Kiiremini kui brauser!
81 suhted: Aatomnumber, Aatomorbitaal, Alabama, Anorgaaniline aine, Baarium, Bromiidid, Celsiuse skaala, Elektrolüüt, Elektronegatiivsus, Elektronkiiretoru, Elektrood, Erbium, Füüsikalised omadused, Fluoriidid, Fosfor, Gadoliinium, Halogeniidid, Hüdroksiidid, Hõbe, Heelium, Houston, Ioon, Isotoop, Jodiidid, Johan Gadolin, Kaltsiumoksiid, Köha, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kelvin, Kloriidid, Kopsud, Kristallstruktuur, Kuvar, Lantaan, Lantanoidid, Laser, Lämmastik, LED-ekraan, Luu, Maakoor, Maks, Materjal, Mürgisus, Merevesi, Mineraal, Muld, Naatrium, Neerud, ..., Neutron, Nitraadid, Oksüdatsioon, Oksiidid, Omadus, Organism, Päikesesüsteem, Põrn, Poolestusaeg, Pulsatsioon, Punane hiid, Radioaktiivsed jäätmed, Räni, Rinnapiim, Rootsi, Sagedusfilter, Süsinik, Seleen, Skandium, Stabiilne isotoop, Stockholm, Sulam, Sulfaadid, Supernoova, Televiisor, Tuumareaktor, Tuumasüntees, Uppsala, Uraan, Valentselektron, Väävel. Laienda indeks (31 rohkem) »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Ütrium ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Ütrium ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Alabama
Alabama on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas.
Uus!!: Ütrium ja Alabama · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Ütrium ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Uus!!: Ütrium ja Baarium · Näe rohkem »
Bromiidid
Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Ütrium ja Bromiidid · Näe rohkem »
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Uus!!: Ütrium ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »
Elektrolüüt
Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.
Uus!!: Ütrium ja Elektrolüüt · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Ütrium ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Elektronkiiretoru
Elektronkiiretoru ehk katoodkiiretoru (ingl cathode ray tube, lühend CRT) on elektrovaakumseadis, mille tekitatud ühe või mitme terava elektronkiire asendit ja intensiivsust tüüritakse elektri- ja magnetväljaga.
Uus!!: Ütrium ja Elektronkiiretoru · Näe rohkem »
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Uus!!: Ütrium ja Elektrood · Näe rohkem »
Erbium
Erbium (sümbol Er) on keemiline element järjekorranumbriga 68.
Uus!!: Ütrium ja Erbium · Näe rohkem »
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Uus!!: Ütrium ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Ütrium ja Fluoriidid · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Ütrium ja Fosfor · Näe rohkem »
Gadoliinium
Gadoliinium (sümbol Gd) on keemiline element järjekorranumbriga 64, lantanoid ja haruldane muldmetall.
Uus!!: Ütrium ja Gadoliinium · Näe rohkem »
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Uus!!: Ütrium ja Halogeniidid · Näe rohkem »
Hüdroksiidid
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Ütrium ja Hüdroksiidid · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Ütrium ja Hõbe · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Ütrium ja Heelium · Näe rohkem »
Houston
Houston on linn Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.
Uus!!: Ütrium ja Houston · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Ütrium ja Ioon · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Ütrium ja Isotoop · Näe rohkem »
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Ütrium ja Jodiidid · Näe rohkem »
Johan Gadolin
thumb Johan Gadolin (5. juuni 1760 Turu – 15. august 1852 Mynämäki) oli soome keemik, füüsik ja mineraloog.
Uus!!: Ütrium ja Johan Gadolin · Näe rohkem »
Kaltsiumoksiid
Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.
Uus!!: Ütrium ja Kaltsiumoksiid · Näe rohkem »
Köha
Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.
Uus!!: Ütrium ja Köha · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Ütrium ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Ütrium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Ütrium ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Ütrium ja Kelvin · Näe rohkem »
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Ütrium ja Kloriidid · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Ütrium ja Kopsud · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Ütrium ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Kuvar
Kuvar on infot nähtavaks tegev elektrooniline seade (nt lauaarvuti väljundseadmena) või seadis (nt ekraan teleril, süle- ja tahvelarvutil, nutitelefonil).
Uus!!: Ütrium ja Kuvar · Näe rohkem »
Lantaan
Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.
Uus!!: Ütrium ja Lantaan · Näe rohkem »
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Uus!!: Ütrium ja Lantanoidid · Näe rohkem »
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Uus!!: Ütrium ja Laser · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Ütrium ja Lämmastik · Näe rohkem »
LED-ekraan
LED-ekraan on ekraan, mille kujutis luuakse valgusdioodide ehk LED-ide (inglise keeles iight-emitting diode, 'valgust kiirgav diood') ehk leedide abil.
Uus!!: Ütrium ja LED-ekraan · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Ütrium ja Luu · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Ütrium ja Maakoor · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Ütrium ja Maks · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Ütrium ja Materjal · Näe rohkem »
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Uus!!: Ütrium ja Mürgisus · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Ütrium ja Merevesi · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Ütrium ja Mineraal · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Ütrium ja Muld · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Ütrium ja Naatrium · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Ütrium ja Neerud · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Ütrium ja Neutron · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Ütrium ja Nitraadid · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Ütrium ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Ütrium ja Oksiidid · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Ütrium ja Omadus · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Ütrium ja Organism · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Ütrium ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Uus!!: Ütrium ja Põrn · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Ütrium ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Pulsatsioon
Pulsatsioon ehk pulseerimine on mingit nähtust iseloomustava suuruse pidev üldjuhul korrapäratu tuiklev muutumine selle suuruse keskväärtuse ümber.
Uus!!: Ütrium ja Pulsatsioon · Näe rohkem »
Punane hiid
Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.
Uus!!: Ütrium ja Punane hiid · Näe rohkem »
Radioaktiivsed jäätmed
Tuumkütuse ring. Suurem osa kasutatud kütusest on võimalik vastavates jaamades uuesti kasutavaks muuta Radioaktiivsed jäätmed on tootmisjäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega.
Uus!!: Ütrium ja Radioaktiivsed jäätmed · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Ütrium ja Räni · Näe rohkem »
Rinnapiim
Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed.
Uus!!: Ütrium ja Rinnapiim · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Ütrium ja Rootsi · Näe rohkem »
Sagedusfilter
Sagedusfilter on elektriahel või elektroonikalülitus signaalide eristamiseks, läbilaskmiseks või tõkestamiseks sagedusliku tunnuse alusel.
Uus!!: Ütrium ja Sagedusfilter · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Ütrium ja Süsinik · Näe rohkem »
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Uus!!: Ütrium ja Seleen · Näe rohkem »
Skandium
Skandium (sümbol Sc) on keemiline element järjekorranumbriga 21.
Uus!!: Ütrium ja Skandium · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Ütrium ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Ütrium ja Stockholm · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Ütrium ja Sulam · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Ütrium ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Ütrium ja Supernoova · Näe rohkem »
Televiisor
Televiisor ehk teler (argikeeles telekas, telku, televusser) on televisiooni vastuvõtuseade, mis muudab raadio teel või kaablivõrgu kaudu saabuva signaali liikuvaks pildiks ja sellega kaasnevaks heliks.
Uus!!: Ütrium ja Televiisor · Näe rohkem »
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Uus!!: Ütrium ja Tuumareaktor · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Ütrium ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Uppsala
Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, see asub Stockholmist põhjaloodes 70 km kaugusel.
Uus!!: Ütrium ja Uppsala · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Ütrium ja Uraan · Näe rohkem »
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Uus!!: Ütrium ja Valentselektron · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Ütrium ja Väävel · Näe rohkem »
