Kiiremini kui brauser!
67 suhted: Apsiid, Šiluva, Žemaitija, Barokk, Euroopa, Jesuiidid, Johannes Paulus II, Kabel, Käärkamber, Kėdainiai, Kihelkond, Kirik (pühakoda), Kirikaed, Kražiai, Krohv, Lööv, Leedu, Leedu keel, Maarja, Marmor, Paavst, Paulus VI, Püha Tool, Piilar, Piiskop, Preester, Protsessioon, Raseiniai rajoon, September, Vatikan, 1. september, 1457, 1500, 1532, 1592, 1594, 1608, 1612, 1622, 1627, 1663, 1669, 1674, 1677, 1752, 1754, 1763, 1766, 1775, 1786, ..., 1804, 1818, 1872, 1892, 1896, 1905, 1906, 1912, 1924, 1925, 1957, 1976, 1993, 2008, 7. september, 8. detsember, 8. september. Laienda indeks (17 rohkem) »
Apsiid
Hallikalt varjundatud on apsiidi asukoht basilikaalse kiriku põhiplaanil Apsiid (kreeka keeles hapsis 'võlv, ümarus' ning ladina keeles apsis 'võlv, kaar') on poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. Kirikuarhitektuuris on apsiidid tavapäraselt pikihoone kesklöövi idapoolses osas, kuid neid ehitati olenevalt arhitektuuristiilist ka külglöövide ning põikhoonete juurde.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Apsiid · Näe rohkem »
Šiluva
Šiluva on alev Leedus Raseiniai rajoonis, Šiluva valla halduskeskus.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Šiluva · Näe rohkem »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Žemaitija · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Barokk · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Euroopa · Näe rohkem »
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Jesuiidid · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Kabel · Näe rohkem »
Käärkamber
Uks käärkambrisse Käärkamber ehk sakristei (saksakeelsest sõnast Sakristei.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Käärkamber · Näe rohkem »
Kėdainiai
Kėdainiai on linn Leedus endise Kaunase maakonna aladel, Kėdainiai rajooni ja Kėdainiai valla keskus.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Kėdainiai · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kirikaed
Käsmu kabeli kirikaed (juuli 2014) Keila kirikaed septembris 2015 (taamal 19. saj. hauakabel) Kullamaa kirikaia värav (august 2011) Ratasrist Viru-Nigula kirikaias (august 2012) Kirikaed on maa kiriku ümber või kõrval, mis tavaliselt kuulub kirikule või kogudusele.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Kirikaed · Näe rohkem »
Kražiai
Kražiai Kražiai on alev (endine linn) Leedus Kelmė rajoonis, Kražiai valla halduskeskus.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Kražiai · Näe rohkem »
Krohv
Krohv on ehitusmaterjal, mida kasutatakse seinte ja lagede katmiseks.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Krohv · Näe rohkem »
Lööv
Fresko Püha Peetruse basiilikast Roomas, mis oli viielööviline võlvimata basiilika. Kesklööv on kõrvallöövidest kõrgem, kaugemad kõrvallöövid on omakorda madalamad. Kolmelöövilise gooti kodakiriku sisevaade Vaade Krakówi Püha Kolmainu basiilika kesklööv Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud pikisuunaline siseruum pikiehitistes, nagu näiteks kirikutes.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Lööv · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Leedu keel · Näe rohkem »
Maarja
Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Maarja · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Marmor · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Paavst · Näe rohkem »
Paulus VI
Paulus VI (Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini; 26. september 1897 – 6. august 1978) oli paavst 1963–1978.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Paulus VI · Näe rohkem »
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Püha Tool · Näe rohkem »
Piilar
Piilar (ladina pila, saksa Pfeiler) on mõiste, mida kasutatakse väljaspool klassikalist antiiki enamasti kandilise ristlõikega tugiposti kohta, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Piilar · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Piiskop · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Preester · Näe rohkem »
Protsessioon
Protsessioon Protsessioon on pidulik rongkäik, milles osalevad vaimulikud, koguduserahvas, leerilapsed või matuselised, sõltuvalt talituse eesmärgist.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Protsessioon · Näe rohkem »
Raseiniai rajoon
Raseiniai rajoon (leedu keeles Raseinių rajono savivaldybė) on 1.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Raseiniai rajoon · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja September · Näe rohkem »
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja Vatikan · Näe rohkem »
1. september
1.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1. september · Näe rohkem »
1457
1457.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1457 · Näe rohkem »
1500
1500.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1500 · Näe rohkem »
1532
1532.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1532 · Näe rohkem »
1592
1592.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1592 · Näe rohkem »
1594
1594.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1594 · Näe rohkem »
1608
1608.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1608 · Näe rohkem »
1612
1612.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1612 · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1622 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1627 · Näe rohkem »
1663
1663.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1663 · Näe rohkem »
1669
1669.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1669 · Näe rohkem »
1674
1674.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1674 · Näe rohkem »
1677
1677.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1677 · Näe rohkem »
1752
1752.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1752 · Näe rohkem »
1754
1754.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1754 · Näe rohkem »
1763
1763.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1763 · Näe rohkem »
1766
1766.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1766 · Näe rohkem »
1775
1775.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1775 · Näe rohkem »
1786
1786.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1786 · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1804 · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1818 · Näe rohkem »
1872
1872.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1872 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1892 · Näe rohkem »
1896
1896.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1896 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1905 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1906 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1912 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1924 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1925 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1957 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1976 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 1993 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 2008 · Näe rohkem »
7. september
7.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 7. september · Näe rohkem »
8. detsember
8.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 8. detsember · Näe rohkem »
8. september
8.
Uus!!: Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika ja 8. september · Näe rohkem »
