Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Õilis nulg ja Hõbenulg
Õilis nulg ja Hõbenulg on 39 ühist asja (Unioonpeedia): California, Elastsusmoodul, Engelmanni kuusk, Erikaal, Harilik ebatsuuga, Hiigel-elupuu, Hiigelnulg, Iduleht, Igihaljus, Isasõis, Juur, Käbi, Kõvadus, Keerdmänd, Kliima, Läänemänd, Läänetsuuga, Mäginulg, Männilised, Muld, Nulg, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Ruumala, Seeme, Segamets, Settekivim, ..., Sitka kuusk, Survetugevus, Taimed, Tüvi, Tihedus, Tselluloos, Võra, Võrse, Vulkaaniline kivim. Laienda indeks (9 rohkem) »
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Õilis nulg ja California · California ja Hõbenulg ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Õilis nulg ja Elastsusmoodul · Elastsusmoodul ja Hõbenulg ·
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Õilis nulg ja Engelmanni kuusk · Engelmanni kuusk ja Hõbenulg ·
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Õilis nulg ja Erikaal · Erikaal ja Hõbenulg ·
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Õilis nulg ja Harilik ebatsuuga · Hõbenulg ja Harilik ebatsuuga ·
Hiigel-elupuu
Hiigel-elupuu (Thuja plicata) on küpressiliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Õilis nulg ja Hiigel-elupuu · Hõbenulg ja Hiigel-elupuu ·
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Õilis nulg ja Hiigelnulg · Hõbenulg ja Hiigelnulg ·
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Õilis nulg ja Iduleht · Hõbenulg ja Iduleht ·
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Õilis nulg ja Igihaljus · Hõbenulg ja Igihaljus ·
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Õilis nulg ja Isasõis · Hõbenulg ja Isasõis ·
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Õilis nulg ja Juur · Hõbenulg ja Juur ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Õilis nulg ja Käbi · Hõbenulg ja Käbi ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Õilis nulg ja Kõvadus · Hõbenulg ja Kõvadus ·
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Õilis nulg ja Keerdmänd · Hõbenulg ja Keerdmänd ·
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Õilis nulg ja Kliima · Hõbenulg ja Kliima ·
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Õilis nulg ja Läänemänd · Hõbenulg ja Läänemänd ·
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Õilis nulg ja Läänetsuuga · Hõbenulg ja Läänetsuuga ·
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Õilis nulg ja Mäginulg · Hõbenulg ja Mäginulg ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Õilis nulg ja Männilised · Hõbenulg ja Männilised ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Õilis nulg ja Muld · Hõbenulg ja Muld ·
Nulg
Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Õilis nulg ja Nulg · Hõbenulg ja Nulg ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Õilis nulg ja Okaspuulaadsed · Hõbenulg ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Õilis nulg ja Okaspuutaimed · Hõbenulg ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Õilis nulg ja Paljasseemnetaimed · Hõbenulg ja Paljasseemnetaimed ·
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Õilis nulg ja Põhja-Ameerika · Hõbenulg ja Põhja-Ameerika ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Õilis nulg ja Perekond (bioloogia) · Hõbenulg ja Perekond (bioloogia) ·
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Õilis nulg ja Ruumala · Hõbenulg ja Ruumala ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Õilis nulg ja Seeme · Hõbenulg ja Seeme ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Õilis nulg ja Segamets · Hõbenulg ja Segamets ·
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Õilis nulg ja Settekivim · Hõbenulg ja Settekivim ·
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Õilis nulg ja Sitka kuusk · Hõbenulg ja Sitka kuusk ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Õilis nulg ja Survetugevus · Hõbenulg ja Survetugevus ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Õilis nulg ja Taimed · Hõbenulg ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Õilis nulg ja Tüvi · Hõbenulg ja Tüvi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Õilis nulg ja Tihedus · Hõbenulg ja Tihedus ·
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Õilis nulg ja Tselluloos · Hõbenulg ja Tselluloos ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Õilis nulg ja Võra · Hõbenulg ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Õilis nulg ja Võrse · Hõbenulg ja Võrse ·
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Õilis nulg ja Vulkaaniline kivim · Hõbenulg ja Vulkaaniline kivim ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Õilis nulg ja Hõbenulg ühist
- Millised on sarnasused Õilis nulg ja Hõbenulg
Võrdlus Õilis nulg ja Hõbenulg
Õilis nulg on 77 suhted, samas Hõbenulg 53. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 30.00% = 39 / (77 + 53).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Õilis nulg ja Hõbenulg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
