Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Üheksavägine ja Leht

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Üheksavägine ja Leht

Üheksavägine vs. Leht

Üheksavägine (Verbascum thapsus) on Sealõuarohuliste sugukonda vägiheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime liik. Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Sarnasusi Üheksavägine ja Leht

Üheksavägine ja Leht on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Herbivoor, Juur, Kaheidulehelised, Lehekodarik, Leheroots, Munajas leht, Püsikud, Suvi, Taimed, Talv, Teeleht, Temperatuur, Vars, Vesi.

Herbivoor

Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.

Üheksavägine ja Herbivoor · Herbivoor ja Leht · Näe rohkem »

Juur

Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.

Üheksavägine ja Juur · Juur ja Leht · Näe rohkem »

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Üheksavägine ja Kaheidulehelised · Kaheidulehelised ja Leht · Näe rohkem »

Lehekodarik

Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.

Üheksavägine ja Lehekodarik · Lehekodarik ja Leht · Näe rohkem »

Leheroots

Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.

Üheksavägine ja Leheroots · Leheroots ja Leht · Näe rohkem »

Munajas leht

Arukase munajas leht Munajas leht on piklik leht, mille laba kõige laiem koht on keskkohast allpool (st leherootsule lähemal).

Üheksavägine ja Munajas leht · Leht ja Munajas leht · Näe rohkem »

Püsikud

Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.

Üheksavägine ja Püsikud · Leht ja Püsikud · Näe rohkem »

Suvi

Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.

Üheksavägine ja Suvi · Leht ja Suvi · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Üheksavägine ja Taimed · Leht ja Taimed · Näe rohkem »

Talv

Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.

Üheksavägine ja Talv · Leht ja Talv · Näe rohkem »

Teeleht

Teeleht (Plantago L.) on taimede perekond teeleheliste sugukonnast.

Üheksavägine ja Teeleht · Leht ja Teeleht · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Üheksavägine ja Temperatuur · Leht ja Temperatuur · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Üheksavägine ja Vars · Leht ja Vars · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Üheksavägine ja Vesi · Leht ja Vesi · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Üheksavägine ja Leht

Üheksavägine on 90 suhted, samas Leht 130. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 6.36% = 14 / (90 + 130).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Üheksavägine ja Leht. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »