Sarnasusi Šokk ja Veresoon
Šokk ja Veresoon on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Arteriool, Hapnik, Kapillaar, Kapillaar (anatoomia), Kude, Metabolism, Rakk, Süda, Süsihappegaas, Vereringe, Veri.
Arteriool
Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.
Šokk ja Arteriool · Arteriool ja Veresoon ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Šokk ja Hapnik · Hapnik ja Veresoon ·
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Šokk ja Kapillaar · Kapillaar ja Veresoon ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Šokk ja Kapillaar (anatoomia) · Kapillaar (anatoomia) ja Veresoon ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Šokk ja Kude · Kude ja Veresoon ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Šokk ja Metabolism · Metabolism ja Veresoon ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Šokk ja Rakk · Rakk ja Veresoon ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Šokk ja Süda · Süda ja Veresoon ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Šokk ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Veresoon ·
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Šokk ja Vereringe · Vereringe ja Veresoon ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Šokk ja Veresoon ühist
- Millised on sarnasused Šokk ja Veresoon
Võrdlus Šokk ja Veresoon
Šokk on 95 suhted, samas Veresoon 34. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 8.53% = 11 / (95 + 34).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Šokk ja Veresoon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: