Sarnasusi Ülem-Burgundia ja Burgundia kuningriik
Ülem-Burgundia ja Burgundia kuningriik on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Burgundia, Arelaat, Arnulf (Frangi keiser), Šveits, Burgundia, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Charles II Paljaspea, Franche-Comté, Ida-Frangi riik, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karl Paks, Kesk-Frangi riik, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotringi hertsogkond, Ludwig Sakslane, Piirkond (Prantsusmaa), Provence, Rhône, Rudolf I (Burgundia), Saône, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Verduni leping.
Alam-Burgundia
Alam-Burgundia oli kuningriik tänapäeva Kagu-Prantsusmaa aladel.
Ülem-Burgundia ja Alam-Burgundia · Alam-Burgundia ja Burgundia kuningriik ·
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Ülem-Burgundia ja Arelaat · Arelaat ja Burgundia kuningriik ·
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Ülem-Burgundia ja Arnulf (Frangi keiser) · Arnulf (Frangi keiser) ja Burgundia kuningriik ·
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Šveits ja Ülem-Burgundia · Šveits ja Burgundia kuningriik ·
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Ülem-Burgundia ja Burgundia · Burgundia ja Burgundia kuningriik ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Ülem-Burgundia ja Burgundia hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Burgundia kuningriik ·
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Ülem-Burgundia ja Burgundia krahvkond · Burgundia krahvkond ja Burgundia kuningriik ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Ülem-Burgundia ja Charles II Paljaspea · Burgundia kuningriik ja Charles II Paljaspea ·
Franche-Comté
Franche-Comté oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa idaosas.
Ülem-Burgundia ja Franche-Comté · Burgundia kuningriik ja Franche-Comté ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ülem-Burgundia ja Ida-Frangi riik · Burgundia kuningriik ja Ida-Frangi riik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Ülem-Burgundia ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Burgundia kuningriik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Ülem-Burgundia ja Karl Paks · Burgundia kuningriik ja Karl Paks ·
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Ülem-Burgundia ja Kesk-Frangi riik · Burgundia kuningriik ja Kesk-Frangi riik ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Ülem-Burgundia ja Lothar I (Frangi keiser) · Burgundia kuningriik ja Lothar I (Frangi keiser) ·
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Ülem-Burgundia ja Lothar II (Lotring) · Burgundia kuningriik ja Lothar II (Lotring) ·
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Ülem-Burgundia ja Lotringi hertsogkond · Burgundia kuningriik ja Lotringi hertsogkond ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Ülem-Burgundia ja Ludwig Sakslane · Burgundia kuningriik ja Ludwig Sakslane ·
Piirkond (Prantsusmaa)
Prantsusmaa jaguneb 18 administratiivseks piirkonnaks (prantsuse keeles régions), millest 13 on Prantsuse emamaal ja 5 on ülemerepiirkonnad.
Ülem-Burgundia ja Piirkond (Prantsusmaa) · Burgundia kuningriik ja Piirkond (Prantsusmaa) ·
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Ülem-Burgundia ja Provence · Burgundia kuningriik ja Provence ·
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Ülem-Burgundia ja Rhône · Burgundia kuningriik ja Rhône ·
Rudolf I (Burgundia)
Rudolf I (859 – 25. oktoober 912) oli Ülem-Burgundia kuningas 888.
Ülem-Burgundia ja Rudolf I (Burgundia) · Burgundia kuningriik ja Rudolf I (Burgundia) ·
Saône
Saône (hääldub son) on jõgi Prantsusmaal, Rhône'i parempoolne lisajõgi.
Ülem-Burgundia ja Saône · Burgundia kuningriik ja Saône ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Ülem-Burgundia ja Saksa-Rooma keiser · Burgundia kuningriik ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Ülem-Burgundia ja Saksa-Rooma riik · Burgundia kuningriik ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Ülem-Burgundia ja Saksamaa kuningriik · Burgundia kuningriik ja Saksamaa kuningriik ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Ülem-Burgundia ja Verduni leping · Burgundia kuningriik ja Verduni leping ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ülem-Burgundia ja Burgundia kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Ülem-Burgundia ja Burgundia kuningriik
Võrdlus Ülem-Burgundia ja Burgundia kuningriik
Ülem-Burgundia on 46 suhted, samas Burgundia kuningriik 110. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 16.67% = 26 / (46 + 110).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ülem-Burgundia ja Burgundia kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: