Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Õis ja Aasnelk
Õis ja Aasnelk on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Carl von Linné, Emakas (botaanika), Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Kroonlehed, Lõhn, Leht, Liik (bioloogia), Mesilane, Nektar, Putuktolmlemine, Sõlm (botaanika), Seeme, Sugukond (bioloogia), Suguline sigimine, Taimed, Tolmukas, Vars.
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Õis ja Carl von Linné · Aasnelk ja Carl von Linné ·
Emakas (botaanika)
Sinilille emakas Emakas (pistillum) on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.
Õis ja Emakas (botaanika) · Aasnelk ja Emakas (botaanika) ·
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Õis ja Kaheidulehelised · Aasnelk ja Kaheidulehelised ·
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Õis ja Katteseemnetaimed · Aasnelk ja Katteseemnetaimed ·
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Õis ja Kroonlehed · Aasnelk ja Kroonlehed ·
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Õis ja Lõhn · Aasnelk ja Lõhn ·
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Õis ja Leht · Aasnelk ja Leht ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Õis ja Liik (bioloogia) · Aasnelk ja Liik (bioloogia) ·
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Õis ja Mesilane · Aasnelk ja Mesilane ·
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Õis ja Nektar · Aasnelk ja Nektar ·
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Õis ja Putuktolmlemine · Aasnelk ja Putuktolmlemine ·
Sõlm (botaanika)
Sõlmed ehk varresõlmed on kohad varrel, kuhu kinnituvad lehed.
Õis ja Sõlm (botaanika) · Aasnelk ja Sõlm (botaanika) ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Õis ja Seeme · Aasnelk ja Seeme ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Õis ja Sugukond (bioloogia) · Aasnelk ja Sugukond (bioloogia) ·
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Õis ja Suguline sigimine · Aasnelk ja Suguline sigimine ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Õis ja Taimed · Aasnelk ja Taimed ·
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Õis ja Tolmukas · Aasnelk ja Tolmukas ·
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Õis ja Aasnelk ühist
- Millised on sarnasused Õis ja Aasnelk
Võrdlus Õis ja Aasnelk
Õis on 82 suhted, samas Aasnelk 131. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 8.45% = 18 / (82 + 131).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Õis ja Aasnelk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
