Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Angerjas, Õisu, Õisu maastikukaitseala, Õisu Veskejärv, Eesti, Fütoplankton, Haug, Järv, Järvepall, Jõevähk, Kõpu jõgi, Koha, Latikas, Lääne-Eesti vesikond, Mandrijää, Mulgi vald, Pärnu alamvesikond, Raadi oja, Raudna jõgi, Sakala kõrgustik, Särg, Soo, Sultsi – Abja-Paluoja tee, Suurvesi, Vähikatk, Veeõitseng, Vidva oja, Viidikas, Viljandi maakond, Vingerjas, Zoobentos, Zooplankton, 1978.
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Õisu järv ja Angerjas · Näe rohkem »
Õisu
Õisu järv Õisu on alevik Mulgi vallas Viljandi maakonnas, 21 km Viljandist ja 14 km Abja-Paluojalt.
Uus!!: Õisu järv ja Õisu · Näe rohkem »
Õisu maastikukaitseala
Õisu maastikukaitseala kaart. Õisu põrguorus Õisu maastikukaitseala on maastikukaitseala Viljandi maakonnas Mulgi vallas.
Uus!!: Õisu järv ja Õisu maastikukaitseala · Näe rohkem »
Õisu Veskejärv
Veskejärv ka (Õisu Veskejärv) on paisjärv Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas Õisu alevikus.
Uus!!: Õisu järv ja Õisu Veskejärv · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Õisu järv ja Eesti · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Õisu järv ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Õisu järv ja Haug · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Õisu järv ja Järv · Näe rohkem »
Järvepall
Järvepall Akani järves Jaapanis Järvepall on hariliku karvvetika (Aegagropila linnaei)Hanyuda, T. et al.
Uus!!: Õisu järv ja Järvepall · Näe rohkem »
Jõevähk
Jõevähk ehk harilik jõevähk ehk väärisvähk (Astacus astacus) on jõevähklaste sugukonda kuuluv vähilaadne.
Uus!!: Õisu järv ja Jõevähk · Näe rohkem »
Kõpu jõgi
Kõpu jõgi (ka Saviaru jõgi, Õisu jõgi, Rimmu jõgi, Osju jõgi) on jõgi Viljandi maakonnas Sakala kõrgustikul, Raudna jõe suurim lisajõgi.
Uus!!: Õisu järv ja Kõpu jõgi · Näe rohkem »
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Uus!!: Õisu järv ja Koha · Näe rohkem »
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Õisu järv ja Latikas · Näe rohkem »
Lääne-Eesti vesikond
Lääne-Eesti vesikond on üks kolmest veeseadusega määratud Eesti vesikonnast (teised kaks on Ida-Eesti vesikond ja Koiva vesikond).
Uus!!: Õisu järv ja Lääne-Eesti vesikond · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Õisu järv ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mulgi vald
Mulgi vald on kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Viljandi maakonnas.
Uus!!: Õisu järv ja Mulgi vald · Näe rohkem »
Pärnu alamvesikond
Halliste ürgorus asuv Karksi paisjärv. Esimene Eesti tehisjärv (1973) Pärnu alamvesikond on Lääne-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Õisu järv ja Pärnu alamvesikond · Näe rohkem »
Raadi oja
Raadi oja on oja Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi ja Mulgi vallas).
Uus!!: Õisu järv ja Raadi oja · Näe rohkem »
Raudna jõgi
Raudna jõgi (Varem tuntud ka kui Viljandi oja) on jõgi Eestis, Halliste jõe suurim lisajõgi.
Uus!!: Õisu järv ja Raudna jõgi · Näe rohkem »
Sakala kõrgustik
Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.
Uus!!: Õisu järv ja Sakala kõrgustik · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Õisu järv ja Särg · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Õisu järv ja Soo · Näe rohkem »
Sultsi – Abja-Paluoja tee
Sultsi – Abja-Paluoja tee Toosi külas pildistatuna kirde suunas Sultsi – Abja-Paluoja tee (registrinumbriga 24172) on kõrvalmaantee Viljandi maakonnas.
Uus!!: Õisu järv ja Sultsi – Abja-Paluoja tee · Näe rohkem »
Suurvesi
Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Uus!!: Õisu järv ja Suurvesi · Näe rohkem »
Vähikatk
Vähikatk on vesihallikulaadsete seltsi kuuluva vähikatkuseene (Aphanomyces astaci) põhjustatud jõevähkide haigus.
Uus!!: Õisu järv ja Vähikatk · Näe rohkem »
Veeõitseng
Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.
Uus!!: Õisu järv ja Veeõitseng · Näe rohkem »
Vidva oja
Õisu Veskejärve kaldal Vidva oja (ka Vidva jõgi) on oja Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi ja Halliste vallas).
Uus!!: Õisu järv ja Vidva oja · Näe rohkem »
Viidikas
Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Õisu järv ja Viidikas · Näe rohkem »
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Uus!!: Õisu järv ja Viljandi maakond · Näe rohkem »
Vingerjas
Vingerjas (Misgurnus fossilis) on karpkalaliste seltsi hinklaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Õisu järv ja Vingerjas · Näe rohkem »
Zoobentos
Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.
Uus!!: Õisu järv ja Zoobentos · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Õisu järv ja Zooplankton · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Õisu järv ja 1978 · Näe rohkem »
