Šiiidid ja Iraak

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Šiiidid ja Iraak

Šiiidid vs. Iraak

Šiiidid (araabiakeelsest sõnast شيعة‎ shī‘ah 'partei, rühmitus'; varasemas õigekirjas ši-iidid) moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Šiiidid ja Araabia keel · Araabia keel ja Iraak · Näe rohkem »

Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei

Baathi lipp Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei (ka Araabia Sotsialistlik Baa'thi Partei) ehk Baa'th (Ḥizb al-Ba`ṯ al-`Arabī al-Ištirākī) on Araabia partei, mis asutati 1940.

Šiiidid ja Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei · Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei ja Iraak · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Šiiidid ja Iraan · Iraak ja Iraan · Näe rohkem »

Islam

Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.

Šiiidid ja Islam · Iraak ja Islam · Näe rohkem »

Kaliif

Pärsia keskaegsel miniatuuril on kujutatud truudusevande andmist kaliif Abu Bakrile Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit, mis loodi aastal 632 ja kaotati 3. märtsil 1924.

Šiiidid ja Kaliif · Iraak ja Kaliif · Näe rohkem »

Pärsia laht

Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.

Šiiidid ja Pärsia laht · Iraak ja Pärsia laht · Näe rohkem »

Saudi Araabia

Saudi Araabia (araabia keeles السعودية; as-Saʿūdīyah, ametlikult Saudi Araabia Kuningriik (لمملكة العربية السعودية; al-Mamlakah ʿArabīyah as-Saʿūdīyah)) on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.

Šiiidid ja Saudi Araabia · Iraak ja Saudi Araabia · Näe rohkem »

Sunniidid

Sunniidid (araabia keeles أهل السنة ahl as-sunna, 'pärimuse rahvas') on ülekaalukalt suurim islami haru.

Šiiidid ja Sunniidid · Iraak ja Sunniidid · Näe rohkem »