Kiiremini kui brauser!
53 suhted: Aeg (keeleteadus), Agentiivsus, Ainsus, Alus (keeleteadus), Arv (keeleteadus), Arvsõna, Aspekt (keeleteadus), Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral, Öeldisverb, Distributiivsus, Eitav kõneliik, Grammatilised vahendid, Hüüdlause, Hulgasõna, Isik (keeleteadus), Isikuline asesõna, Jaatav kõneliik, Käsklause, Küsilause, Kõneliik, Kõneviis, Kõrvallause, Lause, Lause suhtluseesmärk, Lauseliige, Liitöeldis, Määrsõna, Minevik, Minevik (keeleteadus), Mitmus, Modaalsus, Olevik, Pealause, Reema, Relatiivlause, Saama-tulevik, Sõna, Sõnajärg, Seriaalkonstruktsioon, Sidesõna, Sihilisus, Sihitis, Sihitu tegusõna, Soovlause, Teatelaad, Teema (keeleteadus), Tegevuslaad, Tegevussubjekt, Tegumood, Tegusõna, ..., Tingimuslause, Tulevik, Väitlause. Laienda indeks (3 rohkem) »
Aeg (keeleteadus)
Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).
Uus!!: Öeldis ja Aeg (keeleteadus) · Näe rohkem »
Agentiivsus
Agentiivsus on öeldise leksikaalne kategooria, mis tähendab, et olukorras osaleb agent ehk tegija, s.o elus, olukorra suhtes aktiivne, teadlikult toimiv ja/või seda kontrolliv osaline.
Uus!!: Öeldis ja Agentiivsus · Näe rohkem »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Öeldis ja Ainsus · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Öeldis ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Uus!!: Öeldis ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Uus!!: Öeldis ja Arvsõna · Näe rohkem »
Aspekt (keeleteadus)
Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.
Uus!!: Öeldis ja Aspekt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral
Lause jaatavat sisu tavaliselt eriliste vormivahenditega ei märgita.
Uus!!: Öeldis ja Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral · Näe rohkem »
Öeldisverb
Öeldisverb on öeldisena esinev verbi pöördeline vorm.
Uus!!: Öeldis ja Öeldisverb · Näe rohkem »
Distributiivsus
Distributiivsus ehk jaotuvus on binaarse tehte omadus jaotuda teise binaarse tehte suhtes.
Uus!!: Öeldis ja Distributiivsus · Näe rohkem »
Eitav kõneliik
Eitav kõneliik ehk negatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Kati ei läinud poodi.
Uus!!: Öeldis ja Eitav kõneliik · Näe rohkem »
Grammatilised vahendid
Grammatilised vahendid on keelelised vahendid, mis seovad leksikaalsed vahendid üheks funktsionaalseks tervikuks - lauseks või lause moodustajaks.
Uus!!: Öeldis ja Grammatilised vahendid · Näe rohkem »
Hüüdlause
Hüüdlause ehk eksklamatiivlause on kommunikatiivne lausetüüp, mis väljendab kõneleja emotsionaalset suhtumist lauses esitatu kohta.
Uus!!: Öeldis ja Hüüdlause · Näe rohkem »
Hulgasõna
Eesti hulgasõnade kasutamises on toimunud järgmine nihe: ainsusliku osa õpilasi (s.o hulgafraas) asemel kasutatakse üha sagedamini mitmuslikku osad õpilased (s.o nimisõnafraas), samuti nt enamik õpilasi > enamikud õpilased, mitu õpilast > mitmed õpilased.
Uus!!: Öeldis ja Hulgasõna · Näe rohkem »
Isik (keeleteadus)
Isik on üks öeldise grammatiline kategooria.
Uus!!: Öeldis ja Isik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.
Uus!!: Öeldis ja Isikuline asesõna · Näe rohkem »
Jaatav kõneliik
Jaatav kõneliik ehk afirmatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisega kirjeldatava tegevuse jaatust.
Uus!!: Öeldis ja Jaatav kõneliik · Näe rohkem »
Käsklause
Käsklause ehk imperatiivlause on kommunikatiivne lausetüüp, mis väljendab käsku, palvet, üleskutset või nõuet lausega märgitud sündmuse teostamiseks.
Uus!!: Öeldis ja Käsklause · Näe rohkem »
Küsilause
Küsilause väljendab küsimust.
Uus!!: Öeldis ja Küsilause · Näe rohkem »
Kõneliik
Kõneliik on tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv).
Uus!!: Öeldis ja Kõneliik · Näe rohkem »
Kõneviis
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.
Uus!!: Öeldis ja Kõneviis · Näe rohkem »
Kõrvallause
Kõrvallause on lausekujuline moodustaja, mille ülesanne on täpsustada pealauset või kõrgema astme kõrvallauset.
Uus!!: Öeldis ja Kõrvallause · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Öeldis ja Lause · Näe rohkem »
Lause suhtluseesmärk
Lause suhtluseesmärk on üks osa lause semantilisest funktsioonist.
Uus!!: Öeldis ja Lause suhtluseesmärk · Näe rohkem »
Lauseliige
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Uus!!: Öeldis ja Lauseliige · Näe rohkem »
Liitöeldis
Liitöeldis ehk liitpredikaat on öeldis, kus pöördeline verbivorm moodustab ühendi käändelise verbivormiga, teonime, teise pöördelise verbivormi või käänd- või määrsõnaga.
Uus!!: Öeldis ja Liitöeldis · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Öeldis ja Määrsõna · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Öeldis ja Minevik · Näe rohkem »
Minevik (keeleteadus)
Minevik on keeles ajakategooria liige.
Uus!!: Öeldis ja Minevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Öeldis ja Mitmus · Näe rohkem »
Modaalsus
Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.
Uus!!: Öeldis ja Modaalsus · Näe rohkem »
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Uus!!: Öeldis ja Olevik · Näe rohkem »
Pealause
Pealause on põimlause osa, mis on seda täpsustava kõrvallausega alistusseoses: Ma jooksin staadionil (pealause), MILLAL?: kui Mari mulle helistas (kõrvallause).
Uus!!: Öeldis ja Pealause · Näe rohkem »
Reema
Reema on lause teatestruktuuris teate sihtpunkt ehk uus informatsioon.
Uus!!: Öeldis ja Reema · Näe rohkem »
Relatiivlause
Relatiivlause (ingl relative clause) on kõrvallause, mis algab relatiivpronoomeni või -adverbiga ning mis laiendab pealause nimisõnafraasi.
Uus!!: Öeldis ja Relatiivlause · Näe rohkem »
Saama-tulevik
Saama-tulevik on eesti keeles tarind, mis moodustatakse verbi saama olevikuvormist ning põhiverbi ''ma''-tegevusnimest.
Uus!!: Öeldis ja Saama-tulevik · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Öeldis ja Sõna · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Öeldis ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Seriaalkonstruktsioon
Seriaalkonstruktsioonideks nimetatakse lausemalle tingivaid ning liitöeldisena käsitletavaid finiitverbiühendeid – üksik- ja perifrastilisi verbe ning mõningaid liikumisverbide ühendeid (eelkõige minema-verbi ühendid).
Uus!!: Öeldis ja Seriaalkonstruktsioon · Näe rohkem »
Sidesõna
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Uus!!: Öeldis ja Sidesõna · Näe rohkem »
Sihilisus
Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis.
Uus!!: Öeldis ja Sihilisus · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Öeldis ja Sihitis · Näe rohkem »
Sihitu tegusõna
Sihitu tegusõna ehk intransitiivne tegusõna ehk intransitiiv ehk sihitu pöördsõna on tegusõna, mis esineb ilma sihitiseta.
Uus!!: Öeldis ja Sihitu tegusõna · Näe rohkem »
Soovlause
Soovlause ehk optatiivlause on lausetüüp, mis väljendab soovi ja kuulub lause suhtluseesmärgi allharusse.
Uus!!: Öeldis ja Soovlause · Näe rohkem »
Teatelaad
Teatelaad on kõneviisiülene kategooria, mis näitab kõneleja ja kuulaja positsioone edastatava teate suhtes.
Uus!!: Öeldis ja Teatelaad · Näe rohkem »
Teema (keeleteadus)
Teema on lause teatestruktuuris teate lähtepunkt ehk see, mille kohta midagi teatatakse.
Uus!!: Öeldis ja Teema (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tegevuslaad
Tegevuslaad (ka Aktionsart) iseloomustab tegevuse tüüpilist kulgu ja struktureeritust ajas.
Uus!!: Öeldis ja Tegevuslaad · Näe rohkem »
Tegevussubjekt
Tegevussubjekt on lauses tegusõna seotud laiend, mis väljendab sündmuse keskset osalist – tegevuse sooritajat, seisundis või protsessis olijat.
Uus!!: Öeldis ja Tegevussubjekt · Näe rohkem »
Tegumood
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Uus!!: Öeldis ja Tegumood · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Öeldis ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tingimuslause
Tingimuslause on põhiliselt programmeerimises kasutatav juhtkonstruktsioon, mis suunab programmi täitmist.
Uus!!: Öeldis ja Tingimuslause · Näe rohkem »
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Uus!!: Öeldis ja Tulevik · Näe rohkem »
Väitlause
Väitlause ehk jutustav lause on sisult ja vormilt markeerimata lausetüüp.
Uus!!: Öeldis ja Väitlause · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Öeldise grammatilised kategooriad, Öeldise leksikaalsed kategooriad.
