Sisukord
71 suhted: Adam Johann Schubbe, Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, Õpetatud Eesti Seltsi juubelipostmargid, Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused, Baltisakslased, Carl Gottlieb Reinthal, Carl Heinrich Constantin Gehewe, Constantin von Grewingk, Dietrich Heinrich Jürgenson, Eesti Teaduste Akadeemia, Eestimaa Kirjanduse Ühing, Esimene maailmasõda, Friedrich Ferdinand Meyer, Friedrich Georg von Bunge, Friedrich Kruse, Friedrich Robert Faehlmann, Georg Magnus Knüpffer, Harald Peep, Heiki Valk, Heinrich Georg von Jannau, Herbert Ligi, Jaan Jung, Jaan Tõnisson, Jakob Hurt, Jüri Linnus, Johann Friedrich Heller, Karl August Hermann, Karl Heinrich Leo Meyer, Lühend, Marju Luts-Sootak, Martin Lipp, Mihkel Veske, Mittetulundusühing, Oskar Kallas, Ott Kurs, Peeter Põld, Richard Hausmann, Rudolf Gustav Hollmann, Saksa keel, Stockholm, Tartu, Tartu Ülikool, Teaduslik Vestlusring, Tiit Rosenberg, Toronto, Uus Eesti, Venemaa Keisririik, Venestamine, Villem Reiman, 10. oktoober, ... Laienda indeks (21 rohkem) »
- Eesti folkloor
- Eesti kirjandus
- Tartu Ülikool
Adam Johann Schubbe
Adam Johann Schubbe (23. veebruar/6. märts 1785 Väike-Maarja – 12. juuli/24. juuli 1845 Tartu) oli Eesti vaimulik.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Adam Johann Schubbe
Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat
"Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat" (saksa keeles "Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft", lühend SbGEG; ladina keeles Annales Litterarum Societatis Esthonicae) on Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, mis ilmus 1861–1938 ja uuesti aastast 1995.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat
Õpetatud Eesti Seltsi juubelipostmargid
Õpetatud Eesti Seltsi juubelipostmargid – neli marki, nii eraldi kui ka margiplokina – anti välja Õpetatud Eesti Seltsi asutamise 100.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Õpetatud Eesti Seltsi juubelipostmargid
Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused
Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused (saksa keeles Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft, ladina keeles Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae) on Õpetatud Eesti Seltsi jätkväljaanne, mis ilmus 1840–1940 ja uuesti aastast 2006 (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised).
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Baltisakslased
Carl Gottlieb Reinthal
Carl Gottlieb Reinthal (7. jaanuar/18. jaanuar 1797 Karksi – 20. september/2. oktoober 1872 Tartu) oli eesti vaimulik.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Carl Gottlieb Reinthal
Carl Heinrich Constantin Gehewe
Carl Heinrich Constantin Gehewe (ka Carl Heinrich Constantin Geheber; 12. veebruar/23. veebruar 1796 – 2. juuli 1856 Franzensbad) oli Eesti vaimulik, Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige ja seltsi esimene esimees ning kooliraamatute autor.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Carl Heinrich Constantin Gehewe
Constantin von Grewingk
Constantin von Grewingk (umbes 1850–1869) Caspar Andreas Constantin von Grewingk (vene keeles Константин Иванович Гревингк; 14. (vkj. 2.) jaanuar 1819 Viljandi – 30. (vkj. 18.) juuni 1887 Tartu) oli baltisaksa päritolu Liivimaa geoloog ja arheoloog.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Constantin von Grewingk
Dietrich Heinrich Jürgenson
Dietrich Heinrich Jürgenson (15. juuli (vkj) / 27. juuli 1804 Vasalemma – 10. august (vkj) / 22. august 1841 Tartu) oli eesti koolijuhataja, Tartu Ülikooli eesti keele lektor ning Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige ja seltsi esimene sekretär.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Dietrich Heinrich Jürgenson
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Eesti Teaduste Akadeemia
Eestimaa Kirjanduse Ühing
Eestimaa Kirjanduse Ühing (lühend EKÜ; saksa keeles E(h)stländische Literärische Gesellschaft) oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 1842–1940.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Eestimaa Kirjanduse Ühing
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Esimene maailmasõda
Friedrich Ferdinand Meyer
Friedrich Ferdinand Meyer (18. jaanuar 1799 Viljandi – 1. juuni 1871 Jõhvi) oli Eesti vaimulik.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Friedrich Ferdinand Meyer
Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Kruse
Friedrich Karl Hermann Kruse Friedrich Karl Hermann Kruse (21. juuli 1790 Oldenburg – 3. august 1866 Leipzig) oli baltisaksa ajaloolane ja publitsist.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Friedrich Kruse
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Friedrich Robert Faehlmann
Georg Magnus Knüpffer
Georg Magnus Knüpffer (15. aprill/26. aprill 1785 Juuru – 1. aprill/13. aprill 1863 Väike-Maarja) oli Eesti vaimulik.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Georg Magnus Knüpffer
Harald Peep
Harald Peep (nime rööpkujud: Harald Heino Peep, Harald-Heino Peep; 26. märts 1931 Valga – 8. oktoober 1998 Jyväskylä) oli eesti kirjandusteadlane.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Harald Peep
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Heiki Valk
Heinrich Georg von Jannau
Heinrich Georg von Jannau (3. august (ukj 14. august) 1789 Laiuse kirikumõis Laiuse kihelkond Tartu kreis Liivimaa kubermang Venemaa Keisririik – 6. september (ukj 18. september) 1869 Dresden Saksimaa kuningriik) oli baltisaksa päritolu vaimulik, ajaloolane ja keeleuurija.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Heinrich Georg von Jannau
Herbert Ligi
Herbert Ligi (25. oktoober 1928 – 12. november 1990) oli eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Herbert Ligi
Jaan Jung
Jaan Jung Jaan Jung (18. november 1835 Tammeküla, Imavere mõis, Pilistvere kihelkond – 26. juuni 1900 Imavere) oli eesti koolmeister ja harrastusajaloolane.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Jaan Jung
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Jaan Tõnisson
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Jakob Hurt
Jüri Linnus
Jüri Linnus (19. jaanuar 1926 Tartu – 12. juuni 1995 Tartu) oli eesti etnoloog.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Jüri Linnus
Johann Friedrich Heller
Johann Friedrich Heller (8. jaanuar 1786 Stolpe – 26. märts 1849 Räpina) oli Eesti vaimulik.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Johann Friedrich Heller
Karl August Hermann
Karl August Hermann TÜ lektor Karl August Hermann Karl August Hermann (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Karl August Hermann
Karl Heinrich Leo Meyer
Leo Meyer Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi maal "Professor Leo Meyeri portree" Karl Heinrich Leo Meyer (3. juuli 1830 Bledeln, Saksamaa – 6. juuni 1910 Göttingen) oli saksa keeleteadlane, kes töötas pikka aega Tartus.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Karl Heinrich Leo Meyer
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Lühend
Marju Luts-Sootak
Marju Luts-Sootak (kuni 2007 Marju Luts; sündinud 3. märtsil 1966 Rakveres) on eesti õigusajaloolane, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo õppetooli juhataja, professor.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Marju Luts-Sootak
Martin Lipp
Martin Lipp (14. aprill 1854 Vooru vald Tarvastu kihelkond Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 8. märts 1923 Nõo) oli eesti vaimulik, rahvusliku liikumise tegelane ja harrastusajaloolane.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Martin Lipp
Mihkel Veske
Mihkel Veske Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 Holstre vald – 16. mai 1890 Kaasan) oli eesti teoloog, luuletaja ja keeleteadlane.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Mihkel Veske
Mittetulundusühing
Mittetulundusühing (lühend MTÜ; inglise keeles nonprofit association) on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk või põhitegevus ei tohi olla tulu teenimine.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Mittetulundusühing
Oskar Kallas
Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–1893) Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla, Saaremaa – 26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Oskar Kallas
Ott Kurs
Ott Kurs 2011. aastal Ott Valdeko Kurs (sündinud 24. märtsil 1939 Tartus) on eesti geograaf, etnoloog, turkoloog ja fennougrist.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Ott Kurs
Peeter Põld
Peeter Siegfried Nikolaus Põld (12. juuli 1878 Puru küla, Jõhvi vald Jõhvi kihelkond Rakvere kreis – 1. september 1930 Tartu) oli eesti teoloog, haridus- ja riigitegelane, Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigikogu liige.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Peeter Põld
Richard Hausmann
Richard Gustav Gotthard Hausmann (10. detsember (vana kalendri järgi 28. november) 1842 Võrus – 19. detsember 1918 Tartus) oli silmapaistev baltisaksa ajaloolane ja arheoloog.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Richard Hausmann
Rudolf Gustav Hollmann
Rudolf Gustav Hollmann (23. jaanuar 1798 Kangsti – 21. juuli 1858 Rõuge) oli Eesti vaimulik.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Rudolf Gustav Hollmann
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Saksa keel
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Stockholm
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Tartu Ülikool
Teaduslik Vestlusring
Teaduslik Vestlusring (kirjutatud ka teaduslik vestlusring) oli Tartu ülikoolis aastast 1831 tegutsenud seltskond (vestlusring)http://oes.ut.ee/ajalugu/ (vaadatud 23.10.2015).
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Teaduslik Vestlusring
Tiit Rosenberg
Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Tiit Rosenberg
Toronto
Toronto on Kanada suurim linn ja Ontario provintsi pealinn, mis asub Ontario järve kaldal.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Toronto
Uus Eesti
Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Uus Eesti
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Venemaa Keisririik
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Venestamine
Villem Reiman
Villem Reiman Villem Reiman (ka Willem Kreimann; 9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Tipu küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja Villem Reiman
10. oktoober
10.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 10. oktoober
18. jaanuar
18.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 18. jaanuar
1819
1819.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1819
1831
1831.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1831
1838
1838.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1838
1840
1840.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1840
1861
1861.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1861
1919
1919.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1919
1928
1928.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1928
1938
1938.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1938
1940. aastad
1940.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1940. aastad
1950
1950.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1950
1988
1988.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1988
1995
1995.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1995
1996
1996.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 1996
2006
2006.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 2006
2008
2008.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 2008
2009
2009.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 2009
2013
2013.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 2013
2014
2014.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 2014
26. aprill
26.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 26. aprill
28. juuni
28.
Vaata Õpetatud Eesti Selts ja 28. juuni
Vaata ka
Eesti folkloor
- Õpetatud Eesti Selts
- Eesti Kirjandusmuuseum
- Eesti rahvaluule
- Eesti rahvaluule arhiiv
- Hiis
- Jaanikivi
- Kõõru ohvriallikas
- Monumenta Estoniae Antiquae
- Rummu Jüri
- Suur Tõll
- Võru folkloorifestival
Eesti kirjandus
- Õpetatud Eesti Selts
- ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele
- Arbujad
- Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada
- EEVA
- Eesti Kirjameeste Selts
- Eesti Kirjanduse Selts
- Eesti Kirjandusmuuseum
- Eesti Kirjanike Liit
- Eesti haiku
- Eesti kirjandus
- Eesti luule
- Eesti mõttelugu
- Estonica
- Ivan Orav
- Keel ja Kirjandus
- Lühhike öppetus
- Leyen Spiegel
- Looming (ajakiri)
- Monumenta Estoniae Antiquae
- Noor-Eesti
- Raudwara Publishing House OÜ
- Siuru
- Tarapita (rühmitus)
- Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
- Vikerkaar (ajakiri)
Tartu Ülikool
- Õpetatud Eesti Selts
- Ülikooli tänav
- Baltic Journal of Art History
- Barclay plats
- EEVA
- EYS Veljesto
- Eesti Üliõpilaste Selts
- Eesti Biokeskus
- Kopenhaageni-Tartu koolkond
- Korporatsioon Fraternitas Estica
- Raadi mõis
- Sign Systems Studies
- Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
- Tartu Ülikool
- Tartu Ülikool Fauna
- Tartu Ülikooli Kliinikum
- Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
- Tartu Ülikooli Narva kolledž
- Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel
- Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia
- Tartu Ülikooli botaanikaaed
- Tartu Ülikooli kirjastus
- Tartu Ülikooli kunstimuuseum
- Tartu Ülikooli muuseum
- Tartu Ülikooli peahoone
- Tartu Ülikooli raamatukogu
- Tartu observatoorium
- Tartu tähetorn
- Tartu-Moskva semiootikakoolkond
- Von Bocki maja
Tuntud ka kui Gelehrte Estnische Gesellschaft, ÕES.