Kiiremini kui brauser!
181 suhted: Aastaajad, Aatom, Afeel, Albeedo, Albert Einstein, Andesiit, Antipood, Apollon, Argentina, Argoon, Astang, Astronoomiline ühik, Üldrelatiivsusteooria, Babüloonlased, Basalt, BepiColombo, Boniniit, Callisto (Jupiteri kaaslane), Canaverali neem, Celsius, Dünamo, Delta II, Diameeter, Ekliptika, Eksosfäär, Ekvaator, Esimene kosmiline kiirus, Euroopa Kosmoseagentuur, Gaas, Gabro, Gammakiirgus, Ganymedes (kuu), Geograafiline pikkus, Giovanni Schiaparelli, Gravitatsioon, Gravitatsiooniväli, Guajaana kosmosekeskus, Hapnik, Hämarik, Heelium, Herakleitos, Hermes, Hubble'i kosmoseteleskoop, Impaktstruktuur, Infrapunakiirgus, Inglise keel, Ioonmootor, Isaac Newton, Jaak Jaaniste, Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur, ..., Jupiter, Kaalium, Kaaresekund, Kelvin, Keskpäev, Klassikaline mehaanika, Komeet, Krüptoon, Kreemvalge, Ksenoon, Kuu, Kuu faasid, Laamtektoonika, Laava, Ladina keel, Lainepikkus, Lõunapoolkera, Looded, Maa, Maa tüüpi planeedid, Maakoor, Magnetosfäär, Magnetväli, Mariner 10, Marss, Mercurius, Merkuur (astroloogia), MESSENGER, Metallid, Mihkel Jõeveer, Molekul, Naatrium, NASA, Neoon, Neptuun, Nikkel, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbitaalkiirus, Paljas silm, Paokiirus, Parasvööde, Päike, Päikeseloojang, Päikesesüsteem, Päikesetõus, Päikesetuul, Päikesevarjutus, Pöördvõrdelisus, Põhjapoolkera, Periheel, Pikksilm, Planeedi kaaslane, Planeet, Pretsessioon, Radioaktiivsus, Raskusjõud, Raskuskiirendus, Raud, Röntgenikiirgus, Regoliit, Resonants, Ringjoon, Sagedus, Saksa keel, Saturn, Süsihappegaas, Seniit, Sideeriline periood, Siirius, Silikaatsed mineraalid, Sinine, Sulamistemperatuur, Sumerid, Taevakeha, Taevavõlv, Tallinna VK Merkur, Tartu Tähetorni kalender, Tasandik, Tähesuurus, Teleskoop, Tihedus, Tina, Titan, Toorium, Trajektoor, Triton (kuu), Tund, Turbulents, Tuul, Udukogu, Ultraviolettkiirgus, Uraan, Uus-Meremaa, Vaakum, Vaikne ookean, Valguse murdumine, Valguse neeldumine, Vana-Kreeka, Vanakreeka mütoloogia, Vanarooma mütoloogia, Väävel, Veenus, Vesinik, Villu Päärt, 14. jaanuar, 16. märts, 1880. aastad, 1962, 1965, 1971, 1973, 1974, 1975, 1991, 2003, 2004, 2006, 2007, 2008, 2012, 2013, 2016, 2019, 21. september, 29. märts, 3. aastatuhat eKr, 3. august, 3. november, 7. mai, 8. november, 9. mai. Laienda indeks (131 rohkem) »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Merkuur ja Aastaajad · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Merkuur ja Aatom · Näe rohkem »
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Merkuur ja Afeel · Näe rohkem »
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Uus!!: Merkuur ja Albeedo · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Merkuur ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Merkuur ja Andesiit · Näe rohkem »
Antipood
Antipood on punkt, mis asetseb diametraalselt Maa vastasküljel.
Uus!!: Merkuur ja Antipood · Näe rohkem »
Apollon
''Apollon Lykeios'', Rooma koopia Kreeka originaalist. Pariis, Louvre ''Apollon Lykeios'', kaevust leitud 200 fragmendist rekonstrueeritud elevandiluust kuju, 3. sajandil pKr (arvatavasti Praxitelese kuju koopia). Jumala vasakus käes on olnud vibu. Ateena, agoraa muuseum Apollon (vanakreeka keeles Ἀπόλλων; ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.
Uus!!: Merkuur ja Apollon · Näe rohkem »
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Uus!!: Merkuur ja Argentina · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Merkuur ja Argoon · Näe rohkem »
Astang
Astang on geoloogias selgelt eristatava jalami ja pervega järsk või püstloodis nõlv.
Uus!!: Merkuur ja Astang · Näe rohkem »
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Uus!!: Merkuur ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Uus!!: Merkuur ja Üldrelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Babüloonlased
Babüloonlased olid vanaaja semiidi rahvas Lõuna-Mesopotaamias, Babüloni linna ümber kujunenud Babüloonia riigi aladel.
Uus!!: Merkuur ja Babüloonlased · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Merkuur ja Basalt · Näe rohkem »
BepiColombo
BepiColombo on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Jaapani kosmoseagentuuri JAXA ühismissioon, mis suundub uurima Merkuuri.
Uus!!: Merkuur ja BepiColombo · Näe rohkem »
Boniniit
Boniniit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Merkuur ja Boniniit · Näe rohkem »
Callisto (Jupiteri kaaslane)
Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.
Uus!!: Merkuur ja Callisto (Jupiteri kaaslane) · Näe rohkem »
Canaverali neem
thumb Canaverali neem (inglise keeles Cape Canaveral) on neem Ameerika Ühendriikides Florida poolsaarel Atlandi ookeani rannikul.
Uus!!: Merkuur ja Canaverali neem · Näe rohkem »
Celsius
Celsius võib tähistada.
Uus!!: Merkuur ja Celsius · Näe rohkem »
Dünamo
Jalgrattadünamo Dünamo (kreeka k dynamis, ’jõud’) on endaergutusega alalisvoolumootori algne nimetus.
Uus!!: Merkuur ja Dünamo · Näe rohkem »
Delta II
Delta II oli ühekordselt kasutatav kanderakett, mida esialgu tootis ja arendas McDonnell Douglas ja hiljem United Launch Alliance.
Uus!!: Merkuur ja Delta II · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Merkuur ja Diameeter · Näe rohkem »
Ekliptika
Ekliptika (.
Uus!!: Merkuur ja Ekliptika · Näe rohkem »
Eksosfäär
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht.
Uus!!: Merkuur ja Eksosfäär · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Merkuur ja Ekvaator · Näe rohkem »
Esimene kosmiline kiirus
Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas.
Uus!!: Merkuur ja Esimene kosmiline kiirus · Näe rohkem »
Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.
Uus!!: Merkuur ja Euroopa Kosmoseagentuur · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Merkuur ja Gaas · Näe rohkem »
Gabro
Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.
Uus!!: Merkuur ja Gabro · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Merkuur ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Ganymedes (kuu)
Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest.
Uus!!: Merkuur ja Ganymedes (kuu) · Näe rohkem »
Geograafiline pikkus
Pikkus ehk geograafiline pikkus (λ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust algmeridiaanist.
Uus!!: Merkuur ja Geograafiline pikkus · Näe rohkem »
Giovanni Schiaparelli
Giovanni Schiaparelli (14. märts 1835 – 4. juuli 1910) oli Itaalia astronoom ja teaduse ajaloolane.
Uus!!: Merkuur ja Giovanni Schiaparelli · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Merkuur ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Uus!!: Merkuur ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »
Guajaana kosmosekeskus
Guajaana kosmosekeskuse kaart Guajaana kosmosekeskus (prantsuse keeles Centre spatial guyanais, CSG), ka Guajaana kosmodroom, ka Euroopa kosmodroom (prantsuse keeles Port spatial de l'Europe, inglise keeles Europe's Spaceport) on kosmodroom, mis asub Prantsuse Guajaanas Kourou lähedal ning mida kasutavad ühiselt Euroopa kosmoseagentuur ESA, Prantsuse kosmoseuuringute keskus CNES (Centre national d'études spatiales) ja kommertsfirma Arianespace.
Uus!!: Merkuur ja Guajaana kosmosekeskus · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Merkuur ja Hapnik · Näe rohkem »
Hämarik
Hämarikuga võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks. Intensiivsed värvused päikesetõusu ajal Laanemaa järve ääres Orkjärve looduskaitsealal Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.
Uus!!: Merkuur ja Hämarik · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Merkuur ja Heelium · Näe rohkem »
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Uus!!: Merkuur ja Herakleitos · Näe rohkem »
Hermes
Hermese kuju muuseumis Hermes ('piirikivide hunnik') oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele.
Uus!!: Merkuur ja Hermes · Näe rohkem »
Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Uus!!: Merkuur ja Hubble'i kosmoseteleskoop · Näe rohkem »
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Uus!!: Merkuur ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Uus!!: Merkuur ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Merkuur ja Inglise keel · Näe rohkem »
Ioonmootor
NASA 2,3 kW NSTAR ioonmootori testimine Deep Space 1 kosmosesüstiku küljes Jet Propulsioni laboris Ioonmootor on kosmosetehnikas kasutatav mootor, mis tekitab tõukejõu väljapaisatud kiirendatud ioonide reaktiivjõuga.
Uus!!: Merkuur ja Ioonmootor · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Merkuur ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jaak Jaaniste
Jaak Jaaniste (sündinud 25. mail 1944 Tallinnas) on eesti astronoom.
Uus!!: Merkuur ja Jaak Jaaniste · Näe rohkem »
Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur
Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (国立研究開発法人宇宙航空研究開発機構 Kokuritsu-kenkyū-kaihatsu-hōjin Uchū Kōkū Kenkyū Kaihatsu Kikō, lühend: JAXA) on Jaapani kosmoseagentuur.
Uus!!: Merkuur ja Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Merkuur ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Merkuur ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaaresekund
Sekund ehk nurgasekund ehk kaaresekund on mittesüsteemne nurgaühik ja kaareühik.
Uus!!: Merkuur ja Kaaresekund · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Merkuur ja Kelvin · Näe rohkem »
Keskpäev
Keskpäev on ajahetk, mil Päike asub ööpäeva jooksul seniidile kõige lähemal.
Uus!!: Merkuur ja Keskpäev · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Merkuur ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Merkuur ja Komeet · Näe rohkem »
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Uus!!: Merkuur ja Krüptoon · Näe rohkem »
Kreemvalge
Kreemvalge ehk kreemikas ehk koorekarva on värvitoon, mis on kollakas või beeži varjundiga valge, piimakoore või elevandiluu värvi.
Uus!!: Merkuur ja Kreemvalge · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Merkuur ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Merkuur ja Kuu · Näe rohkem »
Kuu faasid
Pilt:Mond_legende.jpg A – Maa, B – Kuu, C – Kuu tiirlemissuund, D – Kuu orbiit ümber Maa, E – Päikesekiired.
Uus!!: Merkuur ja Kuu faasid · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Merkuur ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: Merkuur ja Laava · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Merkuur ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Merkuur ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Uus!!: Merkuur ja Lõunapoolkera · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Merkuur ja Looded · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Merkuur ja Maa · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Merkuur ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Merkuur ja Maakoor · Näe rohkem »
Magnetosfäär
Maa magnetosfääri välja renderdatud magnetvälja joonedMagnetosfäär on astronoomilist eset ümbritsev kosmose piirkond, kus selle objekti magnetväli manipuleerib või mõjutab laetud osakesi.
Uus!!: Merkuur ja Magnetosfäär · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Merkuur ja Magnetväli · Näe rohkem »
Mariner 10
Mariner 10 oli Marineri programmi viimane kosmoseaparaat, mis startis 3. novembril 1973.
Uus!!: Merkuur ja Mariner 10 · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Merkuur ja Marss · Näe rohkem »
Mercurius
Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal.
Uus!!: Merkuur ja Mercurius · Näe rohkem »
Merkuur (astroloogia)
Merkuuri astroloogiline sümbol Merkuur kuulub tänapäeva Lääne astroloogias viie isikliku planeedi hulka.
Uus!!: Merkuur ja Merkuur (astroloogia) · Näe rohkem »
MESSENGER
MESSENGER (MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging ('Merkuuri pind, kosmosekeskkond, geokeemia ja korrastamine') oli NASA kosmosesond, mis startis 3. augustil 2004 Delta II raketi pardal, et uurida orbiidilt planeedi Merkuur omadusi ja keskkonda. Eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja olekut, Merkuuri pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust orbiidilt. Missiooni kestuseks oli ette nähtud üks Maa aasta. See oli esimene Merkuuri külastus rohkem kui 30 aasta jooksul. Varem oli Merkuuri juures käinud ainult Mariner 10, mille töö lõppes märtsis 1975. MESSENGER-i skannimisvõime oli tunduvalt parem. Kaamerate lahutusvõime oli 18 m (Mariner 10-l 1,6 km). Samuti oli MESSENGER-il võimalik pildistada kogu planeeti (Mariner 10-l oli võimalik vaadelda ainult seda poolkera, mis oli tema möödalendude ajal valgustatud. MESSENGER-i nimi tähendab otsetõlkes ka sõnumitoojat. See on vihje jumalate sõnumitoojale Mercuriusele vanarooma mütoloogias. Sond sisenes Merkuuri orbiidile 18. märtsil 2011. 30. aprillil 2015 tabas MESSENGER Merkuuri pinda, millega lõppes sondi kaks korda pikenenud missioon.
Uus!!: Merkuur ja MESSENGER · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Merkuur ja Metallid · Näe rohkem »
Mihkel Jõeveer
Mihkel Jõeveer (3. august 1937 Tori vald, Pärnumaa – 6. juuni 2006 Tõravere) oli eesti astronoom.
Uus!!: Merkuur ja Mihkel Jõeveer · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Merkuur ja Molekul · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Merkuur ja Naatrium · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Merkuur ja NASA · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Merkuur ja Neoon · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Merkuur ja Neptuun · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Merkuur ja Nikkel · Näe rohkem »
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Uus!!: Merkuur ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Orbitaalkiirus
Orbitaalkiirus on kiirus, millega vastav keha liigub kas ümber oma barütsentri või ümber tema süsteemi kõige suurema massiga keha.
Uus!!: Merkuur ja Orbitaalkiirus · Näe rohkem »
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Uus!!: Merkuur ja Paljas silm · Näe rohkem »
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Uus!!: Merkuur ja Paokiirus · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Merkuur ja Parasvööde · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Merkuur ja Päike · Näe rohkem »
Päikeseloojang
Päikeseloojang Päikeseloojang Päikeseloojangu järgne ehakuma Päikeseloojang on Päikese igapäevane kadumine läänes horisondi taha Maa või täpsemalt öeldes selle planeedi, kus vaatleja viibib, pöörlemise tulemusena.
Uus!!: Merkuur ja Päikeseloojang · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Merkuur ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesetõus
Päikesetõus Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv paistab ilmuvat idas horisondi kohale.
Uus!!: Merkuur ja Päikesetõus · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Merkuur ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Päikesevarjutus
pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Uus!!: Merkuur ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »
Pöördvõrdelisus
Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teise suurus proportsionaalselt.
Uus!!: Merkuur ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Merkuur ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Merkuur ja Periheel · Näe rohkem »
Pikksilm
Kepleri pikksilma optikasüsteem Galilei pikksilma optikasüsteem Pikksilma kasutamine Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks.
Uus!!: Merkuur ja Pikksilm · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Merkuur ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Merkuur ja Planeet · Näe rohkem »
Pretsessioon
Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.
Uus!!: Merkuur ja Pretsessioon · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Merkuur ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Uus!!: Merkuur ja Raskusjõud · Näe rohkem »
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Uus!!: Merkuur ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Merkuur ja Raud · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Merkuur ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Regoliit
Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.
Uus!!: Merkuur ja Regoliit · Näe rohkem »
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Uus!!: Merkuur ja Resonants · Näe rohkem »
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Uus!!: Merkuur ja Ringjoon · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Merkuur ja Sagedus · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Merkuur ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Merkuur ja Saturn · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Merkuur ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Seniit
O – vaatleja, Z taevakeha seniidis Seniit ehk lagipunkt ehk lagitäpp (araabia keeles semt) on kujuteldav punkt taevasfääril otse maapealse vaatleja kohal.
Uus!!: Merkuur ja Seniit · Näe rohkem »
Sideeriline periood
Sideeriline periood ehk sideeriline tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes.
Uus!!: Merkuur ja Sideeriline periood · Näe rohkem »
Siirius
Siiriuse asukoht Suure Peni tähtkujus Siirius Siirius (α Canis Majoris, α CMa, Suure Peni alfa, Orjatäht) on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas.
Uus!!: Merkuur ja Siirius · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Merkuur ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Uus!!: Merkuur ja Sinine · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Merkuur ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Sumerid
Sumerid (ka sumerlased) olid vanaaja rahvas.
Uus!!: Merkuur ja Sumerid · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Merkuur ja Taevakeha · Näe rohkem »
Taevavõlv
Taevavõlv ehk taevalaotus (heebrea keeles raqia‘, vanakreeka keeles stereôma, ladina keeles firmamentum) on taevas, niivõrd kui see näib kuplikujulise võlvina.
Uus!!: Merkuur ja Taevavõlv · Näe rohkem »
Tallinna VK Merkur
Tallinna VK Merkur (alates 1927 Merkuur) oli Tallinnas asuv endine Eesti jalgpalliklubi.
Uus!!: Merkuur ja Tallinna VK Merkur · Näe rohkem »
Tartu Tähetorni kalender
Tartu Tähetorni kalender on eestikeelne jätkväljaanne, mis ilmub kord aastas 1924.
Uus!!: Merkuur ja Tartu Tähetorni kalender · Näe rohkem »
Tasandik
Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
Uus!!: Merkuur ja Tasandik · Näe rohkem »
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Uus!!: Merkuur ja Tähesuurus · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Merkuur ja Teleskoop · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Merkuur ja Tihedus · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Merkuur ja Tina · Näe rohkem »
Titan
Titan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel.
Uus!!: Merkuur ja Titan · Näe rohkem »
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Uus!!: Merkuur ja Toorium · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Merkuur ja Trajektoor · Näe rohkem »
Triton (kuu)
Voyager 2 foto Tritonist (1989) Triton on Neptuuni suurim kuu.
Uus!!: Merkuur ja Triton (kuu) · Näe rohkem »
Tund
Tund on aja mõõtühik ja SI-süsteemi põhiühiku sekundiga seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Merkuur ja Tund · Näe rohkem »
Turbulents
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.
Uus!!: Merkuur ja Turbulents · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Merkuur ja Tuul · Näe rohkem »
Udukogu
Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.
Uus!!: Merkuur ja Udukogu · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Merkuur ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Merkuur ja Uraan · Näe rohkem »
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Uus!!: Merkuur ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Merkuur ja Vaakum · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Merkuur ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Valguse murdumine
Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.
Uus!!: Merkuur ja Valguse murdumine · Näe rohkem »
Valguse neeldumine
Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.
Uus!!: Merkuur ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Merkuur ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vanakreeka mütoloogia
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
Uus!!: Merkuur ja Vanakreeka mütoloogia · Näe rohkem »
Vanarooma mütoloogia
Peajumal Jupiter Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga.
Uus!!: Merkuur ja Vanarooma mütoloogia · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Merkuur ja Väävel · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Merkuur ja Veenus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Merkuur ja Vesinik · Näe rohkem »
Villu Päärt
Villu Päärt 2015. aastal Villu Päärt (sündinud 8. aprillil 1972) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Merkuur ja Villu Päärt · Näe rohkem »
14. jaanuar
14.
Uus!!: Merkuur ja 14. jaanuar · Näe rohkem »
16. märts
16.
Uus!!: Merkuur ja 16. märts · Näe rohkem »
1880. aastad
pisi 1880.
Uus!!: Merkuur ja 1880. aastad · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Merkuur ja 1962 · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Merkuur ja 1965 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Merkuur ja 1971 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Merkuur ja 1973 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Merkuur ja 1974 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Merkuur ja 1975 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Merkuur ja 1991 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Merkuur ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Merkuur ja 2004 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Merkuur ja 2006 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Merkuur ja 2007 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Merkuur ja 2008 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Merkuur ja 2012 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Merkuur ja 2013 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Merkuur ja 2016 · Näe rohkem »
2019
2019.
Uus!!: Merkuur ja 2019 · Näe rohkem »
21. september
21.
Uus!!: Merkuur ja 21. september · Näe rohkem »
29. märts
29.
Uus!!: Merkuur ja 29. märts · Näe rohkem »
3. aastatuhat eKr
3.
Uus!!: Merkuur ja 3. aastatuhat eKr · Näe rohkem »
3. august
3.
Uus!!: Merkuur ja 3. august · Näe rohkem »
3. november
3.
Uus!!: Merkuur ja 3. november · Näe rohkem »
7. mai
7.
Uus!!: Merkuur ja 7. mai · Näe rohkem »
8. november
8.
Uus!!: Merkuur ja 8. november · Näe rohkem »
9. mai
9.
Uus!!: Merkuur ja 9. mai · Näe rohkem »
