Øystein Magnusson ja Harald Gille

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Øystein Magnusson ja Harald Gille

Øystein Magnusson vs. Harald Gille

Øystein Magnusson (u. 1088 – 29. august 1123) oli Norra kuningas aastail 1103–1123. Harald Gille (vanapõhja Haraldr gilli või Haraldr gillikristr, ka Harald Magnusson või Harald IV; suri 14. detsembril 1136 Bergenis) oli Norra kuningas aastail 1130–1136.

Bergen

Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.

Øystein Magnusson ja Bergen · Bergen ja Harald Gille · Näe rohkem »

Heimskringla

Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.

Øystein Magnusson ja Heimskringla · Harald Gille ja Heimskringla · Näe rohkem »

Magnus Paljasjalg

Magnus Paljasjalg (vanapõhja Magnús berfœttr, norra Magnus Berrføtt, ka Magnus Olavsson või Magnus III; 1073 Norra – august 1103 Ulster) oli Norra kuningas aastail 1093–1103 ja Manni ja Saarte kuningas aastail 1099–1102.

Øystein Magnusson ja Magnus Paljasjalg · Harald Gille ja Magnus Paljasjalg · Näe rohkem »

Norra kuningas

Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.

Øystein Magnusson ja Norra kuningas · Harald Gille ja Norra kuningas · Näe rohkem »

Norra kuningate loend

Norra kuningate loendis on loetletud Norra valitsejad alates 862.

Øystein Magnusson ja Norra kuningate loend · Harald Gille ja Norra kuningate loend · Näe rohkem »

Sigurd Magnusson

Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele. Samal aastal sai ta Orkney kuningaks ning Manni ja Saarte kuningaks. Ei ole teada kas Sigurd naasis sõjakäigu järel koos isaga Norrasse. Igatahes 1102. aastal kui Magnus uuesti läände sõitis, oli Sigurd Orkneyl. Magnus ja Iirimaa ülemkuningas Muirchertach Ua Briain olid kokku lepinud abielu Sigurdi ja Muirchertachi tütre Blathmin O'Brieni vahel. Magnuse surma järel jäeti abieluplaanid siiski katki. Peale oma isa surma 1103. aastal tõusis Sigurd koos oma vendade Øystein Magnussoni ja Olav Magnussoniga Norra troonile. 1107. aastal siirdus Sigurd norralastest koosneva väesalga eesotsas appi Jeruusalemma kuningriigile, olles esimene Euroopa kuningas kes võttis osa Norra ristisõjast. Ristisõjast osavõtu eest sai ta omale lisanime Jeruusalemmasõitja. Ta võttis osa lahingutest Lissabonis, erinevatel Vahemere saartel, ning Palestiinas. 1110. aastal võttis ta koos Jeruusalemma kuninga Baudouin I-ga osa rannikulinna Sidoni vallutamisest. Sigurd naasis 1111. aastal Norrasse ja viis oma pealinna Konghellesse ning ehitas sinna linnuse. Linnuses hoidis ta muuhulgas Baudouini käest kingituseks saadud reliikviat – puutükki, mis olnud pärit Jeesuse ristipuust. 1123. aastal asus Sigurd uuesti sõtta kristluse nimel. Sedapuhku võitles ta Smålandi elanike vastu, kes olid taganenud ristiusust ja hakanud uuesti austama oma vanu jumalaid. Sigurdi valitsusajal võeti Norras kasutusele kirikukümnis ning asutati Stavangeri piiskopkond. Sigurd suri 1130. aastal ja maeti Hallvardskirkeni kirikusse Oslos. Sigurdi surma järel algas Norras kodusõda tema poja Magnus Sigurdssoni ja Sigurdi väidetava poolvenna Harald Gille vahel. See tõi kaasa endaga kodusõdade perioodi, mis kestis 1240. aastani.

Øystein Magnusson ja Sigurd Magnusson · Harald Gille ja Sigurd Magnusson · Näe rohkem »

Snorri Sturluson

Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.

Øystein Magnusson ja Snorri Sturluson · Harald Gille ja Snorri Sturluson · Näe rohkem »