Sarnasusi Ülem-Sileesia ja Preisi kuningriik
Ülem-Sileesia ja Preisi kuningriik on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Čechy, Böömimaa valitsejate loend, Esimene maailmasõda, Gdańsk, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Odra, Personaalunioon, Poola, Preisi kuningriik, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sakslased, Sileesia, Wrocław.
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Ülem-Sileesia ja Čechy · Preisi kuningriik ja Čechy ·
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Ülem-Sileesia ja Böömimaa valitsejate loend · Böömimaa valitsejate loend ja Preisi kuningriik ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Ülem-Sileesia ja Esimene maailmasõda · Esimene maailmasõda ja Preisi kuningriik ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Ülem-Sileesia ja Gdańsk · Gdańsk ja Preisi kuningriik ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Ülem-Sileesia ja Habsburgid · Habsburgid ja Preisi kuningriik ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Ülem-Sileesia ja Habsburgide monarhia · Habsburgide monarhia ja Preisi kuningriik ·
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Ülem-Sileesia ja Odra · Odra ja Preisi kuningriik ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Ülem-Sileesia ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Preisi kuningriik ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Ülem-Sileesia ja Poola · Poola ja Preisi kuningriik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Ülem-Sileesia ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisi kuningriik ·
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Ülem-Sileesia ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Preisi kuningriik ja Saksa Demokraatlik Vabariik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Ülem-Sileesia ja Saksa keel · Preisi kuningriik ja Saksa keel ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Ülem-Sileesia ja Saksa keisririik · Preisi kuningriik ja Saksa keisririik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Ülem-Sileesia ja Saksa-Rooma keiser · Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Ülem-Sileesia ja Saksa-Rooma riik · Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma riik ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Ülem-Sileesia ja Sakslased · Preisi kuningriik ja Sakslased ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Ülem-Sileesia ja Sileesia · Preisi kuningriik ja Sileesia ·
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ülem-Sileesia ja Preisi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Ülem-Sileesia ja Preisi kuningriik
Võrdlus Ülem-Sileesia ja Preisi kuningriik
Ülem-Sileesia on 71 suhted, samas Preisi kuningriik 186. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 7.00% = 18 / (71 + 186).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ülem-Sileesia ja Preisi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: