Sisukord
82 suhted: Aktinomorfne õis, Algkude, Õievalem, Õitsemine, Õppeinfosüsteem, Botaanika, Carl von Linné, Definitsioon, Elund, Elutsükkel, Emakakael (botaanika), Emakas (botaanika), Emakasuue, Emakkond, Emasõis, Embrüo, Eospea, Evolutsioon, Gameet, Homoloogiline rekombinatsioon, Isasõis, Kaenlasisene õis, Kaheidulehelised, Kahekojaline taim, Kaheli õiekate, Kahesuguline õis, Kannike, Katteseemnetaimed, Kärbselised, Kõrrelised, Keelõis, Kleistogaamia, Kohastumus, Kold, Kroonlehed, Lõhn, Leht, Lihtne õiekate, Liik (bioloogia), Lilled, Linnud, Mais, Mesilane, Nektar, Organism, Osi, Pollinoos, Putkõis, Putuktolmlemine, Sügomorfne õis, ... Laienda indeks (32 rohkem) »
- Sümbolid
Aktinomorfne õis
Roomava tulika aktinomorfne õis Aktinomorfne õis ehk kiirjas õis ehk korrapärane õis on korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab vähemalt kahel eri viisil jagada sümmeetrilisteks poolteks.
Vaata Õis ja Aktinomorfne õis
Algkude
Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.
Vaata Õis ja Algkude
Õievalem
Õievalem on liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil.
Vaata Õis ja Õievalem
Õitsemine
Vesiroosi õitsemise ajavahe salvestus Õitsemine (ka õitseng) on õistaimede õite arenemine õienuppude (avanemata õis) puhkemisest kuni tolmlemise lõppemiseni.
Vaata Õis ja Õitsemine
Õppeinfosüsteem
Õppeinfosüsteem ehk ÕIS on õppekorralduse infovahetuskeskkond.
Vaata Õis ja Õppeinfosüsteem
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Vaata Õis ja Botaanika
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Õis ja Carl von Linné
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata Õis ja Definitsioon
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Õis ja Elund
Elutsükkel
Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.
Vaata Õis ja Elutsükkel
Emakakael (botaanika)
1. emakasuue 2. '''emakakael''' 3. tolmukapea 4. tolmukaniit 5. kroonleht Emakakael (ladina stylus) on emaka osa, mis ühendab sigimikku ja emakasuuet.
Vaata Õis ja Emakakael (botaanika)
Emakas (botaanika)
Sinilille emakas Emakas (pistillum) on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.
Vaata Õis ja Emakas (botaanika)
Emakasuue
Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.
Vaata Õis ja Emakasuue
Emakkond
Emakkond ehk günetseum (gynoeceum) on õies olev emakate kogum.
Vaata Õis ja Emakkond
Emasõis
Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.
Vaata Õis ja Emasõis
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Vaata Õis ja Embrüo
Eospea
Mets-vareskolla eospead Eospea ehk sporofüll on peakujuline eoslaid kandev lehtede kogumik eostaimede varre tipul.
Vaata Õis ja Eospea
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Õis ja Evolutsioon
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Vaata Õis ja Gameet
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Vaata Õis ja Homoloogiline rekombinatsioon
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Vaata Õis ja Isasõis
Kaenlasisene õis
Kaenlasisene õis on õis, mis asub lehekaenlas lehe ja varre vahel.
Vaata Õis ja Kaenlasisene õis
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Õis ja Kaheidulehelised
Kahekojaline taim
Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.
Vaata Õis ja Kahekojaline taim
Kaheli õiekate
Roosi rohelised tupplehed ja roosakad kroonlehed Kaheli õiekate on üks kahest õiekattetüübist (teine on lihtne õiekate).
Vaata Õis ja Kaheli õiekate
Kahesuguline õis
Gladioolil on kahelisugulised õied Kahesuguline õis on õis, kus kasvavad nii emakad (emakas) kui tolmukad.
Vaata Õis ja Kahesuguline õis
Kannike
Kannike (ladina keeles Viola) on malpiigialaadsete seltsi kannikeseliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Vaata Õis ja Kannike
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Õis ja Katteseemnetaimed
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Vaata Õis ja Kärbselised
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Vaata Õis ja Kõrrelised
Keelõis
putkõied Keelõis (ld. flosculus radii, ingl. ray floret) on korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ning pika ja lameda naastuga.
Vaata Õis ja Keelõis
Kleistogaamia
Kleistogaamia on mõnedel taimeliikidel esinev nähtus, mille korral õied tolmlevad suletuna ega avanegi.
Vaata Õis ja Kleistogaamia
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Vaata Õis ja Kohastumus
Kold
Kold (Lycopodium) on taimede perekond kollaliste sugukonnast.
Vaata Õis ja Kold
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Vaata Õis ja Kroonlehed
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Vaata Õis ja Lõhn
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Õis ja Leht
Lihtne õiekate
Lihtne õiekate ehk perigoon on üks kahest õiekattetüübist (teine on kaheli õiekate).
Vaata Õis ja Lihtne õiekate
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Õis ja Liik (bioloogia)
Lilled
Roosid on ühed levinumad lilled üldse, pildil on hiina roos (''Rosa chinensis'') Lilled on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste paljude õistaimede kohta, millel on võrdlemisi ilusad õied või õisik, mõnikord peetakse silmas ka nende erksavärvilisi vilju, lehti jt osasid.
Vaata Õis ja Lilled
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Õis ja Linnud
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Vaata Õis ja Mais
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Vaata Õis ja Mesilane
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Vaata Õis ja Nektar
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Õis ja Organism
Osi
Osi (Equisetum) on ainus tänapäeval eksisteeriv perekond osjaliste sugukonnast.
Vaata Õis ja Osi
Pollinoos
Pollinoos ehk õietolmuallergia ehk heinapalavik (tuntud ka kui hooajaline allergiline riniit) on allergilise riniidi vorm, mida põhjustab ülitundlikkus (allergia) puude ja teiste taimede õietolmu suhtes ning mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.
Vaata Õis ja Pollinoos
Putkõis
Putkõie ehitus Putkõis (ld. flosculus disci; ingl. disc floret) on liitlehise õiekrooniga õis, mille kroonlehed on suuremas ulatused putke- või torusarnaselt kokku kasvanud.
Vaata Õis ja Putkõis
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Vaata Õis ja Putuktolmlemine
Sügomorfne õis
Valge iminõgese (''Lamium album'') õied on sügomorfsed Sügomorfne on õis, mida ainult ühe lõikepinnaga saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks.
Vaata Õis ja Sügomorfne õis
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Vaata Õis ja Sügoot
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Vaata Õis ja Sümmeetria
Sõlm (botaanika)
Sõlmed ehk varresõlmed on kohad varrel, kuhu kinnituvad lehed.
Vaata Õis ja Sõlm (botaanika)
Sõlmevahe
Lehed kinnitumas sõlmedele ning sõlmevahed Sõlmevahe ehk varrelüli on varre kahe sõlme vaheline osa.
Vaata Õis ja Sõlmevahe
Sõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.
Vaata Õis ja Sõnajalgtaimed
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Õis ja Seeme
Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Vaata Õis ja Seemnealge
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Vaata Õis ja Seemnetaimed
Sigimik
Sigimiku tüübid Sigimik (ovarium) on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa.
Vaata Õis ja Sigimik
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Õis ja Sugukond (bioloogia)
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Vaata Õis ja Suguline sigimine
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Õis ja Taimed
Taimemorfoloogia
Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.
Vaata Õis ja Taimemorfoloogia
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Vaata Õis ja Tolmlemine
Tolmukaniit
Tolmukaniit (ladina filamentum) on tolmuka üks kahest põhiosast (teine on tolmukapea).
Vaata Õis ja Tolmukaniit
Tolmukapea
Ratsuritähe tolmukapead Tolmukapea (lad anthera) on tolmuka osa, milles paiknevad tolmupesad ehk mikrosporangiumid tolmuteradega.
Vaata Õis ja Tolmukapea
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Vaata Õis ja Tolmukas
Tolmukkond
Tolmukkond ehk androtseum on ühe taime õie tolmukate kogum.
Vaata Õis ja Tolmukkond
Tolmutera
Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.
Vaata Õis ja Tolmutera
Tolmutoru
Tolmutoru on elava taime 'isaspoole' lühiealine osa.
Vaata Õis ja Tolmutoru
Toomas Kukk
Toomas Kukk 2010. aastal Toomas Kukk (sündinud 11. juunil 1971 Tallinnas) on eesti botaanik, üks Eesti paremaid taimetundjaid.
Vaata Õis ja Toomas Kukk
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Vaata Õis ja Tupplehed
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Õis ja Tuul
Tuultolmleja
Teravalehise tamme õied Tuultolmleja on tuule abil tolmlev taim.
Vaata Õis ja Tuultolmleja
Tuultolmlemine
Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.
Vaata Õis ja Tuultolmlemine
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Õis ja Ultraviolettkiirgus
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Õis ja Valgud
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Õis ja Vars
Võsu (botaanika)
Hariliku männi noor võsu Võsu on taime vars koos sellel leiduvate organitega.
Vaata Õis ja Võsu (botaanika)
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Õis ja Vili
Viljalehed
Viljalehed (megasporofüllid) on lehelise päritoluga elundid, mis kannavad seemnealgmeid.
Vaata Õis ja Viljalehed
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Vaata Õis ja Viljastumine
Vaata ka
Sümbolid
- Õis
- Caduceus
- Embleem
- Farmaatsia
- Hulksiir
- Küllusesarv
- Keemiline sümbol
- Kirgas unenägu
- Kolmiksiir
- Liiklusmärk
- Oneiroloogia
- Oneiromantia
- Optiline märgituvastus
- Peremärk
- Piltmõistatus
- Retsept
- Sümbol
- Tingmärk
- Triskele
- Unenägu
- Veiste märgistamine
Tuntud ka kui Õied.