Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Šokk ja NAD
Šokk ja NAD on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Adenosiintrifosfaat, Aminohapped, Ensüüm, Glükoos, Hapnik, Närvisüsteem, Piimhape, Rakk, Süsihappegaas, Tsitraaditsükkel, Valgud.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Šokk ja Adenosiintrifosfaat · Adenosiintrifosfaat ja NAD ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Šokk ja Aminohapped · Aminohapped ja NAD ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Šokk ja Ensüüm · Ensüüm ja NAD ·
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Šokk ja Glükoos · Glükoos ja NAD ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Šokk ja Hapnik · Hapnik ja NAD ·
Närvisüsteem
access-date.
Šokk ja Närvisüsteem · Närvisüsteem ja NAD ·
Piimhape
L(+)-piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape (inglise k lactic acid) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H6O3 ja lihtsustatud struktuurivalem CH3CH(OH)COOH.
Šokk ja Piimhape · NAD ja Piimhape ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Šokk ja Süsihappegaas · NAD ja Süsihappegaas ·
Tsitraaditsükkel
Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.
Šokk ja Tsitraaditsükkel · NAD ja Tsitraaditsükkel ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Šokk ja NAD ühist
- Millised on sarnasused Šokk ja NAD
Võrdlus Šokk ja NAD
Šokk on 95 suhted, samas NAD 50. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 7.59% = 11 / (95 + 50).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Šokk ja NAD. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
