Side

572 suhted: Aastaajalised muutused, Aastarütm, Abüssaalikalad, Abiootilised tegurid, Abiootilisus, Aerobiondid, Aerobioos, Aerofüüdid, Aerofiil, Aerohooria, Aeroobid, Aeroobne keskkond, Aeroobne lagunemine, Aeroobne protsess, Aeroplankton, Afüllia, Afidivoor, Afootne vöönd, Agregatsioon (ökoloogia), Agroökoloogia, Agroökosüsteem, Agrotsönoos, Ahelväljasuremine, Aineringe, Aklimatisatsioon, Aktiivmuda, Albinism, Algitsiid, Algotest, Alkalitroofne järv, Allee efekt, Allelopaatia, Allikaelustik, Allikasoo, Alpiniit, Alpitaimed, Alusmets, Amensalism, Amfibiont, Ammonifikatsioon, Anabioos, Anaerobioos, Anaeroobid, Anaeroobne hingamine, Anaeroobne keskkond, Anaeroobne lagunemine, Anoksügeenne fotosüntees, Anoksiline keskkond, Antibioos, Antropogeensed tegurid, ..., Apofüüdid, Arheofüüt, Arvukus, Auksotroof, Autökoloogia, Autotoomia, Autotroof, Bakterioplankton, Batübiondid, Bentos, Bioakumulatsioon, Biofiltraatorid, Biofoonia, Biogeenid, Bioindikaator, Bioinvasioon, Biokeemiline hapnikutarve, Biokile, Bioloogiline isolatsioon, Bioloogiline lagunemine, Bioluminestsents, Biomagnifikatsioon, Biomanipulatsioon, Biomass, Bioom, Biootilised tegurid, Bioproduktsioon, Biorütmid, Bios, Biosüsteem, Bioseston, Biosfäär, Biotervendus, Biotest, Biotiik, Biotoop, Biotransformatsioon, Biotsönoos, Biotsiid, Bioturbatsioon, Brüofloora, Brutoproduktsioon, C3-taimed, C4-taimed, CAM-taimed, Düseutroofne järv, Düstroofne järv, Džungel, Deem, Defoliandid, Demökoloogia, Demineraliseerimine, Demograafiline stohhastilisus, Denitrifikatsioon, Destratifikatsioon, Desulfaatijad bakterid, Desulfatsioon, Detriit, Detritofaag, Diaspoor, Dimiktiline veekogu, Dimorfism, Divergents (bioloogia), Dominant (ökoloogia), Edafon, Edifikaator, Ekspositsioon (bioloogia), Ekstremofiil, Ellujäämus, Elodeiidid, Elujõulisus, Elupaiga fragmenteerumine, Elupaigatüüp, Elupaik, Elurikkus, Elustik, Elustrateegia, Elutabel, Elutempo sündroom, Elutingimused, Elutsükkel, Eluvorm (ökoloogia), Endofüüdid, Eos, Epibiont, Epifüüt, Epipelagiaal, Eufootne vöönd, Eulitoraal, Eurütoopne organism, Eutrofeerumine, Eutroofne järv, Eutroofsus, Fakultatiivanaeroob, Fakultatiivne parasiit, Fükofloora, Fütobentos, Fütoplankton, Fütotsönoos, Fenoloogia, Feromoonid, Filtreerimine (toitumisviis), Floristika (botaanika), Fosforiringe, Fotoautotroofia, Fotobiont, Fotolitotroofid, Fotoorganotroofid, Fotoperiodism, Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, Fototroof, Frekvents, Funktsionaalne elurikkus, Funktsionaalsed toitumisrühmad, Gaasivahetus, Galeriimets, Gause reegel, Geenitriiv, Geenivool, Genofond, Geoelement, Geofüüt, Hadaal, Hallitus, Halofüüt, Halofiil, Halokliin, Halotroofne järv, Hapestumine, Hapnikutarve, Haruldane liik, Haudelind, Häiritus, Hüdrobiondid, Hüdrogaamia, Hüdrohooria, Hügrofüüdid, Hüpertroofne järv, Hüpotroofid, Hüppekiht, Heitlehisus, Heitvesi, Hemeroobsus, Herbivoor, Herbivooria, Heterotroof, Holantarktis, Holarktis, Holoplankton, Hulgulind, Indikaatorliik, Inimökoloogia, Inimmõju, Introduktsioon (bioloogia), Isehõrenemine, Isepuhastus, Isoetiidid, Isolatsioon (bioloogia), Jaotumus, Jäätmaa, Jäätmed, Jäävetikad, Järveelustik, Jütja, Jõeelustik, Kaatinga, Kaheaastased taimed, Kahjurid, Kajalokatsioon, Kalaparasiidid, Kaldaveetaimed, Kampo, Kari (bioloogia), Kariloom, Kastikuloo kasvukohatüüp, Kasvukohatüüp, Kasvukoht, Katvus, Kägipuu, Kõdunemine, Kõdusoo, Kõnnumaa, Kõrbevöönd, Keemiline ökoloogia, Keemiline hapnikutarve, Kemoautotroofia, Kemosüntees, Kemotroof, Keskkond, Keskkonnamahutavus, Keskkonnaruum, Keskkonnategurid, Kiskahel, Kisklus, Kliimaks, Kodustamine, Koelmu, Kohanemine, Kohanemus, Kohastumine, Kohastumus, Kohasus, Kolilaadsete bakterite arv, Kommensalism, Kompensatsioonisügavus, Kompost, Konkurents (bioloogia), Konsortsium (ökoloogia), Konvergents (bioloogia), Koprofaag, Korjus, Kosmopoliidid (bioloogia), Kriitilises seisundis, Kserofüüdid, Kulgemine, Laguahel, Lagundajad, Lahustunud hapnik, Laialehised metsad, Laialehiste ja segametsade vöönd, Laialehiste metsade vöönd, Lammimets, Lähisekvatoriaalsed hõrendikud, Lämmastikuringe, Lämmastikusidumine, Lühipäevataimed, Lõhestav valik, Lehtmets, Lehtmetsavöönd, Leostumine, Lepitusökoloogia, Lesila, Levi (bioloogia), Liebigi reegel, Lihhenofloora, Liigierisus (ökoloogia), Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient, Liik (bioloogia), Liivik, Linnulaat, Lipuliik, Litoraal, Litotroof, Ljaano, Lodu, Lodumets, Looduskaitse, Looduskaitsebioloogia, Looduslik kooslus, Looduslik niit, Looduslik valik, Loomaökoloogia, Loomade kodustamine, Loometsad, Loopealne, Lotka-Volterra mudel, Lubikaloo kasvukohatüüp, Luht, Maastikuökoloogia, Madalmurusus, Mageveebioloogia, Mageveekalad, Makrofüüdid, Makrofüüdijärv, Maksimaalne jätkusuutlik saak, Mangroov, Mägitundra, Männik, Märe, Mätas, Mükoriisa, Mükotroof, Mediaal, Merebioloogia, Mereimetajad, Meroplankton, Merotoop, Mesofüüdid, Mesotroofid, Mesotroofne järv, Metaani oksüdeerivad bakterid, Metapopulatsioon, Mets, Metsaökoloogia, Metsaökosüsteem, Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment, Metsade elupaigad, Metsastepp, Metsatüüp, Metsatundra, Metsatundravöönd, Metsistumine, Mikrobioom, Mikrobioota, Mikrofüüdid, Mikrofloora, Mikroobne ling, Miksotroof, Mimees (bioloogia), Mimikri, Mineraaltoiteained, Mineraliseerumine, Minimaalne elujõuline populatsioon, Molekulaarne ökoloogia, Mudaelustik, Mulla-taime-atmosfääri kontiinum, Mullateadus, Mullateke, Mutualism, Muutjaliik, Naturalisatsioon (bioloogia), Nõmm, Nõmmemetsad, Nearktis, Nekton, Neofüüt (botaanika), Neotroopis, Netoproduktsioon, Neuston, Neutralism, Nitrifikatsioon, Nitrifitseerijad bakterid, Noosfäär, Ohtrus, Ohustatud liik, Okasmetsavöönd, Oksülofüüdid, Oligotroofne järv, Oligotroofsus, Omnivoor, Orgaaniline aine, Paigalind, Palearktis, Palumännik, Palumetsad, Paluniit, Parasiittaim, Parasitism, Parasitoid, Parasvöötme metsad, Parasvöötme rohtlad, Parkmets, Parv (bioloogia), Päästiktegur, Päevaneutraalsed taimed, Pärandkooslus, Pärismaine elustik, Püsikud, Põõsas, Põlvkonnavaheldus, Pealiskasv, Pelagiaal, Pelagos, Pelobiondid, Pelofiilid, Peremeesorganism, Pihutoidulised, Pikapäevataimed, Pioneerliik, Planktoni paradoks, Pleuston, Poliitiline ökoloogia, Poolkõrb, Poolkõrbevöönd, Poolpõõsas, Populatsioon, Populatsiooni efektiivne suurus, Populatsiooni elujõulisuse analüüs, Populatsiooni struktuur, Populatsiooniplahvatus, Prahitaim, Preeria, Primaarproduktsioon, Produktiivsus (bioloogia), Produktsiooniökoloogia, Produtsent (bioloogia), Profundaal, Protokooperatsioon, Prototroof, Psammon, Puhmas, Puhverdusvõime (ökoloogia), Puisniit, Puistangumets, Puittaimed, Punane serv, Putuklevi, Putuktoidulised taimed, Raba, Rahvastikutihedus, Raibe, Raipesööjad, Rakendusökoloogia, Range kaitse vajak, Rannaniit, Rauabakterid, Rändlinnud, Ränne (zooloogia), Röövkala, Röövlind, Röövloom, Reaktsiooninorm, Refuugium, Reintroduktsioon, Reobiont, Reofiil, Reovesi, Reviir, Riikkond, Ripaal, Rohetaristu, Rohtlavöönd, Rohttaimed, Rohundid, Roiskumine, Ronitaim, Roostik, Ruderaaltaimed, Saakloom, Saasteaine, Saastumine, Saastumus, Salumetsad, Sambliku kasvukohatüüp, Saprobiont, Saprofaag, Saprofüüt, Saproob, Saproobsus, Saprotroof, Sarapik, Sümbioos, Sünantroop, Sünökoloogia, Süvameri, Seeme, Seenestik, Segamets, Segetaaltaim, Sekundaarproduktsioon, Semidüstroofne järv, Servaefekt, Sessiilne organism, Seston, Shannoni indeks, Siderotroofne järv, Soojuskihistus, Sookarjamaa, Soolak, Soomets, Soostunud metsad, Sooteadus, Sublitoraal, Sublitoraal (limnoloogia), Substraat (ökoloogia), Suktsessioon, Sulfaatijad bakterid, Sulfaatrespiratsioon, Supralitoraal, Suubla, Suveuni, Taastamisökoloogia, Taiga, Taimeökoloogia, Taimetoiteained, Taimkate, Taimkatte kaugseire, Taksis, Talvitumine, Tanatotsönoos, Tehiskooslus, Termokliin, Toiduvõrgustik, Toitained, Toitainete ringlus, Toitumine, Toitumisahel, Toitumissuhted, Toitumistüüp, Toitumisviisid, Transekt, Tripton, Trofogeenne kiht, Trofoloogia, Troofiline kaskaad, Troofiline tase, Troofsus, Troofsusklassifikatsioon, Tsüklomorfoos, Tsüst, Tugiasustamine, Tugiliik, Tulnuktaim, Tundra, Tundravöönd, Tuultolmlemine, Ubikvist, Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd, Varis, Varjevärvus, Väävliringe, Väljasuremiskünnis, Väljasuremiskeeris, Väljasuremisvõlg, Võõrliik, Võõrpuu, Võsa, Võtmeliik, Veeökosüsteem, Veeõitseng, Veekogu stratifikatsioon, Veekogude tervendamine, Veeloomad, Veemardikad, Veepotentsiaal, Veereostus, Veetaimed, Vegetatsiooniperiood, Vihmamets, Vikarism, Zoobentos, Zooplankton. Laienda indeks (522 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aastaajalised muutused

Aastaajalised muutused on aastaaegade vaheldumisest tingitud seaduspärased muutused looduses.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aastaajalised muutused · Näe rohkem »

Aastarütm

Aastarütm ehk annuaalne rütm on biosüsteemi sündmuste toimumine kord ühe aasta jooksul.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aastarütm · Näe rohkem »

Abüssaalikalad

Kirveskala ''Argyropelecus hemigymnus'' vähilaadset söömas Abüssaalikalad ehk süvamerekalad on maailmamere abüssaali ja selle peal asuvat pelagiaali asustavad kalad (batübiondid), kes enamasti elavad 3000–6000 m sügavusel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Abüssaalikalad · Näe rohkem »

Abiootilised tegurid

Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Abiootilised tegurid · Näe rohkem »

Abiootilisus

Abiootilisus ehk elutus on seotus eluta looduse moodustatud keskkonnaga.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Abiootilisus · Näe rohkem »

Aerobiondid

Aerobiondid on õhkkeskkonna organismid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aerobiondid · Näe rohkem »

Aerobioos

Aerobioos ehk oksübioos on elu keskkonnas, kus leidub vaba (molekulaarset) hapnikku.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aerobioos · Näe rohkem »

Aerofüüdid

Habetillandsia on aerofüüt Aerofüüdid on taimed, kes saavad eluks vajaliku vee ja toiteelemendid õhust ja vihmast.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aerofüüdid · Näe rohkem »

Aerofiil

Aerofiil on õhkkeskkonnalembene veetaim, mis eelistab kasvada õhu käes, kattudes aeg-ajalt veega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aerofiil · Näe rohkem »

Aerohooria

Võrkohakal on udelevised Aerohooria ehk anemohooria ehk tuullevi ehk õhklevi on taimede levimine tuulega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aerohooria · Näe rohkem »

Aeroobid

Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus põhineb hapnikuosalusega reaktsioonidel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aeroobid · Näe rohkem »

Aeroobne keskkond

Aeroobne keskkond on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aeroobne keskkond · Näe rohkem »

Aeroobne lagunemine

Aeroobne lagunemine on orgaanilise aine lagunemine mikroorganismide toimel aeroobses keskkonnas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aeroobne lagunemine · Näe rohkem »

Aeroobne protsess

Aeroobne protsess on õhu juuresolekul toimuv (enamasti mikrobioloogiline) protsess.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aeroobne protsess · Näe rohkem »

Aeroplankton

Aeroplankton ehk anemoplankton ehk õhuhõljum ehk atmosfääriplankton on õhus tuule mõjul passiivselt hõljuvad väikesed organismid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aeroplankton · Näe rohkem »

Afüllia

Afülliaks ehk lehituseks nimetatakse botaanikas roheliste lehtede puudumist kõrgemate taimede puhul.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Afüllia · Näe rohkem »

Afidivoor

Lepatriinulane (''Apolinus lividigaster'') sööb lehetäid (''Aphis nerii'') Afidivoor on organism, kes toitub lehetäidest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Afidivoor · Näe rohkem »

Afootne vöönd

Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Afootne vöönd · Näe rohkem »

Agregatsioon (ökoloogia)

Agregatsioon on teatud alal elavate organismide koondumine mingisse suuremasse rühma, nt salka.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Agregatsioon (ökoloogia) · Näe rohkem »

Agroökoloogia

Ameerika Ühendriikides Iowa osariigis Agroökoloogia ehk põllumajandusökoloogia ehk agraarökoloogia on ökoloogia (ja ühtlasi rakendusökoloogia) haru, mis tegeleb agroökosüsteemide ja laiemalt ökosüsteemide majandamise uurimisega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Agroökoloogia · Näe rohkem »

Agroökosüsteem

Agroökosüsteem ehk kultuurökosüsteem on ökosüsteem, kus toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Agroökosüsteem · Näe rohkem »

Agrotsönoos

Agrotsönoos ehk agrobiotsönoos ehk agrofütotsönoos ehk kultuurtaimekooslus on kultuurtaimede kooslus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Agrotsönoos · Näe rohkem »

Ahelväljasuremine

Ahelväljasuremine ehk ahelhävimine ehk väljasuremiskaskaad (inglise extinction cascade) on olukord, kus ühe liigi väljasuremine põhjustab kooslustes troofiliste seoste ja teiste liikidevaheliste suhete muutumise, mis ahelreaktsioonina kutsub esile ka teiste liikide väljasuremise.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ahelväljasuremine · Näe rohkem »

Aineringe

Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aineringe · Näe rohkem »

Aklimatisatsioon

Aklimatisatsioon ehk aklimatiseerumine on protsess, kus loom või taim kohaneb (tavaliselt avaldub see tema füsioloogias) uute kliima- või elutingimustega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aklimatisatsioon · Näe rohkem »

Aktiivmuda

Üldistatud skemaatiline joonis aktiivmudapuhastist Aktiivmuda on helbeline biomass, mis tekib reovee puhastamisel (aktiivmudapuhastis) aeroobses või anaeroobses keskkonnas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Aktiivmuda · Näe rohkem »

Albinism

Albinismiga poiss Albinism (ka albinootilisus, pigmenditus) on osaline või täielik värvaine ehk pigmendi melaniini puudumine, mistõttu nahk ja karvad on tavaliselt heledad ning silmade vikerkest sagedamini helesinine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Albinism · Näe rohkem »

Algitsiid

Algitsiid ehk vetikatõrjeaine on mürkkemikaal, mis hävitab või pärsib vetikate kasvu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Algitsiid · Näe rohkem »

Algotest

Algotest ehk vetikatest on eksperimentaalmeetod, millega on võimalik hinnata ja kindlaks teha veekogude eutrofeerumuse määra, samuti inimtegevuse tagajärjel veekokku jõudvate toksiliste ühendite biotoimet, kasutades selleks vetikate kooslusi või puhaskultuure.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Algotest · Näe rohkem »

Alkalitroofne järv

Alkalitroofne ehk lubja- ehk allikatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete, keskmine biogeenide ja väike huumusainete sisaldus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Alkalitroofne järv · Näe rohkem »

Allee efekt

Allee efekt (vanemas kirjanduses ka Allee reegel, Allee printsiip; inglise Allee effect) on seaduspära, mille kohaselt kolooniatena elavate loomade iive alaneb nii väga väikese kui ka väga suure asustustiheduse korral.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Allee efekt · Näe rohkem »

Allelopaatia

Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Allelopaatia · Näe rohkem »

Allikaelustik

Aegviidu siniallika elustiku moodustavad külmalembesed ja puhast vett eelistavad veeorganismid Allikaelustik on allikaid asustav organismide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Allikaelustik · Näe rohkem »

Allikasoo

Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Allikasoo · Näe rohkem »

Alpiniit

Alpiniit. Alpid, Šveits thumb thumb Alpiniit ehk alpiaas on kõrgusvööde ja bioom lähisalpiinse ning igijää ja -lume vöötme vahel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Alpiniit · Näe rohkem »

Alpitaimed

Alpiinse vööndi taimestik Alpitaimed on kõrgmäestiku alpiinse vööndi taimed.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Alpitaimed · Näe rohkem »

Alusmets

Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Alusmets · Näe rohkem »

Amensalism

Amensalism on kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Amensalism · Näe rohkem »

Amfibiont

Amfibiont on organism, kes võib elada nii veekeskkonnas kui ka maismaal (nt pilliroog) või kes mingi eluperioodi veedavad vees ja teise perioodi maismaal (nt kahepaiksed, mitmed putukavastsed).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Amfibiont · Näe rohkem »

Ammonifikatsioon

Ammonifikatsioon on bioloogilis-keemiline protsess, kus lämmastikku (täpsemalt –NH2-rühma) sisaldavad orgaanilised ained lagundatakse ammonifitseerijate bakterite ja mõnede seente kaasabil ammoniaagiks (NH3) ja teisteks anorgaanilisteks ühenditeks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ammonifikatsioon · Näe rohkem »

Anabioos

Anabioos (vanakreeka sõnast ἀναβίωσις (anabiōsis) 'taaselustumine') on organismi (näiteks taime, looma, mikroorganismi) füsioloogiline seisund, kus vaadeldaval organismil nähtavad elutunnused puuduvad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Anabioos · Näe rohkem »

Anaerobioos

Anaerobioos ehk anoksübioos on elu keskkonnas, kus puudub vaba hapnik (O2).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Anaerobioos · Näe rohkem »

Anaeroobid

Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra (obligaatanaeroobid).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Anaeroobid · Näe rohkem »

Anaeroobne hingamine

Anaeroobne hingamine (ka mineraalne hingamine) on vaba hapnikuta (anaeroobses) keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamisviis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Anaeroobne hingamine · Näe rohkem »

Anaeroobne keskkond

Anaeroobne keskkond on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik (nt puuduvad seal ka nitraadid (-NO3)).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Anaeroobne keskkond · Näe rohkem »

Anaeroobne lagunemine

Anaeroobne lagunemine on orgaanilise aine lagunemine vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide toimel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Anaeroobne lagunemine · Näe rohkem »

Anoksügeenne fotosüntees

Anoksügeenne fotosüntees ehk bakteriaalne fotosüntees on fotosünteetiliste bakterite (va tsüanobakterid, kel on oksügeenne fotosüntees) teostatav protsess, milles erinevalt oksügeensest fotosünteesist ei eraldu hapnikku, sest protsessi läbi viivad bakterid ei saa CO2 redutseerimiseks vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist, gaasilisest vesinikust jt.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Anoksügeenne fotosüntees · Näe rohkem »

Anoksiline keskkond

Anoksiline keskkond ehk hapnikuvaba keskkond ehk hapnikuta keskkond on elukeskkond, kus puudub vaba hapnik, kuid hapnik võib esineda keemilistesse ühendeisse seostatuna, näiteks sulfaatides, nitraatides.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Anoksiline keskkond · Näe rohkem »

Antibioos

Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Antibioos · Näe rohkem »

Antropogeensed tegurid

Kiviõli põlevkivikeemia kombinaat. Põlevkivitööstusega kaasnevad mitmed mõjud keskkonnale: pinnas, põhjavesi, õhukvaliteet, loomastik ja taimestik Antropogeensed tegurid ehk inimtekkelised tegurid on inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Antropogeensed tegurid · Näe rohkem »

Apofüüdid

Apofüüdid on hemerofiilsed taimed, mis kasvavad mõõduka kuni tugeva inimmõjuga kasvukohtades.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Apofüüdid · Näe rohkem »

Arheofüüt

Arheofüüt (ka arhefüüt, mittesoovitatavana) ehk ürgtulnukas on tulnuktaim, mis on sisse toodud enne nüüdisaega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Arheofüüt · Näe rohkem »

Arvukus

Arvukus (harva kasutatud sünonüümi abundants) on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Arvukus · Näe rohkem »

Auksotroof

Auksotroof ehk aksotroof (vanakreeka sõnadest αυξανω (auxano) 'ma kasvan' + τροφή (trophe) 'toit') on organism, kes ei suuda sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht või mitut kasvuks vajalikku orgaanilist ühendit (nt aminohapet).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Auksotroof · Näe rohkem »

Autökoloogia

Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Autökoloogia · Näe rohkem »

Autotoomia

See ämblik on kaotanud kaks oma jalga Autotoomia ehk eneseköndistus on nähtus (kaitsekohastumus), kus loom loovutab mingi osa oma kehast, enamasti jäseme.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Autotoomia · Näe rohkem »

Autotroof

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Autotroof · Näe rohkem »

Bakterioplankton

Bakterioplankton ehk pisikhõljum (ka bakterhõljum ja bakterplankton) on veesambas hõljuvad bakterid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bakterioplankton · Näe rohkem »

Batübiondid

Batübiondid ehk süvaveeorganismid on veeorganismid, kes asustavad veekogude väga sügavaid osasid, kuhu päikesevalgus kunagi ei ulatu, enamasti sügavamal kui 700–1000 m. Batübiontide seas moodustavad enamiku loomad ja heterotroofsed mikroorganismid (eriti bakterid).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Batübiondid · Näe rohkem »

Bentos

Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bentos · Näe rohkem »

Bioakumulatsioon

Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bioakumulatsioon · Näe rohkem »

Biofiltraatorid

(Bio)filtraatorid ehk (bio)filtrijad ehk (bio)filtreerijad on veeorganismid, kes eriliste filterelundite abil kurnavad veest välja hõljuvaid organisme ja väikeseid orgaanilise aine osakesi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biofiltraatorid · Näe rohkem »

Biofoonia

Biofoonia on eluhäälte (välja arvatud inimhelide) kogum ökosüsteemi helimaastikus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biofoonia · Näe rohkem »

Biogeenid

Biogeenid ehk biogeensed ühendid on organismidest väliskeskkonda sattunud anorgaanilised biokeemilised ühendid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biogeenid · Näe rohkem »

Bioindikaator

Kuklased on üks õhureostuse ja pestitsiidide bioindikaatoreid Bioindikaator ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bioindikaator · Näe rohkem »

Bioinvasioon

Domineeriv taimeliik – harilik tõlkjas (''Bunias orientalis''). Harilik kukesaba (''Lythrum salicaria'') on Eestis pärismaine liik, kuid Ameerikas on ta ohtlik invasiivtaim Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide (sissetungivate liikide) levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bioinvasioon · Näe rohkem »

Biokeemiline hapnikutarve

Biokeemiline hapnikutarve (BHT; inglise keeles BOD) on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel (proovi hoitakse temperatuuril 20°C ja pimedas).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biokeemiline hapnikutarve · Näe rohkem »

Biokile

Biokile (inglise keeles biofilm) on limakihiga ümbritsetud mikroorganismide kooslus, mis tekib piirpindadele.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biokile · Näe rohkem »

Bioloogiline isolatsioon

Bioloogiline isolatsioon on liigi isolatsioon, mille puhul ristumist liigikaaslastega soodustavad ja ristumist võõra liigi isenditega (või järglaste saamist hübriidil) takistavad asjaolud, mis ei tulene kokkupuute geograafilisest võimatusest, (ristumisbarjäär).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bioloogiline isolatsioon · Näe rohkem »

Bioloogiline lagunemine

Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bioloogiline lagunemine · Näe rohkem »

Bioluminestsents

jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bioluminestsents · Näe rohkem »

Biomagnifikatsioon

Biomagnifikatsioon ehk bioloogiline kuhjumine on suhteliselt püsivate keemiliste ühendite (näiteks raskmetallide, DDT) kontsentratsioonide järkjärguline suurenemine toiduahela madalamatest lülidest kõrgemate lülide suunas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biomagnifikatsioon · Näe rohkem »

Biomanipulatsioon

Biomanipulatsioon on laiemas mõistes ökosüsteemi(de) kooslus(t)e mõjutamine bioloogiliste vahendite ja meetoditega sihiotstarbelisel viisil.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biomanipulatsioon · Näe rohkem »

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biomass · Näe rohkem »

Bioom

Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bioom · Näe rohkem »

Biootilised tegurid

Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biootilised tegurid · Näe rohkem »

Bioproduktsioon

Bioproduktsioon on teatava aja jooksul mis tahes biosüsteemi toodetud orgaanilise aine kogus või selle väljendus kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalendina.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bioproduktsioon · Näe rohkem »

Biorütmid

Biorütmid ehk bioloogilised rütmid on organismide füsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja võimete korrapärane perioodiline korduvus mingis ajaühikus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biorütmid · Näe rohkem »

Bios

Bios ehk eluriik on kõik Maal elavad elusorganismid kokku.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bios · Näe rohkem »

Biosüsteem

Biosüsteem ehk bioloogiline süsteem on iseuuenev isereguleeruv süsteem, mida saab vaadelda raku, organismi, koosluse, ökosüsteemi vm tasemel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biosüsteem · Näe rohkem »

Bioseston

Bioseston on veekogu sambas hõljuvad elusorganismid, osa sestonist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bioseston · Näe rohkem »

Biosfäär

Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biosfäär · Näe rohkem »

Biotervendus

Biotervendus ehk bioloogiline tervendamine ehk bioremediatsioon on mikroorganismide kasutamine eesmärgiga hävitada või vähendada ohtlike jääkide kontsentratsiooni reostatud kohas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biotervendus · Näe rohkem »

Biotest

Biotest (inglise bioassay) on teaduslik eksperiment, kus standardsetel tingimustel hinnatakse organismide, koosluste jt abil keskkonnaseisundit.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biotest · Näe rohkem »

Biotiik

Biotiik ehk veepuhastustiik (vananenud kirjanduses ka bioloogiline tiik) on reovee bioloogiliseks puhastamiseks mõeldud madal looduslik või tehislik veekogu (tiik).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biotiik · Näe rohkem »

Biotoop

Biotoop (. Üldiselt võttes võib biotoop tähendada ala, kus elavad organismid. Biotoop on põhimõtteliselt sünonüümne mõistega "habitaat". Vahe on vaid selles, et habitaadiga seostatakse peamiselt mingi asustusala liike ja populatsioone, biotoobiga aga biotsönoosi. Üheks Eesti biotoobiks võib lugeda näiteks lehtpuumetsa. Maailma suurimad biotoobid on ookeanid ja mered.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biotoop · Näe rohkem »

Biotransformatsioon

Biotransformatsioon ehk biokonversioon (inglise biotransformation, bioconversion) on keemilise ühendi koostise muutmine organismide või nendest saadud ensüümide abil.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biotransformatsioon · Näe rohkem »

Biotsönoos

Biotsönoos ehk tsönoos ehk (elu)kooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biotsönoos · Näe rohkem »

Biotsiid

Biotsiid, ka biotsiidne toode või ökotsiid on elusorganisme surmav kemikaal.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Biotsiid · Näe rohkem »

Bioturbatsioon

Bioturbatsioon on okeanograafias ja limnoloogias mingi veekogu põhjasetete segustamine (turbatsioon) – millega sageli kaasneb selle keemilise koostise muutmine – bentiliste loomade (infauna ja epifauna) ja fütobentose elutegevuse käigus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Bioturbatsioon · Näe rohkem »

Brüofloora

Brüofloora ehk sammaltaimestik on mingis paigas elavate samblaliikide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Brüofloora · Näe rohkem »

Brutoproduktsioon

Brutoproduktsioon ehk kogutoodang on mõiste ökoloogiast, mille all mõeldakse mingil perioodil fotosünteesil ja kemosünteesil assimileerunud energia kogust või sellele kogusele vastavat biomassi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Brutoproduktsioon · Näe rohkem »

C3-taimed

C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja C3-taimed · Näe rohkem »

C4-taimed

C4-taimed on taimed, mis on kohastunud süsihappegaasi halva kättesaadavusega atmosfäärist ja ei liida seda Calvini tsüklisse otse õhust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja C4-taimed · Näe rohkem »

CAM-taimed

Ananass on CAM-taim CAM-taimed (akronüüm ingliskeelsest fraasist crassulacean acid metabolism) on peamiselt paksuleheliste sugukonda kuuluvad taimed, kelle fotosünteesi rada on lihtsustatult öeldes edasiarendus C3-taimede fotosünteesirajast.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja CAM-taimed · Näe rohkem »

Düseutroofne järv

Düseutroofne ehk segatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike mineraalainete sisaldus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Düseutroofne järv · Näe rohkem »

Düstroofne järv

Düstroofne ehk huumustoiteline järv on järv, millele on iseloomulik väike mineraalainete ja biogeenide sisaldus ning suur huumusainete sisaldus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Düstroofne järv · Näe rohkem »

Džungel

Džungel Malaisias Džungel (inglise keeles jungle http://science.blurtit.com/28443/what-is-the-climate-in-the-jungle-. Džunglid asuvad enamasti lähistroopilises või troopilises kliimavöötmes. Džunglit eristab vihmametsast selle raske läbitavus, sest taimestik on nii tihe. Kliima džunglis on väga niiske ning temperatuur kõrge, mis tähendab, et inimesel on seal raske hingata. Viimase 50 aasta jooksul on pooled maailma džunglitest hävitatud.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Džungel · Näe rohkem »

Deem

Deem (kreeka sõnast demos 'rahvas') ehk elementaarpopulatsioon ehk mikropopulatsioon ehk lokaalpopulatsioon on ühe liigi isendite suhteliselt lühiajaline ja ebapüsiv kogum, populatsiooni territoriaalstruktuuri elementaarrühmitis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Deem · Näe rohkem »

Defoliandid

džunglisse defoliante. Pildistatud 26. juulil 1969 Defoliandid (inglise defoliants) on taimelehtede enneaegset varisemist (defoliatsiooni) ja seetõttu taimede kasvu lõppemist põhjustavad keemilised preparaadid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Defoliandid · Näe rohkem »

Demökoloogia

Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Demökoloogia · Näe rohkem »

Demineraliseerimine

Demineraliseerimine ehk demineralisatsioon (inglise demineralization) on vees lahustunud anorgaaniliste ainete sisalduse vähendamine füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste võtetega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Demineraliseerimine · Näe rohkem »

Demograafiline stohhastilisus

Demograafiline stohhastilisus (ka demograafiline stohhastika, demograafilised kõikumised; inglise demographic stochasticity, demographic variation) on populatsiooni sündimuse, suremuse ja paljunemiskiiruse juhuslikud (stohhastilised) muutused.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Demograafiline stohhastilisus · Näe rohkem »

Denitrifikatsioon

Denitrifikatsioon on nitraadi (NO3-) ja nitriti (NO2-) gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess, mis toimub mitmes etapis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Denitrifikatsioon · Näe rohkem »

Destratifikatsioon

Destratifikatsioon on mingi veekogu (tavaliselt järve või veehoidla) väljakujunenud veekihtide looduslik (näiteks sõltuvalt aastaajast) või kunstlik (inimese kaasabil) segunemine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Destratifikatsioon · Näe rohkem »

Desulfaatijad bakterid

Desulfaatijad bakterid on kemoorganotroofsed bakterid, kes saavad eluks vajaliku energia desulfatatsiooniprotsessist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Desulfaatijad bakterid · Näe rohkem »

Desulfatsioon

Desulfatsioon on anaeroobse hingamise tüüpe, mida kasutavad desulfaatijad bakterid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Desulfatsioon · Näe rohkem »

Detriit

Detriit (ladina sõnast detritus 'peeneks hõõrutud') ehk pude on lagunenud orgaanilised jäänused vees, veekogu põhjas või mullas (varises).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Detriit · Näe rohkem »

Detritofaag

Detritofaagid (ka detritovoorid, detrivoorid, pudemesööjad) on organismid, kes toituvad surnud organismidest või teiste organismide orgaanilistest heitmetest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Detritofaag · Näe rohkem »

Diaspoor

Diaspoor ehk levis on igasugune organismide (eriti taimede ja seente) levimisalge, ka organismi osa, mille abil organismid levivad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Diaspoor · Näe rohkem »

Dimiktiline veekogu

Dimiktiline veekogu on parasvöötmes olev veekogu (tavaliselt järv), kus aasta ringi esineb 2 veekogu stratifikatsiooniperioodi (suvine ja talvine) ning 2 tsirkulatsiooniperioodi (kevadine ja sügisene); holomiktilise veekogu erijuht.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Dimiktiline veekogu · Näe rohkem »

Dimorfism

Dimorfism ehk kahekujulisus on bioloogias ühe liigi (taime- või looma-) morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina, ehk mille alusel saab ühte liiki (jämedalt) jagada kaheks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Dimorfism · Näe rohkem »

Divergents (bioloogia)

Divergents on liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Divergents (bioloogia) · Näe rohkem »

Dominant (ökoloogia)

Dominant on mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv (arvukuse või suuruse tõttu) liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Dominant (ökoloogia) · Näe rohkem »

Edafon

Edafon ehk mullaelustik (kreeka keeles édaphos 'mullapind' 'muld'; sõnalõpp-on on nagu sõnas 'plankton') on mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Edafon · Näe rohkem »

Edifikaator

Edifikaator (ladina sõnast aedificator 'ehitaja') ehk edifikaatortaim on mingi taimekoosluse dominant- ehk valitsev taim.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Edifikaator · Näe rohkem »

Ekspositsioon (bioloogia)

Ekspositsioon ehk eksponeeritus on organismi kokkupuude kahjuliku teguriga (nt kiirgusega, toksikandiga, tugeva ilmastikumuutusega).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ekspositsioon (bioloogia) · Näe rohkem »

Ekstremofiil

Yellowstone'i rahvuspargis Ekstremofiilid on mikroorganismid, kes elavad hulkraksete jaoks ekstreemsetes tingimustes: madalatel temperatuuridel (näiteks merejääs), kuumaveeallikates või happelistes, aluselistes või soolastes veelistes jt keskkondades.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ekstremofiil · Näe rohkem »

Ellujäämus

Ellujäämus ehk elumus on populatsioonidünaamikas mingi ajaperioodi jooksul või välise mõju tagajärjel ellu jäänud (taksoni) isendite suhteline hulk.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ellujäämus · Näe rohkem »

Elodeiidid

Elodeiidid ehk juurdunud sukeltaimed on veetaimed, mille varred ja lehed heljuvad vabalt vees, kuid taimed ise on juurtega settesse kinnitunud.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elodeiidid · Näe rohkem »

Elujõulisus

Elujõulisus ehk vitaalsus on isendi või populatsiooni võimelisus eluks ja tegevuseks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elujõulisus · Näe rohkem »

Elupaiga fragmenteerumine

Elupaiga fragmenteerumine ehk elupaiga killustumine on pideva ja ulatusliku elupaiga jagunemine väiksemateks ning ruumiliselt rohkem eraldatud osadeks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elupaiga fragmenteerumine · Näe rohkem »

Elupaigatüüp

Loodusdirektiivi elupaigatüüp ühendab omadustelt sarnaseid elupaiku, mille säilitamist peetakse Euroopa Liidus oluliseks, nende kaitseks on moodustatud Natura 2000 alad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elupaigatüüp · Näe rohkem »

Elupaik

Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elupaik · Näe rohkem »

Elurikkus

Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elurikkus · Näe rohkem »

Elustik

Elustik ehk bioota on mingi ala organismide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elustik · Näe rohkem »

Elustrateegia

Elustrateegia on liikide pikaajalise evolutsiooni tulemusena tekkinud üldiste kohastumuste kogum, mis määrab liigi ja tema populatsioonide koha ökosüsteemis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elustrateegia · Näe rohkem »

Elutabel

Elutabel ehk suremustabel ehk demograafiline tabel on suremusprotsessi arvmudel, mis kujutab põlvkonna arvulist vähenemist eluea jooksul.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elutabel · Näe rohkem »

Elutempo sündroom

Joonis 1. Lõivsuhe sigimise kiiruse ja eluea vahel Elutempo sündroom on hüpotees, mille kohaselt nii liigisisesel kui liikidevahelisel tasemel on vastavalt konkreetsele elustrateegiale (elukäiguteooriale) koevolutsioneerunud komplektis rida füsioloogilisi tunnuseid (nt ainevahetuse kiirus, hormonaalsüsteem, immuunsüsteem).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elutempo sündroom · Näe rohkem »

Elutingimused

Elutingimused on keskkonnategurid, milleta organismi elu ei ole võimalik (energiaallikas, elektronidoonor ja -aktseptor, organismi koostisosadeks olevate biogeensete elementide – C, H, N, O, P, S, K, Na jt – allikad, küllaldane soojus, sobiv rõhk).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elutingimused · Näe rohkem »

Elutsükkel

Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Elutsükkel · Näe rohkem »

Eluvorm (ökoloogia)

Eluvormid ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Eluvorm (ökoloogia) · Näe rohkem »

Endofüüdid

Endofüüdid (kreeka keeles ἔνδον 'sees' + φυτόν 'taim') on mikroorganismid, üldjuhul seened või bakterid, kes elavad taimekudedes rakkude vahel ja sees ega põhjusta taimel nähtavaid haigussümptomeid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Endofüüdid · Näe rohkem »

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Eos · Näe rohkem »

Epibiont

Valgevaala (''Delphinapterus leucas'') hingatsi läheduses kehale kinnitunud tõruvähid Epibiont on organism, kes elab teise organismi pinnal teda kahjustamata.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Epibiont · Näe rohkem »

Epifüüt

''Tillandsia multicaulis'' kasvab puul kinnitunult Epifüüt ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Epifüüt · Näe rohkem »

Epipelagiaal

Epipelagiaal on maailmamere kõige pealmine sügavusvöönd, pelagiaali osa.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Epipelagiaal · Näe rohkem »

Eufootne vöönd

Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Eufootne vöönd · Näe rohkem »

Eulitoraal

Eulitoraal ehk loodetevöönd (ka litoraal kitsamas mõttes) on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja sublitoraal).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Eulitoraal · Näe rohkem »

Eurütoopne organism

Eurütoopne organism on elupaika vähevaliv organism ehk laia ökoloogilise amplituudiga organism.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Eurütoopne organism · Näe rohkem »

Eutrofeerumine

Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Eutrofeerumine · Näe rohkem »

Eutroofne järv

Eutroofne ehk rohketoiteline järv on järv, kus on suur toiteainete sisaldus ja seetõttu suur primaarprodutsentide produktiivsus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Eutroofne järv · Näe rohkem »

Eutroofsus

Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Eutroofsus · Näe rohkem »

Fakultatiivanaeroob

Fakultatiivanaeroobid ehk fakultatiivsed anaeroobid on bakterid (anaeroobid), kellel peale hapnikuhingamise on mineraalse hingamise võime ja kes võivad elada ka anaeroobses keskkonnas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fakultatiivanaeroob · Näe rohkem »

Fakultatiivne parasiit

Fakultatiivne parasiit ehk fakultatiivparasiit ehk parasitoid on parasiit, kes on võimeline elama ka ilma peremeesorganismita.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fakultatiivne parasiit · Näe rohkem »

Fükofloora

Fükofloora (ka algofloora, vetikafloora) on mingis paigas elavate vetikaliikide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fükofloora · Näe rohkem »

Fütobentos

Fütobentos on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad veeorganismid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fütobentos · Näe rohkem »

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fütoplankton · Näe rohkem »

Fütotsönoos

Fütotsönoos ehk taimekooslus (varasemas eesti keeles kasutatud ka vormi taimeühiskond) on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fütotsönoos · Näe rohkem »

Fenoloogia

Fenoloogia on bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, nende arenemist ja ilmnemise ajalist reeglipärasust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fenoloogia · Näe rohkem »

Feromoonid

Pildil kujutatud lutikad on agregaatferomoonide mõjul kokku tulnud Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem ka füsioloogilised muutused.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Feromoonid · Näe rohkem »

Filtreerimine (toitumisviis)

Filtreerimine ehk filtrimine on teatud veeorganismide toitumisviis, kus veest kurnatakse välja hõljuvad osakesed (seston).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Filtreerimine (toitumisviis) · Näe rohkem »

Floristika (botaanika)

Floristika on fütogeograafia haru, mis uurib taimestikku ehk floorat.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Floristika (botaanika) · Näe rohkem »

Fosforiringe

Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fosforiringe · Näe rohkem »

Fotoautotroofia

Fotoautotroofia on organismide toitumistüüp, mille korral energiaallikaks on valgus, süsinikuallikaks aga anorgaaniline süsinikuühend (tavaliselt süsihappegaas).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fotoautotroofia · Näe rohkem »

Fotobiont

Fotobiont ehk fükobiont on üks osapool seene (mükobiondi) ja fotosünteesiva organismi vastastikku kasulikus kooselus, mille tulemusena moodustub samblik.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fotobiont · Näe rohkem »

Fotolitotroofid

Fotolitotroofid on organismid, kes eluks vajaliku energia saavad päikesekiirgusest ja elektronide doonoreiks on neil anorgaanilised ühendid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fotolitotroofid · Näe rohkem »

Fotoorganotroofid

Fotoorganotroofid on bakterid, kes kasutavad energiaallikana valgusenergiat ja oksüdeerivad orgaanilisi aineid (valke, suhkruid, fenooli, tärklist jne).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fotoorganotroofid · Näe rohkem »

Fotoperiodism

Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fotoperiodism · Näe rohkem »

Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus

Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (lühendatult FAK, inglise PAR või PhAR) on päikesekiirguse spektri see osa, mida fotosünteesivad organismid kasutavad fotosünteesi läbiviimiseks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus · Näe rohkem »

Fototroof

Fototroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab valguskiirguse energiat.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Fototroof · Näe rohkem »

Frekvents

Frekvents ehk frekventsus ehk esinemissagedus ehk sagedus on tõenäosus leida mingi liigi isendeid teatava suurusega alal.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Frekvents · Näe rohkem »

Funktsionaalne elurikkus

Põld pärast viljakoristust ja põldu ümbritsev elurikkus Hamois's Belgias Funktsionaalne põllumajandusmaa elurikkus (inglise keeles functional agrobiodiversity (FAB)) on elurikkus põldude ja maastiku tasandil, mis pakub ökosüsteemiteenuseid, mis omakorda toetavad jätkusuutlikku põllumajandustootmist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Funktsionaalne elurikkus · Näe rohkem »

Funktsionaalsed toitumisrühmad

Ujurlane (''Dytiscidae''). a, valmik (''Cybister'' sp.); b, mardika pea ja tundlad (''Agabus''); c, vastne (''Dyticus''); d, nukk (''Dyticus'') Liikide jagamine funktsionaalsetesse toitumisrühmadesse on vahend selleks, et ühitada tulemused, mis on saadud uurides veelistes ökosüsteemides elavaid suurselgroogseid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Funktsionaalsed toitumisrühmad · Näe rohkem »

Gaasivahetus

Gaasivahetus on protsess, mille läbi toimub gaaside (hapniku ja CO2) vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Gaasivahetus · Näe rohkem »

Galeriimets

Galeriimets Guineas Galeriimets ehk ribamets on igihaljas mets, mis kasvab koridoridena jõekallastel või soiste kohtade ümber muidu poollagedal või lagedal maastikul.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Galeriimets · Näe rohkem »

Gause reegel

Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel, konkurentsi välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Gause reegel · Näe rohkem »

Geenitriiv

Geenitriivi tagajärjel võib väikestes populatsioonides kergesti väheneda geneetiline mitmekesisus Geenitriiv ehk geneetiline triiv (inglise genetic drift, random genetic drift, allelic drift) on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Geenitriiv · Näe rohkem »

Geenivool

Geenivool ehk geenisiire (inglise gene flow) on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Geenivool · Näe rohkem »

Genofond

Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Genofond · Näe rohkem »

Geoelement

Geoelement on kas taime- (geograafiline flooraelement) või loomaliikide (geograafiline faunaelement) kattumine nende praegust areaali arvesse võttes.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Geoelement · Näe rohkem »

Geofüüt

Geofüüt on maismaal kasvav taim, kes ebasoodsad keskkonnatingimused elab üle maa-alustes organites (näiteks risoomid, mugulad) säilitatud toitainete varul.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Geofüüt · Näe rohkem »

Hadaal

Hadaal ehk ultraabüssaal on ookeani sügavusvöönd, mis hõlmab maailmamere kõige sügavamad alad, kaasa arvatud süvikud.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hadaal · Näe rohkem »

Hallitus

''Penicillium'' mandariinil Hallitus on rahvalik nimetus hallitusseente palja silmaga nähtava osa kohta, mis kasvab sobival orgaanilisel ainel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hallitus · Näe rohkem »

Halofüüt

''Spartina alterniflora'' kuulub halofüütide hulka Halofüüt ehk soolataim on sooldunud pinnasel või suure soolsusega vees kasvav taim.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Halofüüt · Näe rohkem »

Halofiil

Halofiil on organism, kes eelistab elada suure soolsuse ehk soolasisaldusega keskkonnas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Halofiil · Näe rohkem »

Halokliin

Halokliin ehk soolsushüppekiht on okeanograafias veekiht (hüppekiht), kus vertikaalne soolsusgradient muutub tugevasti.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Halokliin · Näe rohkem »

Halotroofne järv

Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Halotroofne järv · Näe rohkem »

Hapestumine

Hapestumine ehk atsidifikatsioon on veekogu või mulla (mulla hapestumine) muutumine happelise(ma)ks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hapestumine · Näe rohkem »

Hapnikutarve

Hapnikutarve on laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hapnikutarve · Näe rohkem »

Haruldane liik

Haruldane liik (inglise rare species) on piiratud leviku ning väheste ja väikesete populatsioonidega liik.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Haruldane liik · Näe rohkem »

Haudelind

Haudelind on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) teeb läbi oma pesitsustsükliE.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Haudelind · Näe rohkem »

Häiritus

Häiritus ehk perturbatsioon (ka häire) on taevakeha kõrvalekalle arvutatud orbiidist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Häiritus · Näe rohkem »

Hüdrobiondid

Hüdrobiondid ehk veeorganismid on mingis veekogu (meri, järv, jõgi jt) ökoloogilises sügavusvööndis (pelagiaalis, bentaalis või põhjasetteis) elavad organismid: taimed, seened, loomad ja mikroorganismid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hüdrobiondid · Näe rohkem »

Hüdrogaamia

Hüdrogaamia ehk vesitolmlemine (vanemais allikais ka hüdrofiilia) on tolmlemisviis, kus taime õietolm, leidmaks viljastamata õit, kandub edasi vees (vesikeskkonnas).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hüdrogaamia · Näe rohkem »

Hüdrohooria

''Entada phaseoloides'' - Hüdrohooria Hüdrohooria ehk vesilevi on taimede diaspooride (leviste) levimine veekeskkonnas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hüdrohooria · Näe rohkem »

Hügrofüüdid

Varsakabjad vees Hügrofüüdid ehk niiskustaimed on märgade alade taimed.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hügrofüüdid · Näe rohkem »

Hüpertroofne järv

Hüper(eu)troofne ehk ülirohketoiteline järv (ka liigtoiteline järv) on järv, kus on väga suur toitainete sisaldus ja ülemäärane taimestik.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hüpertroofne järv · Näe rohkem »

Hüpotroofid

Hüpotroofid on intratsellulaarsed (rakusisesed) parasiidid, kes vajavad oma elutegevuseks peremeesraku mitmeid ainevahetuslikke komponente.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hüpotroofid · Näe rohkem »

Hüppekiht

Hüppekiht on suhteliselt sügavate veekogude (järved, mered jne) veekiht, enamasti õhuke, kus vee füüsikalised ja/või keemilised omadused kiiresti muutuvad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hüppekiht · Näe rohkem »

Heitlehisus

Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Heitlehisus · Näe rohkem »

Heitvesi

Heitvesi (inglise effluent) on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Heitvesi · Näe rohkem »

Hemeroobsus

Hemeroobsus on looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hemeroobsus · Näe rohkem »

Herbivoor

Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Herbivoor · Näe rohkem »

Herbivooria

Liblikaröövikud taimelehel toitumas Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Herbivooria · Näe rohkem »

Heterotroof

Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Heterotroof · Näe rohkem »

Holantarktis

Holantarktis ehk holantarktiline riikkond ehk antarktiline riikkond on biogeograafiline riikkond, mis hõlmab lõunapoolkera selle maismaa osa, mis paikneb 40.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Holantarktis · Näe rohkem »

Holarktis

Holarktis ehk holarktika ehk holarktiline riikkond oli varem suurim Maa maismaariikkond, mis hõlmas suure osa põhjapoolkerast.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Holarktis · Näe rohkem »

Holoplankton

Aerjalalised on tüüpilised holoplanktoni esindajad Holoplankton on need planktoni organismid, kes on kogu oma elutsükli jooksul planktilised (neile vastandub meroplankton).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Holoplankton · Näe rohkem »

Hulgulind

Hulgulind on lind, kes pesitsusvälisel ajal ebasoodsate keskkonnatingimuste korral rändab soodsamasse paika, tegemata pikki regulaarseid rändeid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Hulgulind · Näe rohkem »

Indikaatorliik

Indikaatorliik ehk tunnusliik on bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Indikaatorliik · Näe rohkem »

Inimökoloogia

Inimökoloogia ehk antropoökoloogia ehk humaanökoloogia on ökoloogia haru, mis käsitleb inimese kohta ökosüsteemides, inimtegevuse ja ökosüsteemide vastastikust mõju ning sellest tulenevaid muutusi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Inimökoloogia · Näe rohkem »

Inimmõju

Karjatamise tulemusel on Eestis moodustunud pärandkooslused Inimmõju (loodusele) ehk antropogeenne mõju (loodusele) on inimkonna või mõne tema osa mõju looduskeskkonnale (eeskätt biosfäärile); inimmõju on looduskasutuse paratamatu kaasnähtus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Inimmõju · Näe rohkem »

Introduktsioon (bioloogia)

Kurdlehine kibuvits jõudis Eestisse juba 19. sajandil, aga viimastel aastakümnetel on sellest kujunenud probleemne taim, mis vohab liivastel rannaaladel ja tõrjub välja kodumaiseid liike. Seda plaanitakse hakata randadest välja tõrjuma nagu tegeletakse Sosnovski karuputke tõrjumisega Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet (võõrliikide) sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Introduktsioon (bioloogia) · Näe rohkem »

Isehõrenemine

Isehõrenemine on metsa arengus pidev protsess, millega osa puid puistus kuivab ja langeb välja.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Isehõrenemine · Näe rohkem »

Isepuhastus

Isepuhastus ehk isepuhastumine on loodusprotsess, mille tulemusena keskkond vabaneb saastast.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Isepuhastus · Näe rohkem »

Isoetiidid

Isoetiidid ehk põhjataimed on veetaimed, mis kasvavad veekogu põhjas tuttidena või madala vaibana.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Isoetiidid · Näe rohkem »

Isolatsioon (bioloogia)

Isolatsioon ehk isoleeritus on lähedaste liikide või liigisiseste populatsioonide vahelise ristumise püsiv või pikemaajaline puudumine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Isolatsioon (bioloogia) · Näe rohkem »

Jaotumus

Jaotumus ehk territoriaalstruktuur on liigi isendite paiknemine koosluses.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Jaotumus · Näe rohkem »

Jäätmaa

Jäätmaa on ala, mida inimene on varem kasutanud, mis aga seejärel on olnud inimtegevusest vähemalt aasta puutumata.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Jäätmaa · Näe rohkem »

Jäätmed

Trondheimi NTNU ülikooli juures pärast õppeaasta alguse pidustusi. 2015. aasta august Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Jäätmed · Näe rohkem »

Jäävetikad

Antarktikas on paakjää alt jäävetikatest roheline ja antarktika krillid toituvad jäävetikatest Jäävetikad on vetikad, mis elavad igijääl.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Jäävetikad · Näe rohkem »

Järveelustik

Järveelustik ehk limnobios on järve või veehoidla elustik.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Järveelustik · Näe rohkem »

Jütja

Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Jütja · Näe rohkem »

Jõeelustik

Jõeelustik ehk potamobios on vooluveekogude taimestik ja loomastikViktor Masing.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Jõeelustik · Näe rohkem »

Kaatinga

Kaatinga vihmase perioodi ajal Kaatinga levila Lõuna-Ameerikas Kaatinga (portugali sõnast caatinga, mis tupii keeles 'valge mets') on Brasiilia mägismaa kirdeosas kasvav troopiline hõre heitlehine mets; ka vastav ökoregioon.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kaatinga · Näe rohkem »

Kaheaastased taimed

Kaheaastased (roht)taimed on taimede eluvorm.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kaheaastased taimed · Näe rohkem »

Kahjurid

Kahjurid on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustust) ja materjale.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kahjurid · Näe rohkem »

Kajalokatsioon

Nahkhiired teevad oma saaklooma asukoha kindlaks just kajalokatsiooniga Kajalokatsioon on mõnedel loomadel (vaalad, delfiinid, nahkhiired, mõned linnud jt) arenenud mingi kindla lainepikkusega heli tekitamine ja selle vastuvõtmine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kajalokatsioon · Näe rohkem »

Kalaparasiidid

''Anilocra gigantea'' parasiit lõpustel Kalaparasiidid ehk kalanugilised on kalade kehas, kehapinnal, lõpustel või silmades elavad üherakulised või hulkraksed parasiidid, kes toituvad kala kudedest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kalaparasiidid · Näe rohkem »

Kaldaveetaimed

Kaldaveetaimed ehk helofüüdid on need taimed, mille alamosa asub kevadest sügiseni vees.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kaldaveetaimed · Näe rohkem »

Kampo

Kampo Brasiilias Kampo (hispaania keeles campos – "põllud") on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas Argentinas, Brasiilias, Uruguays ja Paraguays.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kampo · Näe rohkem »

Kari (bioloogia)

Kreekas Kari on ajutine (mõnikord ka püsiv) metsloomade rühm, mis ei pruugi koosneda ühe liigi isendeist (segakarjad).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kari (bioloogia) · Näe rohkem »

Kariloom

Lambad ja lehm Kariloom on karjatatav koduloom.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kariloom · Näe rohkem »

Kastikuloo kasvukohatüüp

Kastikuloole iseloomulik kõrreline metskastik Kastikuloo kasvukohatüüp on levinud saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis nõrgalt lainjail paetasandikel ja -kõvikutel, mille mikroreljeef on tasane või lainjas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kastikuloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »

Kasvukohatüüp

Kasvukohatüüp (ka metsakasvukohatüüp) on mullastikult ja taimestikult ühtlane metsaala.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kasvukohatüüp · Näe rohkem »

Kasvukoht

Kasvukoht on biotoop, kus taim või seen (või üldisemalt sessiilne organism) elab.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kasvukoht · Näe rohkem »

Katvus

Katvus ehk dominantsus (vanemas kirjanduses katteväärtus) on geobotaanikas mingi taimeliigi maapealsete elusate osade hõivatud pindala uuritava prooviriba pindala suhtes.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Katvus · Näe rohkem »

Kägipuu

Kägipuu on üks troopiliste metsade eluvorme.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kägipuu · Näe rohkem »

Kõdunemine

Kõdunemine on protsess, mille jooksul tekib kõdu ehk pooleldi mullastunud orgaaniliste ainete (tavaliselt taimejäänuste) lagunemissaadus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kõdunemine · Näe rohkem »

Kõdusoo

Kõdusoo on metsatüüp, mis on kujunenud madal- või siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kõdusoo · Näe rohkem »

Kõnnumaa

Kõnnumaa (ka kõnd ja puustusmaa) on maa-ala, mille floora ja fauna on inimtegevusest puutumata.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kõnnumaa · Näe rohkem »

Kõrbevöönd

Kõrbed on märgitud kollasega Kõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab kõrbe ja paikneb parasvöötmes ja troopikavöötmes poolkõrbe- ja Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöötme vahel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kõrbevöönd · Näe rohkem »

Keemiline ökoloogia

Keemiline ökoloogia ehk kemoökoloogia on keemia ja ökoloogia piiriteadus, mis uurib organismide omavahelisi ja organismide ja keskkonna vahelisi keemilisi mõjutusi ja seoseid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Keemiline ökoloogia · Näe rohkem »

Keemiline hapnikutarve

Keemiline hapnikutarve (lühend KHT, inglise keeles COD) on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Keemiline hapnikutarve · Näe rohkem »

Kemoautotroofia

Kemoautotroofia on organismide toitumistüüp, mille korral energiaallikaks on keemilised ühendid, süsinikuallikaks aga süsihappegaas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kemoautotroofia · Näe rohkem »

Kemosüntees

Kemosüntees on bioloogilis-keemiline protsess, mille käigus ühest või mitmest süsinikumolekulist (milleks on tavaliselt CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainetest sünteesitakse orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kemosüntees · Näe rohkem »

Kemotroof

Kemotroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat, neid aineid oksüdeerides.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kemotroof · Näe rohkem »

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Keskkond · Näe rohkem »

Keskkonnamahutavus

Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime ehk keskkonna taluvusvõime (tähis sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Keskkonnamahutavus · Näe rohkem »

Keskkonnaruum

Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Keskkonnaruum · Näe rohkem »

Keskkonnategurid

Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Keskkonnategurid · Näe rohkem »

Kiskahel

Kiskahel (ehk kiskja-saaklooma ahel) on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kiskahel · Näe rohkem »

Kisklus

Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kisklus · Näe rohkem »

Kliimaks

Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kliimaks · Näe rohkem »

Kodustamine

Kodustamine ehk domestikatsioon on inimese juhitav tegevus, millega metsik, looduskeskkonnast pärit looma- või taimeasurkond kohastatakse tehistingimustes elamise ning inimesepoolse järelevalve ja ülevaatamisega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kodustamine · Näe rohkem »

Koelmu

Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Koelmu · Näe rohkem »

Kohanemine

Kohanemine (ehk ontogeneetiline adapteerumine) on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kohanemine · Näe rohkem »

Kohanemus

Kohanemuseks nimetatakse bioloogias kohanemise tulemust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kohanemus · Näe rohkem »

Kohastumine

Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kohastumine · Näe rohkem »

Kohastumus

Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kohastumus · Näe rohkem »

Kohasus

Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kohasus · Näe rohkem »

Kolilaadsete bakterite arv

Kolilaadsete bakterite arv ehk koliindeks on vee kvaliteeti näitav omadus, mis väljendab 1 milliliitris olevate soolekepikeste ehk kolibakterite üldarvu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kolilaadsete bakterite arv · Näe rohkem »

Kommensalism

Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kommensalism · Näe rohkem »

Kompensatsioonisügavus

Kompensatsioonisügavus (ka kompensatsioonikiht) on limnoloogias veekogu see sügavushorisont, kus respiratsioon (energiatarbimine) ja fotosüntees on tasakaalus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kompensatsioonisügavus · Näe rohkem »

Kompost

Kompost Õõnsast palginotist valmistatud komposter Kompost (ladina keeles compositus) on orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel (kompostimisel) tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikkas ja stabiilne lõppsaadus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kompost · Näe rohkem »

Konkurents (bioloogia)

Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Konkurents (bioloogia) · Näe rohkem »

Konsortsium (ökoloogia)

Konsortsium ehk katenaarium on ökoloogias suheterühma (toitumissuhete, paiknemissuhete, kommunikatsiooni) kaudu seotud organismide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Konsortsium (ökoloogia) · Näe rohkem »

Konvergents (bioloogia)

Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste üksteisest sõltumatu sarnastumine, mis on tavaliselt seotud kohastumisega ühesugustele keskkonnatingimustele või ökoloogilise nišiga.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Konvergents (bioloogia) · Näe rohkem »

Koprofaag

Koprofaag ehk skatofaag (ka roojatoiduline, roojasööja) on loom, kes toitub sõnnikust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Koprofaag · Näe rohkem »

Korjus

Korjus on suurema surnud looma (mitte inimese) keha.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Korjus · Näe rohkem »

Kosmopoliidid (bioloogia)

Kosmopoliidid on väga laia levikuga liigid, kes on levinud peaaegu kõikjal maailmas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kosmopoliidid (bioloogia) · Näe rohkem »

Kriitilises seisundis

Kriitilises seisundis (varem äärmiselt ohustatud; inglise keeles critically endangered – CR) on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku kategooria, kuhu kuuluvad liigid, mille looduses väljasuremise oht kriitiliselt suur.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kriitilises seisundis · Näe rohkem »

Kserofüüdid

Kserofüütsed potitaimed Kserofüüdid ehk kuivustaimed on taimed, millel ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kserofüüdid · Näe rohkem »

Kulgemine

Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Kulgemine · Näe rohkem »

Laguahel

Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Laguahel · Näe rohkem »

Lagundajad

Lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid on surnud organismide koostisaineid, orgaanilisi ühendeid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lagundajad · Näe rohkem »

Lahustunud hapnik

Lahustunud hapnik (inglise dissolved oxygen, lühend DO) on veeorganismide (sh kalade) eluks vajalik hapnik vees.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lahustunud hapnik · Näe rohkem »

Laialehised metsad

Pöögimets Belgias Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Laialehised metsad · Näe rohkem »

Laialehiste ja segametsade vöönd

Laialehiste ja segametsade vöönd on loodusvöönd, mis moodustatakse laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Laialehiste ja segametsade vöönd · Näe rohkem »

Laialehiste metsade vöönd

Pöögimets Belgias Laialehiste metsade vöönd on põhja- ja lõunapoolkera parasvöötmes eristatav loodusvöönd, mis paikneb segametsavöötmest ekvaatorile lähemal.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Laialehiste metsade vöönd · Näe rohkem »

Lammimets

Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lammimets · Näe rohkem »

Lähisekvatoriaalsed hõrendikud

Lähisekvatoriaalne hõrendik on savannitüüp.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lähisekvatoriaalsed hõrendikud · Näe rohkem »

Lämmastikuringe

Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lämmastikuringe · Näe rohkem »

Lämmastikusidumine

Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lämmastikusidumine · Näe rohkem »

Lühipäevataimed

Lühipäevataimed on taimed, kes saavad õitseda üksnes siis, kui päeva pikkus on lühem kui öö pikkus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lühipäevataimed · Näe rohkem »

Lõhestav valik

Lõhestav valik ehk disruptiivne valik (ka diferentseeriv valik) on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mis soosib isendeid, kellel mingi muutuja väärtused on äärmuslikud (skaala mõlemas otsas).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lõhestav valik · Näe rohkem »

Lehtmets

Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lehtmets · Näe rohkem »

Lehtmetsavöönd

Lehtmetsavöönd on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euroopas parasvöötme lääneosas üsna katkendlikult okas- ja segametsavööndist lõuna pool.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lehtmetsavöönd · Näe rohkem »

Leostumine

Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Leostumine · Näe rohkem »

Lepitusökoloogia

Lepitusökoloogia on ökoloogia haru, mis uurib võimalusi bioloogilise mitmekesisuse soodustamiseks antropotseeniajastu inimeste poolt domineeritud ökosüsteemides.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lepitusökoloogia · Näe rohkem »

Lesila

Lesila on loivaliste koondumispaik maismaal või jääl.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lesila · Näe rohkem »

Levi (bioloogia)

Võilille levised levivad tuulega Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Levi (bioloogia) · Näe rohkem »

Liebigi reegel

Liebigi reegel ehk miinimumreegel on seaduspärasus, mille kohaselt taimede kasvu piirab eelkõige see taimetoiteelement, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Liebigi reegel · Näe rohkem »

Lihhenofloora

Lihhenofloora on mingis paigas elavate samblikuliikide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lihhenofloora · Näe rohkem »

Liigierisus (ökoloogia)

Liigierisus on looma- või taimekoosluse struktuuri (liigirohkust) iseloomustav näitaja.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Liigierisus (ökoloogia) · Näe rohkem »

Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient

Mitmekesisuse laiuskraadiliseks gradiendiks nimetatakse liigirikkuse kasvu või bioloogilist mitmekesisust, mis esineb poolustelt troopikani.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Liivik

Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Selle liiviku kujunemist mõjutas laskeväljaks olemine Liivik on hõreda taimkatte või taimkatteta väheliigestunud pinnamoega liivane ala.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Liivik · Näe rohkem »

Linnulaat

thumb Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude hiigelkoloonia.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Linnulaat · Näe rohkem »

Lipuliik

Lipuliigid ehk sümbolliigid (inglise flagship species) on karismaatilised, tihti sümboolse tähendusega liigid, kes köidavad avalikkust ja pälvivad ka looduskaitses teiste liikidega võrreldes ebaproportsionaalselt palju tähelepanu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lipuliik · Näe rohkem »

Litoraal

Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Litoraal · Näe rohkem »

Litotroof

Litotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab anorgaanilisi aineid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Litotroof · Näe rohkem »

Ljaano

Ljaano Colombias Ljaano (hispaania keeles Los Llanos – "tasandikud") on tasane troopiline rohtla (ilmeliselt sarnane savanniga) Lõuna-Ameerika loodeosas Andidest ida pool Colombias ja Venezuelas, peamiselt Orinoco jõgikonnas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ljaano · Näe rohkem »

Lodu

Lodu on toitainerohkest vooluveest märg kasvukoht.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lodu · Näe rohkem »

Lodumets

Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lodumets · Näe rohkem »

Looduskaitse

Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Looduskaitse · Näe rohkem »

Looduskaitsebioloogia

Looduskaitsebioloogia (inglise conservation biology) on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Looduskaitsebioloogia · Näe rohkem »

Looduslik kooslus

Looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Looduslik kooslus · Näe rohkem »

Looduslik niit

Looduslik niit on pärismaise elustikuga alale regulaarse niitmise mõjul kujunenud niit.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Looduslik niit · Näe rohkem »

Looduslik valik

Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Looduslik valik · Näe rohkem »

Loomaökoloogia

Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade (üksikisendite ja populatsioonide) ajalooliselt kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Loomaökoloogia · Näe rohkem »

Loomade kodustamine

Kodustamine on neoliitikumis toimunud protsess, kus inimene võttis oma hoole alla liigi, hakkas reguleerima selle eluviisi ja paljunemist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Loomade kodustamine · Näe rohkem »

Loometsad

Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Loometsad · Näe rohkem »

Loopealne

Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Loopealne · Näe rohkem »

Lotka-Volterra mudel

Lotka-Volterra mudel on ökoloogias kiskja ja saaklooma vastastikku sõltuvat populatsioonidünaamikat kirjeldav matemaatiline mudel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lotka-Volterra mudel · Näe rohkem »

Lubikaloo kasvukohatüüp

Lubikaloole iseloomulik lubikas Lubikaloo kasvukohatüüp asub paetasandike tasastel või kergelt nõgusatel karbonaatsetel muldadel, kus niiskusrežiim ajutiselt vaheldub.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Lubikaloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »

Luht

Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Luht · Näe rohkem »

Maastikuökoloogia

Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia on ökoloogia ja geograafia piiriteadus, mis uurib, kuidas maastikuüksuste sisesed ja vahelised ökosüsteemid eeskätt neis elavaid kooslusi arvesse võttes mõjutavad (mingi) maastiku aine- ja energiavoogusid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Maastikuökoloogia · Näe rohkem »

Madalmurusus

Madalmurusus on väärtuslike rannaniitude tunnus, kus suuremal osal niidust on taimede kõrgus 3-10 cm.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Madalmurusus · Näe rohkem »

Mageveebioloogia

Mageveelises akvaariumis elav kala sirpuime perekonnast Mageveebioloogia on bioloogia haru, mis uurib magevee elustikku ja ökosüsteeme.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mageveebioloogia · Näe rohkem »

Mageveekalad

Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mageveekalad · Näe rohkem »

Makrofüüdid

Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Makrofüüdid · Näe rohkem »

Makrofüüdijärv

Makrofüüdijärv ehk suurtaimerikas järv on järv, millele on omane rikkalik suurtaimestik ehk makrofüüdid, mis hõlmavad enamasti 3/4 järve üldpindalast.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Makrofüüdijärv · Näe rohkem »

Maksimaalne jätkusuutlik saak

Maksimaalne jätkusuutlik saak (inglise maximum sustainabile yield, lühendatult MSY) on suurim teoreetiline saak (jätkusuutlik saak), mida on populatsioonist selle juurdekasvu kahjustamata võimalik välja püüda, küttida või muul viisil tarbida.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Maksimaalne jätkusuutlik saak · Näe rohkem »

Mangroov

Mangroov Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mangroov · Näe rohkem »

Mägitundra

Mägitundra Boulderi ahelikus Mägitundra ehk alpiinne tundra on tundrasarnane kõrgel mägedes paiknev kõrgusvööde, milles ei kasva puud.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mägitundra · Näe rohkem »

Männik

Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Männik · Näe rohkem »

Märe

Märe on märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Märe · Näe rohkem »

Mätas

Mätas on väikesel maa-alal (mikroreljeefil) taimedest vm.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mätas · Näe rohkem »

Mükoriisa

''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mükoriisa · Näe rohkem »

Mükotroof

Mükotroof on organism, kes toitub seentest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mükotroof · Näe rohkem »

Mediaal

Mediaal on jõgede ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mediaal · Näe rohkem »

Merebioloogia

Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Merebioloogia · Näe rohkem »

Mereimetajad

Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mereimetajad · Näe rohkem »

Meroplankton

Merisiilikud on planktilised vastsestaadiumis Meroplankton on planktoni need organismid, kes üksnes mingi eluperioodi on planktilised (vastanduna holoplanktonile), enamasti vastsestaadiumis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Meroplankton · Näe rohkem »

Merotoop

Merotoop ehk mikrobiotoop ehk mikrohabitaat on organismirohke biotoobi osa, millele mõne olulise teguri poolest erilised elutingimused annavad omapära (nt kõdukiht, võrastik, kännud).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Merotoop · Näe rohkem »

Mesofüüdid

Mesofüüdid on taimed, mis kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mesofüüdid · Näe rohkem »

Mesotroofid

Mesotroofid on mikroobid, kes vajavad elutegevuseks vähemalt ühte eelnevalt redutseeritud anorgaanilist ühendit.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mesotroofid · Näe rohkem »

Mesotroofne järv

Mesotroofne järv ehk kesktoiteline järv on järv, kus taimetoitainete hulk on suurem kui oligotroofses järvetüübis ja väiksem kui eutroofses järves.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mesotroofne järv · Näe rohkem »

Metaani oksüdeerivad bakterid

''Methylococcus capsulatus'' kasvamas suure vasesisaldusega keskkonnas Metaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid on bakterid, kes saavad süsinikku ja energiat ainult metaanist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metaani oksüdeerivad bakterid · Näe rohkem »

Metapopulatsioon

Metapopulatsioon (inglise metapopulation) on rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metapopulatsioon · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mets · Näe rohkem »

Metsaökoloogia

Eesti mets pealtvaates Metsaökoloogia on teadusharu, mis uurib metsi kui ökosüsteeme (metsaökosüsteeme).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metsaökoloogia · Näe rohkem »

Metsaökosüsteem

Metsaökosüsteem on ökosüsteem, milles püsivalt domineerivad puittaimed.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metsaökosüsteem · Näe rohkem »

Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment

FAHM katseala (Metsaökosüsteemi) õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment (inglise keeles Free Air Humidity Manipulation, lühend FAHM) on Tartu Ülikooli ökofüsioloogia ja rakendusökoloogia töörühma laiaulatuslik välieksperiment, mille käigus uuritakse puude ja metsaökosüsteemi talitlust ja kohanemist suurenenud õhuniiskusel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment · Näe rohkem »

Metsade elupaigad

Metsade elupaigad on loodusdirektiivi I lisas määratletud üks elupaigatüüpide rühm.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metsade elupaigad · Näe rohkem »

Metsastepp

Metsastepp Devíni piirkonnas Metsastepp on bioom, kus jõgedevahelistel aladel niidustepi või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega metsaaladega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metsastepp · Näe rohkem »

Metsatüüp

Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metsatüüp · Näe rohkem »

Metsatundra

Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metsatundra · Näe rohkem »

Metsatundravöönd

Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud Metsatundra Venemaal Metsatundra Kanadas Metsatundravöönd on ülemineku loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas tundra- ja okasmetsavöötme vahel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metsatundravöönd · Näe rohkem »

Metsistumine

Metsistumine on eelkõige kultuurtaimede ja koduloomade puhul esinev nähtus, kus kultuuris kasvava liigi isendid jäävad kasvama ja paljunema ka hoolduse katkedes.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Metsistumine · Näe rohkem »

Mikrobioom

Mikrobioom on kommensiaalsete, sümbiootiliste ja patogeensete mikroorganismide ökoloogiline kooslus, mille elukeskkond on taimede või loomade peal ja sees.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mikrobioom · Näe rohkem »

Mikrobioota

Erinevad inimese mikrobiootad. Mikrobiootaks nimetakse teatud piirkonna kõikide mikroorganismide kogumit.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mikrobioota · Näe rohkem »

Mikrofüüdid

Mikrofüüdid on väikesed veetaimed, mille all tavaliselt mõeldakse mikroskoopilisi vetikaid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mikrofüüdid · Näe rohkem »

Mikrofloora

Tsüanobakterid on veekogu mikrofloora osa Mikrofloora on mikroorganismide kogum mingis paigas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mikrofloora · Näe rohkem »

Mikroobne ling

Mikroobne ling (inglise microbial loop) on veekogus mikroorganismide (bakterite, protistide jt) vahendusel toimuv protsesside kompleks, milles lahustunud orgaaniline aine (inglise DOM) jõuab toiduahela kõrgemate lülideni.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mikroobne ling · Näe rohkem »

Miksotroof

Miksotroof on organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Miksotroof · Näe rohkem »

Mimees (bioloogia)

Mimees ehk mimetism on loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende käitumise ja välimuse sarnanemisega mingi elutu (näiteks kiviga) või elus objektiga (teise loomaga).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mimees (bioloogia) · Näe rohkem »

Mimikri

Mimikri näiteks võib olla nii taustaga ühte sulav liblikas kui ka erksavärviline liblikas, mis sarnaneb mõne mürgise ja söödamatu liblikaliigiga Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega, keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mimikri · Näe rohkem »

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »

Mineraliseerumine

Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mineraliseerumine · Näe rohkem »

Minimaalne elujõuline populatsioon

Minimaalne elujõuline populatsioon ehk väikseim elujõuline populatsioon (inglise minimum viable population) on isoleeritud populatsiooni väikseim suurus, mis vaatamata ettenähtavas ulatuses toimivale geneetilisele, demograafilisele ja keskkonna stohhastilisusele ning looduskatastroofidele, teatud aja jooksul suure tõenäosusega säilib.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Minimaalne elujõuline populatsioon · Näe rohkem »

Molekulaarne ökoloogia

Molekulaarne ökoloogia on üks evolutsioonibioloogia suundi, mis kasutab traditsiooniliste ökoloogia alaste küsimuste (üldine liikide uurimine, bioloogilise mitmekesisusega (elurikkusega) seotud küsimused, liikide ja nende loodusliku asuala suhted, mitmed käitumisökoloogia alased küsimused) lahendamisel molekulaarse populatsioonigeneetika, molekulaarse fülogeneesi ja ka genoomika meetodeid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Molekulaarne ökoloogia · Näe rohkem »

Mudaelustik

Mudaelustik ehk pelon ehk pelos veekogu bentaali mudaseid piirkondi asustavate veeorganismide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mudaelustik · Näe rohkem »

Mulla-taime-atmosfääri kontiinum

Muld, taim ja atmosfäärMulla-taime-atmosfääri kontiinum ehk SPAC (Soil – Plant – Atmosphere continum) on vee pideva liikumise rada läbi taimede mullast atmosfääri.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mulla-taime-atmosfääri kontiinum · Näe rohkem »

Mullateadus

Mullaprofiil Mullateadus ehk mullandus on teadusharu, mis uurib mulda kui loodusvara, selle tekkimist, klassifitseerimist arenemist, koostist, omadusi, režiime, kaardistamist, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mullateadus · Näe rohkem »

Mullateke

Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees on biogeokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mullateke · Näe rohkem »

Mutualism

Tolmeldamine on klassikaline näide mutualismist Mutualism on kahe eri liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende elumus).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Mutualism · Näe rohkem »

Muutjaliik

Muutjaliik (inglise transforming species või ecosystem engineer) on liik, kes muudab oma tegevusega aktiivselt ja oma arvukuse kohta ebaproportsionaalselt palju keskkonda (ökosüsteemi).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Muutjaliik · Näe rohkem »

Naturalisatsioon (bioloogia)

Naturalisatsioon on (bioloogias kasutatava mõistena) võõrliikide kodunemine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Naturalisatsioon (bioloogia) · Näe rohkem »

Nõmm

Nõmm (ka kanarbikunõmm) on lage või väheste kadakate ja mändidega ala, millele on iseloomulik toitainetevaestel kuivadel liivastel leetmuldadel kasvav taimekooslus, milles harilikult domineerivad puhmarinde moodustavad kanarbikud.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Nõmm · Näe rohkem »

Nõmmemetsad

Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Nõmmemetsad · Näe rohkem »

Nearktis

Nearktis hõlmab suure osa Põhja-Ameerikast Nearktis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Nearktis · Näe rohkem »

Nekton

Nekton (kreeka sõnast nēktos 'ujuv') ehk ujum on suuremad veeorganismid, kes saavad vees liikuda ja läbida pikki vahemaid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Nekton · Näe rohkem »

Neofüüt (botaanika)

Neofüüt ehk uustulnukas on tulnuktaim, mis on sisse toodud viimastel sajanditel – Eestis pärast 18.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Neofüüt (botaanika) · Näe rohkem »

Neotroopis

Neotroopis on üks liigirikkamaid maismaariikkondi maailmas Neotroopis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Neotroopis · Näe rohkem »

Netoproduktsioon

Netoproduktsioon ehk puhastoodang on mõiste ökoloogiast, mille all mõeldakse mingil perioodil assimileeritud energiakogust, lahutades viimasest maha sama ajavahemiku jooksul rakuhingamise tarbitud energia.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Netoproduktsioon · Näe rohkem »

Neuston

Neuston (kreeka sõnast neusteon 'ujuv') on veekogu (tavaliselt mere või järve) pindkilet asustavad loom- ja taimorganismid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Neuston · Näe rohkem »

Neutralism

Neutralism on samas ökosüsteemis elava kahe liigi vaheline suhe, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Neutralism · Näe rohkem »

Nitrifikatsioon

Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Nitrifikatsioon · Näe rohkem »

Nitrifitseerijad bakterid

Nitrifitseerivad bakterid on kemoautotroofsed või kemolitotroofsed bakterid, kes eluks vajaliku energia saavad nitrifikatsioonist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Nitrifitseerijad bakterid · Näe rohkem »

Noosfäär

Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Noosfäär · Näe rohkem »

Ohtrus

Ohtrus ehk abundants on ökoloogias kvantitatiivne näitaja, mis iseloomustab vaadeldava liigi suhtelist isendite arvu (hulka) ökosüsteemis (proovipunktis), seda kõrvutades teiste liikidega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ohtrus · Näe rohkem »

Ohustatud liik

Ohustatud liik (inglise endangered species) on liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ohustatud liik · Näe rohkem »

Okasmetsavöönd

Okasmetsavöönd Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Okasmetsavöönd · Näe rohkem »

Oksülofüüdid

Oksülofüüdid on happelistele kasvukohtadele kohastunud taimed.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Oksülofüüdid · Näe rohkem »

Oligotroofne järv

Oligotroofne ehk vähetoiteline järv (kreeka oligo 'väike', vähe' + trophe 'toitained, toit') on järv, millele on iseloomulik väga väike toitainete sisaldus ja üldjuhul vähene taimestik.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Oligotroofne järv · Näe rohkem »

Oligotroofsus

Oligotroofsus ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Oligotroofsus · Näe rohkem »

Omnivoor

Siga on tüüpiline omnivoor Omnivoor (ladina sõnast omnivorus 'kõikeõgiv') ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Omnivoor · Näe rohkem »

Orgaaniline aine

Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »

Paigalind

Paigalind (vanemas kirjanduses ka aastalind) on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) esineb aasta läbiE.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Paigalind · Näe rohkem »

Palearktis

Palearktis on suurim maismaariikkond Maal Palearktis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Palearktis · Näe rohkem »

Palumännik

Marjumäe nõlval Palumännik on kuival ja toitainevaesel pinnasel kasvav valgusküllane männik.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Palumännik · Näe rohkem »

Palumetsad

Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Palumetsad · Näe rohkem »

Paluniit

Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, neid on ka varem põlluna kasutatud aladel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Paluniit · Näe rohkem »

Parasiittaim

Parasiittaim ehk taimparasiit ehk nugitaim on taim, kes saab kõik või osa süsiniktoidust teistelt organismidelt.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Parasiittaim · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Parasitism · Näe rohkem »

Parasitoid

Parasitoid ehk röövparasiit on organism, kes suhteliselt pika aja oma elueast elab mingil peremeesorganismil parasiteerides, kusjuures lõpuks ka tapab oma peremehe.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Parasitoid · Näe rohkem »

Parasvöötme metsad

Parasvöötme metsad (inglise keeles temperate zone forests) on metsad parasvöötmes põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi on valitsevaks parasvöötme õhumass.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Parasvöötme metsad · Näe rohkem »

Parasvöötme rohtlad

Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega) Parasvöötme rohtla on rohtlavööndi osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Parasvöötme rohtlad · Näe rohkem »

Parkmets

Sütiste parkmets Tallinnas Parkmets (harvem kasutatud terminit metsapark) on vabakujuline park, mille haljastuseks on peamiselt kohalik (pärismaine) metsakooslus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Parkmets · Näe rohkem »

Parv (bioloogia)

300 px Parv on ühe loomaliigi isenditest moodustunud ajutine koos liikuv kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Parv (bioloogia) · Näe rohkem »

Päästiktegur

Päästiktegur ehk vallandav tegur (inglise keeles trigger factor, critical factor) on keskkonnategur, mis teatava väärtuseni jõudmisel vallandab mingisuguse protsessi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Päästiktegur · Näe rohkem »

Päevaneutraalsed taimed

Õitsev kurgitaim Päevaneutraalne taim on taim, mis õitseb olenemata päevavalguse hulgast, mida ta saab.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Päevaneutraalsed taimed · Näe rohkem »

Pärandkooslus

Alates 1990ndaist kasutatakse Eestis pärandkoosluste hooldamisel järjest sagedamini šoti mägiveiseid Pärandkooslus (ka poollooduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pärandkooslus · Näe rohkem »

Pärismaine elustik

Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »

Püsikud

Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Püsikud · Näe rohkem »

Põõsas

Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Põõsas · Näe rohkem »

Põlvkonnavaheldus

Põlvkonnavaheldus on erisuguste paljunemis- (sigimis-) viisidega arengujärkude vaheldumine arengutsükli jooksul.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Põlvkonnavaheldus · Näe rohkem »

Pealiskasv

Pealiskasv ehk perifüüton on veekeskkonna mittenugiorganismide kogum, mis kinnituvad esemetele või taimedele.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pealiskasv · Näe rohkem »

Pelagiaal

Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pelagiaal · Näe rohkem »

Pelagos

Pelagos ehk avavee-elustik (kreeka sõnast pelagos 'avameri') on veekogu (ookeani, mere ja järve) pelagiaalis elutsevad organismid ehk pelaagilised organismid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pelagos · Näe rohkem »

Pelobiondid

Pelobiondid on veeorganismid, kes asustavad ainult veekogu mudast põhja.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pelobiondid · Näe rohkem »

Pelofiilid

Pelofiilid on veeorganismide (täpsemalt põhjaelustiku) ökoloogiline rühm, kes eelistavad elada veekogu mudasel põhjal, kuid neid võib harvem leida ka teistelt settetüüpidelt.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pelofiilid · Näe rohkem »

Peremeesorganism

Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Peremeesorganism · Näe rohkem »

Pihutoidulised

Pihutoidulised on vees elavad loomad, kes eluks vajaliku energia saavad detriiti (detritofaagid) või planktonit (planktofaagid) tarbides.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pihutoidulised · Näe rohkem »

Pikapäevataimed

Pikapäevataimed on taimed, mis vajavad õitsemiseks üle 12 tunni päikesevalgust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pikapäevataimed · Näe rohkem »

Pioneerliik

Hawaiil hiljuti tahkestunud laavavoolu pragudes kasvavad pioneerliigid Pioneerliik on vastupidav liik, mis asustab esimesena viljatuid keskkondi või varem bioloogiliselt mitmekesiseid ökosüsteeme, mida on häiritud, näiteks metsatulekahju tõttu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pioneerliik · Näe rohkem »

Planktoni paradoks

Planktoni paradoks ehk vetikaparadoks ehk Hutchinsoni paradoks (inglise plankton paradox) on vastuolu, kus vaatamata piiratud ressurssidele (nt valgus, mineraaltoitained), esineb rikkalik planktoniorganismide koosseis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Planktoni paradoks · Näe rohkem »

Pleuston

Pleuston on veepinnal (pleustaalis triivivate makroskoopiliste veeorganismide kogum. Mitmete pleustoniorganismide osa kehast paikneb vees ja osa õhus. Pleuston on kõige liigirikkam subtroopilistes ja troopilistes meredes. Pleustoni hulka kuuluvad näiteks meripõied ja purilased.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Pleuston · Näe rohkem »

Poliitiline ökoloogia

Poliitiline ökoloogia (inglise keeles political ecology) on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite suhtest keskkonnaküsimuste ja keskkonna muutumisega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Poliitiline ökoloogia · Näe rohkem »

Poolkõrb

Poolkõrb Poolkõrb on bioom, mis kujuneb parasvöötmes rohtla ja kõrbe vahel ning troopikavöötmes savanni ja kõrbe vahel, kus esinevad mõlema bioomi mullad, taimed ja loomad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Poolkõrb · Näe rohkem »

Poolkõrbevöönd

Poolkõrbed on märgitud pruuniga Poolkõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab poolkõrbe ja paikneb rohtla- ja kõrbevöötme vahel parasvöötmes ning savanni- ja kõrbevöötme troopikavöötmes.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Poolkõrbevöönd · Näe rohkem »

Poolpõõsas

Harilik puju Poolpõõsas on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Poolpõõsas · Näe rohkem »

Populatsioon

Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Populatsioon · Näe rohkem »

Populatsiooni efektiivne suurus

Populatsiooni efektiivne suurus (inglise effective population size) on paljunevate isendite arv populatsioonis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Populatsiooni efektiivne suurus · Näe rohkem »

Populatsiooni elujõulisuse analüüs

Populatsiooni elujõulisuse analüüs (inglise population viability analysis, lühendatult PVA) on demograafiline populatsiooni riskianalüüs, mis ennustab matemaatika ja statistika meetodeid kasutades, kui suur on tõenäosus, et populatsioon jääb praeguste keskkonnatingimuste (sh inimmõju) juures mingi tulevase perioodi jooksul püsima.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Populatsiooni elujõulisuse analüüs · Näe rohkem »

Populatsiooni struktuur

Populatsiooni struktuur on populatsiooni ülesehitus, mis määrab populatsiooni olemuse.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Populatsiooni struktuur · Näe rohkem »

Populatsiooniplahvatus

Populatsiooniplahvatus (ka hulgipaljunemine) on isendite arvu tavatult kiire kasv populatsioonis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Populatsiooniplahvatus · Näe rohkem »

Prahitaim

Prahitaim on taimeliik, mis kasvab prügihunnikutes, jäätmaadel, laoplatsidel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Prahitaim · Näe rohkem »

Preeria

Preeria Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Preeria · Näe rohkem »

Primaarproduktsioon

Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »

Produktiivsus (bioloogia)

Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Produktiivsus (bioloogia) · Näe rohkem »

Produktsiooniökoloogia

Produktsiooniökoloogia (ka produktsioonibioloogia, ökoloogiline energeetika) on ökoloogia valdkond, mis keskendub biosüsteemide (eriti ökosüsteemi) energiavoo liikumise kirjeldamisele ja kindlakstegemisele ning seeläbi sageli vastavate mudelite loomisele.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Produktsiooniökoloogia · Näe rohkem »

Produtsent (bioloogia)

Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Produtsent (bioloogia) · Näe rohkem »

Profundaal

Profundaal sügavate veekogude (järvede, veehoidlate) bentaali ökoloogiline sügavusvöönd.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Profundaal · Näe rohkem »

Protokooperatsioon

Protokooperatsioon on kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Protokooperatsioon · Näe rohkem »

Prototroof

Prototroof on organism, kes toodab ise talle eluks vajalikud asendamatud orgaanilised ained.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Prototroof · Näe rohkem »

Psammon

Psammon on veekogu niiske kaldaliiva pinnal ja selle õhukest ülakihti asustavate mikroskoopiliste veeorganismide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Psammon · Näe rohkem »

Puhmas

thumb Puhmas ehk kääbuspõõsas (varasemas eesti keeles ka jässikpõõsas) on puittaimede eluvorm.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Puhmas · Näe rohkem »

Puhverdusvõime (ökoloogia)

Puhverdusvõime on ökosüsteemi või mõne selle komponendi võime teha kahjutuks saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid, ilma et muutuks selle süsteemi olek, seisund ja talitlus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Puhverdusvõime (ökoloogia) · Näe rohkem »

Puisniit

Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Puisniit · Näe rohkem »

Puistangumets

Kohtla-Nõmme aherainemägi ja selle nõlval kasvav puistangumets Puistangumets on puistangul kasvav mets.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Puistangumets · Näe rohkem »

Puittaimed

Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Puittaimed · Näe rohkem »

Punane serv

Punane serv on taimelehtede ja seega ka taimkatte peegeldusspektri kiire muutuse piirkond lainepikkustel 680–730 nm.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Punane serv · Näe rohkem »

Putuklevi

Putuklevi ehk entomohoorne levi ehk entomohooria on eoste vms leviste levik putukate abil.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Putuklevi · Näe rohkem »

Putuktoidulised taimed

Harilik võipätakas Putuktoidulised taimed on taimed, kes kasutavad toiduks putukaid, teisi väikesi selgrootuid loomi ja protiste.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Putuktoidulised taimed · Näe rohkem »

Raba

Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Raba · Näe rohkem »

Rahvastikutihedus

Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Rahvastikutihedus · Näe rohkem »

Raibe

Kaeluskotkas tugevasti roiskunud raipega Raibe on lagunev korjus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Raibe · Näe rohkem »

Raipesööjad

Raipesööja ehk nekrofaag on lihatoiduline organism, kes toitub raipest, keda kiskja või tema liigikaaslased pole ise maha murdnud.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Raipesööjad · Näe rohkem »

Rakendusökoloogia

Rakendusökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb ökosüsteemide majandamise ja ökotehnoloogia valdkonna teaduslike probleemidega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Rakendusökoloogia · Näe rohkem »

Range kaitse vajak

Range kaitse vajak (inglise keeles gap in reserve area) on looduskaitsebioloogia mõiste, mis väljendab elurikkuse püsimiseks tarvilikku kaitstavate alade mahu puudust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Range kaitse vajak · Näe rohkem »

Rannaniit

Vaade Matsalu lahele ning Haeska rannaniidule Haeska linnuvaatlustornist Biskaia lahe ääres Hispaanias Rannaniit (vanemas kirjanduses ka randniit) on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Rannaniit · Näe rohkem »

Rauabakterid

Rauabakterid on kemoautotroofsed bakterid, kes võivad elutegevuseks vajaliku energia saada kahevalentse raua ühendeid kolmevalentseks oksüdeerides.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Rauabakterid · Näe rohkem »

Rändlinnud

Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Rändlinnud · Näe rohkem »

Ränne (zooloogia)

Gnuud rändel Ränne ehk migratsioon on loomadel esinev regulaarne suunatud elukohavahetus pika vahemaa taha.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ränne (zooloogia) · Näe rohkem »

Röövkala

Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Röövkala · Näe rohkem »

Röövlind

Röövlinnud on röövtoidulised linnud – eelkõige need, kes püüavad elusat loomset saaki lennust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Röövlind · Näe rohkem »

Röövloom

Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Röövloom · Näe rohkem »

Reaktsiooninorm

Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalike fenotüüpide hulk.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Reaktsiooninorm · Näe rohkem »

Refuugium

Refuugium ehk pelgupaik on pärit ladinakeelsest sõnast refugium, mille kasutuselevõtjaks võib pidada Calvin J. Heusserit 1955.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Refuugium · Näe rohkem »

Reintroduktsioon

Reintroduktsioon ehk taasasustamine (inglise reintroduction, reestablishment) on mingi liigi taasasustamine tema kunagisele asualale ja seal endisega sarnase populatsiooni taasloomine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Reintroduktsioon · Näe rohkem »

Reobiont

Reobiont on organism, kes elab ainult kiirevoolulises veekogus (tavaliselt jões).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Reobiont · Näe rohkem »

Reofiil

Reofiil ehk vooluveelemb (.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Reofiil · Näe rohkem »

Reovesi

Aerofoto Saksamaal Cuxhavenis asuvast reoveepuhastusjaamast Reovesi on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Reovesi · Näe rohkem »

Reviir

Reviir on ala looma pesaümbruses, mida loom kaitseb sissetungijate ning võistlejate eest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Reviir · Näe rohkem »

Riikkond

Riikkond (varem on eesti keeles kasutatud ka terminit "riik") on Maa pinna kõige laiaulatuslikum biogeograafilise liigestatuse üksus, mille aluseks on taimede ja loomade ajalooline ja evolutsiooniline jaotumus (levik).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Riikkond · Näe rohkem »

Ripaal

Ripaal on jõgede ökoloogiline sügavusvöönd, mis ulatub jõe kalda veepiirist kuni põhjataimestiku lõpuni.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ripaal · Näe rohkem »

Rohetaristu

Ökodukt Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur (inglise keeles green infrastructure) on ökoloogiliselt toimiv võrgustik, teisisõnu rohevõrgustik, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Rohetaristu · Näe rohkem »

Rohtlavöönd

Rohtlavöönd ei moodusta maakeral üht vöödet Rohtlavöönd on loodusvöönd, mis hõlmab nii parasvöötme rohtlaid kui ka lõunapoolkeral paiknevaid pampat, ljaanot ja kampot.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Rohtlavöönd · Näe rohkem »

Rohttaimed

Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Rohttaimed · Näe rohkem »

Rohundid

Rohundid on rohumaal kasvavad rohttaimed, mis ei kuulu graminoidide (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) ega liblikõieliste hulka.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Rohundid · Näe rohkem »

Roiskumine

Roiskumine on anaeroobne protsess, kus orgaanilised ained (tavaliselt valgud) lagunevad teatavate bakterite – roisubakterite – elutegevuse tulemusena.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Roiskumine · Näe rohkem »

Ronitaim

Liaanid metsakoosluses Ronitaim ehk liaan (laiemas mõttes) on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ronitaim · Näe rohkem »

Roostik

Matsalu roostik Roostik on kõrgete kaldaveetaimede ehk helofüütide kooslus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Roostik · Näe rohkem »

Ruderaaltaimed

Ruderaaltaimed on kiirekasvulised ja tõhusa seemnelise uuenemisega taimed, mis asustavad kiiresti taimkattest vabanenud kasvukohti.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ruderaaltaimed · Näe rohkem »

Saakloom

Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Saakloom · Näe rohkem »

Saasteaine

Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Saasteaine · Näe rohkem »

Saastumine

Läänemerel Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Saastumine · Näe rohkem »

Saastumus

Saastumus (ka reostusaste, saasteaste, reostumus, reostatus, saastatus) on keskkonna (enamasti õhkkeskkonda silmas pidades) seisund (saastatud olek), mis sõltuvalt saastuse määrast võib omada eri astmeid, tasemeid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Saastumus · Näe rohkem »

Salumetsad

Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Salumetsad · Näe rohkem »

Sambliku kasvukohatüüp

Pihla-Kaibaldi lka, Kõrgessaare vald, Hiiumaa) Cladonia sp., PorosamblikSambliku kasvukohatüüp (SM) on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sambliku kasvukohatüüp · Näe rohkem »

Saprobiont

Saprobiont on surnud orgaanilises aines elav organism.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Saprobiont · Näe rohkem »

Saprofaag

Sitasitikas toitumas loomsest väljaheitest Saprofaagid ehk skisofaagid on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Saprofaag · Näe rohkem »

Saprofüüt

Saprofüüdid on kõdutaimed, kes toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Saprofüüt · Näe rohkem »

Saproob

Saproobid on indikaatororganismid, kes iseloomustavad veekogu saproobsusastet.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Saproob · Näe rohkem »

Saproobsus

Saproobsus on veekogu või selle osa saastatuse määr oksüdeeruvate orgaaniliste (saaste)ainetega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Saproobsus · Näe rohkem »

Saprotroof

Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi (osmotroofia) teel surnud orgaanilisest ainest.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Saprotroof · Näe rohkem »

Sarapik

Sarapik Lõuna-Rootsis Sarapik Põhja-Itaalias Sarapik ehk sarapuumets on sarapuu enamusega puistu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sarapik · Näe rohkem »

Sümbioos

Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sümbioos · Näe rohkem »

Sünantroop

Sünantroop (kreeka syn 'koos' + anthrōpos 'inimene') ehk inimkaasleja on taim- või loomorganism (sageli, kuid mitte alati, kahjur), keda pole kodustatud, kuid kes elab inimese lähedal ja saab kooselamisest kasu.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sünantroop · Näe rohkem »

Sünökoloogia

Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sünökoloogia · Näe rohkem »

Süvameri

Süvameri on maailmamere osa, mis hõlmab pelagiaali ja bentaali sügavamad osad, mis ulatuvad 700...1000 m kuni sügavaimate süvikuteni (umbes 11 000 m).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Süvameri · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Seeme · Näe rohkem »

Seenestik

Seenestik (varasem nimetus on ka mükofloora) on mingil territooriumil elav seeneliikide kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Seenestik · Näe rohkem »

Segamets

Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Segamets · Näe rohkem »

Segetaaltaim

Segetaaltaimed on iidsest ajast põllul koos kultuurtaimedega kasvanud umbrohud, mida inimene on tahtmatult levitanud.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Segetaaltaim · Näe rohkem »

Sekundaarproduktsioon

Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme (esimene aste on primaarprodutsendid) organismide talletatud energiahulk.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sekundaarproduktsioon · Näe rohkem »

Semidüstroofne järv

Semidüstroofne ehk poolhuumustoiteline järv on järv, millele on iseloomulik keskmine huumusainete, väike mineraalainete ja keskmine biogeensete ainete sisaldus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Semidüstroofne järv · Näe rohkem »

Servaefekt

Servaefekt (inglise keeles edge effect) on ökosüsteemi servaalal ehk ökotonil või oleluskeskkondade piirialadel avalduv elupaiga mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Servaefekt · Näe rohkem »

Sessiilne organism

Sessiilne organism ehk püsipaikne organism on substraadile kinnitunud organism.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sessiilne organism · Näe rohkem »

Seston

Seston on veekogu sambas hõljuvad elusad organismid (bioseston) ja elutud tahked osakesed (tripton ehk abioseston).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Seston · Näe rohkem »

Shannoni indeks

Shannoni indeks (ka Shannoni-Wieneri indeks, ebakorrektse nimega Shannon-Weaveri indeks) on üks mitmekesisuse ehk diversiteedi arvutamise mõõte.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Shannoni indeks · Näe rohkem »

Siderotroofne järv

Siderotroofne ehk rauatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur rauasisaldus ja tumedaveelisus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Siderotroofne järv · Näe rohkem »

Soojuskihistus

Soojuskihistus (ka soojuskihitus) on mingi veekogu veemassiivi jaotumus temperatuuri alusel kihtideks (veekogude stratifikatsioon).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Soojuskihistus · Näe rohkem »

Sookarjamaa

Sookarjamaa on teatav karjamaa.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sookarjamaa · Näe rohkem »

Soolak

Soolak on soolalembeste taimedega maa-ala, mille mullas on palju kergesti lahustuvaid sooli.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Soolak · Näe rohkem »

Soomets

Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Soomets · Näe rohkem »

Soostunud metsad

Soostunud metsad ehk soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Soostunud metsad · Näe rohkem »

Sooteadus

Sooteadus ehk telmatoloogia (kreeka keelest telma 'soo') on teadusharu, mis tegeleb soode ehk märgalade arengu ja iseärasuste uurimisega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sooteadus · Näe rohkem »

Sublitoraal

Sublitoraal on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja eulitoraal).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sublitoraal · Näe rohkem »

Sublitoraal (limnoloogia)

Sublitoraal on järve bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis algab makrofüütide tsooni (litoraali) lõpust ning ulatub kuni profundaalini.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sublitoraal (limnoloogia) · Näe rohkem »

Substraat (ökoloogia)

Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Substraat (ökoloogia) · Näe rohkem »

Suktsessioon

Lahemaa rahvuspargis asuvas Hara soos. Kolm fotot on tehtud samast kohast üks, kaks ja kolm aastat pärast tulekahju. Tulekahju toimus 20.–22. august 2006 Suktsessioon ehk kooslusejärgnevus ehk koosluste järgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Suktsessioon · Näe rohkem »

Sulfaatijad bakterid

Sulfaatijad bakterid on kemolitotroofsed bakterid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia sulfatsiooniprotsessist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sulfaatijad bakterid · Näe rohkem »

Sulfaatrespiratsioon

Sulfaatrespiratsioon ehk sulfaatne hingamine on anaeroobses keskkonnas toimuv hingamine, mille kaudu saavad energiat mõned bakterirühmad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Sulfaatrespiratsioon · Näe rohkem »

Supralitoraal

Supralitoraal ehk prits(m)ete vöönd on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhivööndist (teised on eulitoraal ja sublitoraal).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Supralitoraal · Näe rohkem »

Suubla

Suubla (maaparanduslikus kontekstis eesvool) on veekogu (järv, jõgi, meri jne) või muu koht (nt kurisu, puurauk), kuhu juhitakse heitvesi või kuivendusvesi.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Suubla · Näe rohkem »

Suveuni

sarikalise vartel Suveuni ehk estivatsioon on loomade puhkeseisund, mis võimaldab üle elada (erinevalt talveunest) looma elukeskkonnas teatud perioodil vältavat kuuma ja enamasti toiduvaest aega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Suveuni · Näe rohkem »

Taastamisökoloogia

alt.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Taastamisökoloogia · Näe rohkem »

Taiga

Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Taiga · Näe rohkem »

Taimeökoloogia

Taimeökoloogia on ökoloogia haru, mis keskendub taimede (sh. fütotsönooside) ja neid ümbritseva keskkonna vahelistele suhetele.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Taimeökoloogia · Näe rohkem »

Taimetoiteained

Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Taimetoiteained · Näe rohkem »

Taimkate

Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Taimkate · Näe rohkem »

Taimkatte kaugseire

Taimkatte kaugseire tegeleb taimestiku kohta informatsiooni kogumisega satelliitide, lennuvahendite või maapealsete instrumentidega ilma otsese kontaktita taimestikuga.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Taimkatte kaugseire · Näe rohkem »

Taksis

Taksis ehk suunatud liikumine on nähtus, kus loomorganism või mikroorganism liigub mingi (välis)ärriti suunas (positiivne taksis) või sellest eemale (negatiivne taksis).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Taksis · Näe rohkem »

Talvitumine

Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Talvitumine · Näe rohkem »

Tanatotsönoos

Tanatotsönoos on fossiilsete organismide jäänuste kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tanatotsönoos · Näe rohkem »

Tehiskooslus

Tehiskooslus ehk kultuurkooslus on inimese poolt ja enamasti võõrliikide kasutamise abil oluliselt ümber kujundatud biotsönoos.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tehiskooslus · Näe rohkem »

Termokliin

Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Termokliin · Näe rohkem »

Toiduvõrgustik

Toiduvõrk (ka toiduvõrgustik) on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Toiduvõrgustik · Näe rohkem »

Toitained

Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Toitained · Näe rohkem »

Toitainete ringlus

Toitainete ringlus ehk nn ökoloogiline taaskasutus on orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete lihtsamateks aineteks lagunemine ning sel viisil aineringlusse ja tootmisse tagasijõudmine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Toitainete ringlus · Näe rohkem »

Toitumine

Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Toitumine · Näe rohkem »

Toitumisahel

Toitumisahel ehk toiduahel (inglise trophic chain, food chain, feed chain) on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Toitumisahel · Näe rohkem »

Toitumissuhted

Toitumissuhted ehk troofilised suhted on ökosüsteemis liikide vahel esinevad püsivad seosed toitumise objekti alusel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Toitumissuhted · Näe rohkem »

Toitumistüüp

Toitumistüüp (ehk troofia ehk esmane toitumistüüp) on organismide toidusaamise põhimõtteline viis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Toitumistüüp · Näe rohkem »

Toitumisviisid

verest Toitumisviisid on loomade toitumismoodused.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Toitumisviisid · Näe rohkem »

Transekt

Transekt on ribakujuline kitsas proovipind geobotaanilisel või ökoloogilisel uurimisel.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Transekt · Näe rohkem »

Tripton

Tripton ehk trüpton ehk abioseston on veekogu sambas hõljuvad surnud organismide osakesed (detriit) ja mineraalaineosakesed.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tripton · Näe rohkem »

Trofogeenne kiht

Trofogeenne kiht on sügavusvahemik (kiht) veekogudes, kus toimub taimede ja fütoplanktoni fotosüntees, kusjuures see ületab energiatarbimise (vastandina trofolüütilisele kihile).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Trofogeenne kiht · Näe rohkem »

Trofoloogia

Trofoloogia on bioloogia haru, mis uurib loomade (sealhulgas) inimese toitumist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Trofoloogia · Näe rohkem »

Troofiline kaskaad

Troofiline kaskaad (inglise trophic cascade) on kõrgemal troofilisel tasemel oleva populatsiooni suuruse muutumise (st nende söömissurve) mõju neist allpool olevatele troofilistele tasemetele.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Troofiline kaskaad · Näe rohkem »

Troofiline tase

Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Troofiline tase · Näe rohkem »

Troofsus

Troofsus ehk toitelisus on mingis veekogus selle aineringes liikuvad orgaanilised (humiinained) ja anorgaanilised ained (mineraalained ja biogeenid), mis ringlevad nii veesambas kui ka veekogu setteis, kusjuures see väljendab nende ühendite hulka, liikumiskiirust ja põhjasetteisse akumuleerumise intensiivsust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Troofsus · Näe rohkem »

Troofsusklassifikatsioon

Troofsusklassifikatsioon on eelkõige järvede jaotussüsteem, kus järved liigitatakse troofsuse ehk toitelisuse alusel eri klassidesse.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Troofsusklassifikatsioon · Näe rohkem »

Tsüklomorfoos

Tsüklomorfoosiks nimetatakse hüdrobioloogias vees hõljuvatele organismidele (plankteritele) omast eri põlvkondade kehakuju aastaajalist muutumist.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tsüklomorfoos · Näe rohkem »

Tsüst

Tsüst ehk ümmik (botaanikas puhkerakk) on alamate loom- ja taimorganismide ning bakterite vähese veesisaldusega püsivorm, mis võimaldab neil organismirühmadel üle elada ebasoodsaid keskkonnatingimusi, funktsioneerides ühtlasi ka levimisvahendeina.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tsüst · Näe rohkem »

Tugiasustamine

Tugiasustamine (inglise augmentation, reinforcement, supplementation) on olemasolevasse populatsiooni täiendavate isendite lahtilaskmine populatsiooni arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tugiasustamine · Näe rohkem »

Tugiliik

Tugiliik (inglise keystone species) on liik, millel on suhteliselt väikesest arvukusest hoolimata koosluse funktsioneerimise ja selle struktuuri hoidmise seisukohalt suur tähtsus ning selle liigi kadumisel koosluse struktuur muutub.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tugiliik · Näe rohkem »

Tulnuktaim

Tulnuktaim (ehk adventiivtaim) on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik (võõrliik).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tulnuktaim · Näe rohkem »

Tundra

Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tundra · Näe rohkem »

Tundravöönd

Arktiline tundra Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tundravöönd · Näe rohkem »

Tuultolmlemine

Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Tuultolmlemine · Näe rohkem »

Ubikvist

Ubikvist on elupaiga või kasvukoha suhtes vähevaliv looma- või taimeliik.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Ubikvist · Näe rohkem »

Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd

thumb Vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud Iisraelis Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd on põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas paiknev loodusvöönd lähistroopilise vahemerelise kliimaga piirkondades.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd · Näe rohkem »

Varis

Metsavaris männimetsas Varis ehk metsavaris on metsas taimede (peamiselt puude) mahalangenud (varisenud) osad: okkad, lehed, oksad jne.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Varis · Näe rohkem »

Varjevärvus

Varjevärvus ehk krüpsis on organismi omadus, mis takistab tema leidmist visuaalselt.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Varjevärvus · Näe rohkem »

Väävliringe

Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Väävliringe · Näe rohkem »

Väljasuremiskünnis

Väljasuremiskünnis (inglise extinction threshold) on mõiste looduskaitsebioloogiast, millega seletatakse liigi, populatsiooni või metapopulatsiooni sellist arvukust, mille juures tõenäoliselt arvukus järsult langeb.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Väljasuremiskünnis · Näe rohkem »

Väljasuremiskeeris

Väljasuremiskeeris (inglise extinction vortex) on protsess, kus populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu koos lähiristumissurutisega, demograafilised kõikumised, keskkonnatingimuste varieerumine jt tegurid koostoimes ja üksteise mõju võimendadas vähendavad populatsiooni arvukust igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Väljasuremiskeeris · Näe rohkem »

Väljasuremisvõlg

Väljasuremisvõlg on ökoloogias kasutatav mõistena liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Väljasuremisvõlg · Näe rohkem »

Võõrliik

kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning nende arvukust püütakse erinevate vahenditega piirata (2016) Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Võõrliik · Näe rohkem »

Võõrpuu

Võõrpuu on nimetus nendele mingis paigas kasvavatele puuliikidele, mis pole pärismaised.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Võõrpuu · Näe rohkem »

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Võsa · Näe rohkem »

Võtmeliik

Võtmeliik on liik, kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilitamiseks.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Võtmeliik · Näe rohkem »

Veeökosüsteem

Estuaar ja rannikuvesi on veeökosüsteemi osad Veeökosüsteem ehk akvaatiline ökosüsteem on veekeskkonnaga seotud ökosüsteem.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Veeökosüsteem · Näe rohkem »

Veeõitseng

Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Veeõitseng · Näe rohkem »

Veekogu stratifikatsioon

Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon · Näe rohkem »

Veekogude tervendamine

Veekogu tervendamine on bioloogiliste ja/või keemiliste ja/või füüsikaliste (sealhulgas tehniliste) võtete ja meetodite kasutamine, parandamaks enamasti veekogu ökoloogilist seisundit või luues/taastades selle rekreatiivset väärtust.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Veekogude tervendamine · Näe rohkem »

Veeloomad

Veeloomad on vee-eluviisiga loomad.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Veeloomad · Näe rohkem »

Veemardikad

Ujurlased (''Dytiscidae''). '''a''', valmik (''Cybister'' sp.); '''b''', mardika pea ja tundlad (''Agabus''); '''c''', vastne (''Dyticus''); '''d''', nukk (''Dyticus''). Veemardikas on üldistatud nimetus kõigi mardikaliste (Coleoptera) kohta, kes vähemalt osa oma elutsüklist elavad vees.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Veemardikad · Näe rohkem »

Veepotentsiaal

Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Veepotentsiaal · Näe rohkem »

Veereostus

Vee reostumine Rio de Janeiros Reostustõrjeõppus "Puhas meri" Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Veereostus · Näe rohkem »

Veetaimed

Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Veetaimed · Näe rohkem »

Vegetatsiooniperiood

Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »

Vihmamets

Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Vihmamets · Näe rohkem »

Vikarism

Vikarism ehk vikareerimine on biogeograafias nähtus, mille puhul suguluselt lähedased liigid asustavad eri levilaid (geograafiline vikarism) või sama levila erinevaid kasvukohti või elupaiku (ökoloogiline vikarism).

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Vikarism · Näe rohkem »

Zoobentos

Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Zoobentos · Näe rohkem »

Zooplankton

hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.

Uus!!: Ökoloogia mõisteid ja Zooplankton · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ökoloogia mõistete loend.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva