maks
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Tartu piiskopkond
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Tšehhi
Thomas Schöning
Thomas Schöning (ka Thomas Schoning; surnud 11. augustil 1539) oli Riia peapiiskop aastatel 1528–1539.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Thomas Schöning
Toomhärra
Toomhärra on kõrgem vaimulik, kes osales piiskopkonna valitsemisel.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Toomhärra
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Ungari
Valencia
Valencia ehk València on linn Hispaania idaosas Vahemere rannikul, Valencia autonoomse piirkonna pealinn.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Valencia
Valge Daam
Kunstniku nägemus Valgest Daamist (16. sajand) Valge Daam on naiskummitus, kes väidetavalt on riietunud üleni valgesse ja kes elab maapiirkondades.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Valge Daam
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Viljandi komtuur
Vladislav II
Vladislav II on olnud mitme valitseja nimi.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Vladislav II
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Hohenzollern (täpsustus)
Wilhelm von Hohenzollern on olnud mitme tuntud inimese nimi.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern (täpsustus)
Wittenberg
Turuväljak Wittenbergis, vasakul raekoda. Wittenberg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Elbe jõe ääres.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Wittenberg
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg
Zofia Jagiellonka
Sophia Jagiellon (ka Sophia Poolast; poola keeles Zofia Jagiellonka; 6. mai 1464 – 5. oktoober 1512) oli Poolast pärit Jagelloonide dünastia liige, kes oli abielu kaudu Brandenburg-Ansbachi ja Brandenburg-Kulmbachi markkrahvinna.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Zofia Jagiellonka
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Zygmunt I
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja Zygmunt II August
1. aprill
1.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1. aprill
12. november
12.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 12. november
1498
1498.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1498
1514
1514.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1514
1516
1516.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1516
1520. aastad
1520.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1520. aastad
1522
1522.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1522
1524
1524.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1524
1525
1525.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1525
1526
1526.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1526
1527
1527.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1527
1528
1528.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1528
1529
1529.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1529
1530
1530.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1530
1532
1532.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1532
1533
1533.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1533
1534
1534.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1534
1535
1535.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1535
1536
1536.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1536
1538
1538.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1538
1539
1539.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1539
1540
1540.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1540
1541
1541.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1541
1542
1542.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1542
1545
1545.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1545
1546
1546.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1546
1547
1547.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1547
1550. aastad
1550.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1550. aastad
1551
1551.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1551
1552
1552.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1552
1553
1553.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1553
1554
1554.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1554
1555
1555.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1555
1556
1556.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1556
1557
1557.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1557
1558
1558.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1558
1559
1559.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1559
1561
1561.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1561
1562
1562.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1562
1563
1563.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1563
1566
1566.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1566
1581
1581.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1581
16. sajand
16.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 16. sajand
1890
1890.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 1890
2010
2010.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 2010
21. november
21.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 21. november
26. detsember
26.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 26. detsember
28. juuni
28.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 28. juuni
28. november
28.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 28. november
29. juuni
29.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 29. juuni
4. veebruar
4.
Vaata Wilhelm von Hohenzollern ja 4. veebruar
Vaata ka
Hohenzollernid
- Albrecht Achilles
- Albrecht Alkibiades
- Albrecht Friedrich
- Albrecht von Hohenzollern
- Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)
- Anna Katharina
- Anna Sophia
- Barbara Brandenburg-Ansbachist
- Brandenburgi Dorothea
- Corps Borussia Bonn
- Dorothea Taanist
- Elisabeth Brandenburg-Ansbachist
- Elisabeth Brandenburgist (1510–1558)
- Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
- Friedrich I (Brandenburg)
- Friedrich I (Preisimaa)
- Friedrich II (Brandenburg)
- Friedrich III (Saksa keiser)
- Friedrich Suur
- Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
- Friedrich Wilhelm I
- Friedrich Wilhelm II
- Friedrich Wilhelm III
- Friedrich Wilhelm IV
- Georg (Brandenburg-Ansbach)
- Georg Friedrich
- Georg Wilhelm (Brandenburg)
- Gott mit uns
- Hohenzollern (laev)
- Hohenzollerni kindlus
- Hohenzollernid
- Joachim Friedrich (Brandenburg)
- Joachim I
- Joachim II
- Johann (Brandenburg-Kulmbach)
- Johann Cicero
- Johann Sigismund (Brandenburg)
- Johann von Hohenzollern
- Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)
- Luise von Mecklenburg-Strelitz
- Maria Eleonora von Brandenburg
- Sophia Dorothea (Preisimaa kuninganna)
- Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537)
- Victoria (Suurbritannia kuninglik printsess)
- Viktoria von Preußen
- Wilhelm (Saksa kroonprints)
- Wilhelm I
- Wilhelm II
- Wilhelm von Hohenzollern
Sündinud 1498
- Andreas Osiander
- Austria Eleonore
- Christoph Weiditz
- Giovanni dalle Bande Nere
- Lanceloot Blondeel
- Wilhelm von Hohenzollern
Surnud 1563
- François, Guise'i hertsog
- Hermann II Wesel
- Wilhelm von Hohenzollern
Tuntud ka kui Wilhelm (Riia peapiiskop), Wilhelm von Brandenburg, Wilhelm von Brandenburg-Ansbach.