Ava Google MapsisSisukord
71 suhted: Alam-Sileesia, Austria Sileesia, Żywieci maakond, Čechy, Böömimaa valitsejate loend, Bolesław I Chrobry, Brzegi maakond, Częstochowa, Dąbrowa Górnicza, Esimene maailmasõda, Gdańsk, Habsburgid, Habsburgide monarhia, II Rzeczpospolita, Jagelloonid, Jaworzno, Jesuiidid, Katoliku kirik, Kazimierz III, Kivisüsi, Ladina keel, Lajos II, Mátyás I, Mieszko I, Morava, Morava-Sileesia maakond, Must surm, Namysłówi maakond, Niemcza, Odra, Olomouci maakond, Opole, Opole vojevoodkond, Ostsiedlung, Přemysliidid, Personaalunioon, Piastide dünastia, Poola, Poola keel, Poola Piastide ajal, Poola Rahvavabariik, Preisi kuningriik, Preisimaa provintsid, Rauamaak, Reformatsioon, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, ... Laienda indeks (21 rohkem) »
- Opole vojevoodkond
- Poola ajaloolised piirkonnad
- Sileesia vojevoodkond
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Vaata Ülem-Sileesia ja Alam-Sileesia
Austria Sileesia
Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.
Vaata Ülem-Sileesia ja Austria Sileesia
Żywieci maakond
Loss Żywiecis Raudteejaam Żywiecis Żywieci maakond (poola keeles powiat żywiecki) on maakond Poolas Sileesia vojevoodkonnas, vojevoodkonna kõige lõunapoolsem maakond.
Vaata Ülem-Sileesia ja Żywieci maakond
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Ülem-Sileesia ja Čechy
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Vaata Ülem-Sileesia ja Böömimaa valitsejate loend
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Vaata Ülem-Sileesia ja Bolesław I Chrobry
Brzegi maakond
Brzegi maakond (poola powiat brzeski) on 2.
Vaata Ülem-Sileesia ja Brzegi maakond
Częstochowa
Jasna Góra kloostrikompleks Częstochowa on maakonnaõigustega linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas.
Vaata Ülem-Sileesia ja Częstochowa
Dąbrowa Górnicza
Dąbrowa Górnicza on maakonna õigustega linn Poolas Sileesia vojevoodkonnas.
Vaata Ülem-Sileesia ja Dąbrowa Górnicza
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Ülem-Sileesia ja Esimene maailmasõda
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Vaata Ülem-Sileesia ja Gdańsk
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Ülem-Sileesia ja Habsburgid
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Vaata Ülem-Sileesia ja Habsburgide monarhia
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Vaata Ülem-Sileesia ja II Rzeczpospolita
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Vaata Ülem-Sileesia ja Jagelloonid
Jaworzno
Jaworzno on maakonnaõigustega linn Poolas Sileesia vojevoodkonnas Ülem-Sileesia linnastus.
Vaata Ülem-Sileesia ja Jaworzno
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Vaata Ülem-Sileesia ja Jesuiidid
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Ülem-Sileesia ja Katoliku kirik
Kazimierz III
Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.
Vaata Ülem-Sileesia ja Kazimierz III
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Vaata Ülem-Sileesia ja Kivisüsi
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Ülem-Sileesia ja Ladina keel
Lajos II
Lajos II Tiziani maalil (1526) Lajos II ehk Ludvik II (1. juuli 1506 – 29. august 1526) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas 1516 kuni surmani.
Vaata Ülem-Sileesia ja Lajos II
Mátyás I
Mátyás I Mátyás I Corvin ehk Mátyás Hunyadi (ungaripäraselt Hunyadi Mátyás, latiniseeritult Matthias Corvinus) (23. veebruar 1443 – 6. aprill 1490) oli Ungari ja Horvaatia kuningas alates 1457.
Vaata Ülem-Sileesia ja Mátyás I
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Vaata Ülem-Sileesia ja Mieszko I
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Vaata Ülem-Sileesia ja Morava
Morava-Sileesia maakond
Morava-Sileesia maakond on 1. järgu haldusüksus (maakond) Tšehhis.
Vaata Ülem-Sileesia ja Morava-Sileesia maakond
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Vaata Ülem-Sileesia ja Must surm
Namysłówi maakond
Namysłowi maakond (poola powiat namysłowski) on 2.
Vaata Ülem-Sileesia ja Namysłówi maakond
Niemcza
Niemcza (saksa Nimptsch) on linn Poolas Alam-Sileesia vojevoodkonnas Dzierżoniówi maakonnas, Niemcza valla halduskeskus.
Vaata Ülem-Sileesia ja Niemcza
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Vaata Ülem-Sileesia ja Odra
Olomouci maakond
Olomouci maakond on 1. järgu haldusüksus (maakond) Tšehhis.
Vaata Ülem-Sileesia ja Olomouci maakond
Opole
Opole (saksa keeles Oppeln) on maakonnaõigustega linn Poolas, Opole vojevoodkonna keskus.
Vaata Ülem-Sileesia ja Opole
Opole vojevoodkond
Opole vojevoodkond on 1.
Vaata Ülem-Sileesia ja Opole vojevoodkond
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Vaata Ülem-Sileesia ja Ostsiedlung
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Vaata Ülem-Sileesia ja Přemysliidid
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Ülem-Sileesia ja Personaalunioon
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Vaata Ülem-Sileesia ja Piastide dünastia
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Ülem-Sileesia ja Poola
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Ülem-Sileesia ja Poola keel
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Vaata Ülem-Sileesia ja Poola Piastide ajal
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Vaata Ülem-Sileesia ja Poola Rahvavabariik
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Ülem-Sileesia ja Preisi kuningriik
Preisimaa provintsid
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
Vaata Ülem-Sileesia ja Preisimaa provintsid
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Ülem-Sileesia ja Rauamaak
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Ülem-Sileesia ja Reformatsioon
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Vaata Ülem-Sileesia ja Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Ülem-Sileesia ja Saksa keel
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Ülem-Sileesia ja Saksa keisririik
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Ülem-Sileesia ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Ülem-Sileesia ja Saksa-Rooma riik
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Ülem-Sileesia ja Sakslased
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Ülem-Sileesia ja Sileesia
Sileesia hertsogkond
Sileesia hertsogkond (poola Księstwo śląskie, saksa Herzogtum Schlesien) pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas.
Vaata Ülem-Sileesia ja Sileesia hertsogkond
Sileesia keel
Sileesia keel (nimetatud ka poola keele Sileesia murdeks; sileesia: ślōnskŏ gŏdka, ślōnski, po naszymu) on indoeuroopa keelkonna lääneslaavi harusse kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Ülem-Sileesias (Poola), aga ka Tšehhis ja Saksamaal.
Vaata Ülem-Sileesia ja Sileesia keel
Sileesia sõjad
Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.
Vaata Ülem-Sileesia ja Sileesia sõjad
Sileesia vojevoodkond
Sileesia vojevoodkond on Poola haldusüksus (vojevoodkond).
Vaata Ülem-Sileesia ja Sileesia vojevoodkond
Sudeedid
Lääne-Sudeetides Sudeedid (tšehhi ja poola keeles Sudety; saksa keeles Sudeten) on mäestik Euroopas, peamiselt Tšehhi ja Poola piiril.
Vaata Ülem-Sileesia ja Sudeedid
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Ülem-Sileesia ja Suur rahvasterändamine
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Vaata Ülem-Sileesia ja Suur-Määri riik
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Vaata Ülem-Sileesia ja Suur-Poola
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Ülem-Sileesia ja Tšehhi
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Vaata Ülem-Sileesia ja Tšehhi keel
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Vaata Ülem-Sileesia ja Tšehhi krooni maad
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Ülem-Sileesia ja Tšehhi kuningriik
Tšehhi Sileesia
Tšehhi Sileesia on ajalooline piirkond.
Vaata Ülem-Sileesia ja Tšehhi Sileesia
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Vaata Ülem-Sileesia ja Tšehhoslovakkia
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Ülem-Sileesia ja Ungari
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Ülem-Sileesia ja Ungari kuningriik
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Vaata Ülem-Sileesia ja Weimari vabariik
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Vaata Ülem-Sileesia ja Wisła
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Vaata Ülem-Sileesia ja Wrocław
Vaata ka
Opole vojevoodkond
- Ülem-Sileesia
- Opole vojevoodkond
Poola ajaloolised piirkonnad
- Ülem-Sileesia
- Alam-Sileesia
- Galiitsia
- Kaszuby
- Kulmimaa
- Lausitz
- Masoovia
- Polesje
- Pomereelia
- Pommeri
- Preisimaa
- Puna-Vene
- Sileesia
- Suur-Poola
- Volõõnia
- Warmia
Sileesia vojevoodkond
- Ülem-Sileesia
- Beskiidid
- Katowice
- Lääne-Beskiidid
- Sileesia vojevoodkond