Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Õhk

Index Õhk

Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

31 suhted: Aerosool, Argoon, Atmosfäär, Õhusaastus, Fotosüntees, Gaas, Gradient, Hapnik, Heelium, Helikiirus, Krüptoon, Lämmastik, Maa, Metaan, Miljondikosa, Moolimurd, Neoon, Niiskus, Organism, Protsent, Rõhk, Süsihappegaas, Soojusjuhtivus, Standardatmosfäär, Suhteline dielektriline läbitavus, Taimed, Temperatuur, Tihedus, Tuul, Veeaur, Viskoossus.

Aerosool

Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.

Uus!!: Õhk ja Aerosool · Näe rohkem »

Argoon

Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.

Uus!!: Õhk ja Argoon · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Õhk ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Õhusaastus

Sudu Pekingis Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.

Uus!!: Õhk ja Õhusaastus · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Õhk ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Õhk ja Gaas · Näe rohkem »

Gradient

Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.

Uus!!: Õhk ja Gradient · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Õhk ja Hapnik · Näe rohkem »

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Õhk ja Heelium · Näe rohkem »

Helikiirus

Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.

Uus!!: Õhk ja Helikiirus · Näe rohkem »

Krüptoon

Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.

Uus!!: Õhk ja Krüptoon · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Õhk ja Lämmastik · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Õhk ja Maa · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Õhk ja Metaan · Näe rohkem »

Miljondikosa

Miljondikosa ehk miljondik (tähis ppm, ingliskeelsest fraasist parts per million) on suhtelise suuruse mittesüsteemne dimensioonita mõõtühik, mis väljendab arvulist suhet üks miljondik tervikust: 1 ppm.

Uus!!: Õhk ja Miljondikosa · Näe rohkem »

Moolimurd

Keemias näitab moolimurd (varem nimetatud ka moolosa) ühe komponendi suhtelist ainehulka lahuses.

Uus!!: Õhk ja Moolimurd · Näe rohkem »

Neoon

Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.

Uus!!: Õhk ja Neoon · Näe rohkem »

Niiskus

Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.

Uus!!: Õhk ja Niiskus · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Õhk ja Organism · Näe rohkem »

Protsent

60px Protsent (lad pro centum, saja kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks sajandikosa tervikust.

Uus!!: Õhk ja Protsent · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Õhk ja Rõhk · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Õhk ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Soojusjuhtivus

Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).

Uus!!: Õhk ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »

Standardatmosfäär

Rahvusvaheline standardatmosfäär (ingl. International Standard Atmosfphere) ISA ehk standardõhkkond on Maa atmosfääri omaduste ICAO kokkuleppeline määratlus lennunduses.

Uus!!: Õhk ja Standardatmosfäär · Näe rohkem »

Suhteline dielektriline läbitavus

Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.

Uus!!: Õhk ja Suhteline dielektriline läbitavus · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Õhk ja Taimed · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Õhk ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Õhk ja Tihedus · Näe rohkem »

Tuul

Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Õhk ja Tuul · Näe rohkem »

Veeaur

Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Uus!!: Õhk ja Veeaur · Näe rohkem »

Viskoossus

Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.

Uus!!: Õhk ja Viskoossus · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »