Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Anatoolia, Armeenia, Armeenlased, İzmit, Bütsants, Bitüünia, Bulgaarlased, Frangid, Grusiinid, Inglased, Miniatuur, Muşi provints, Nikaia, Normannid, Petšeneegid, Polovetsid, Romanos IV Diogenes, Rumi seldžukkide sultanaat, Süleyman bin Kutalmış, Sõjavang, Seldžukid, Seldžukkide riik, Sultan, Türgi.
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Anatoolia · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Armeenlased · Näe rohkem »
İzmit
İzmit (türgi keeles ka Kocaeli) on linn Türgi lääneosas Marmara mere İzmiti lahe kaldal, Kocaeli provintsi halduskeskus.
Uus!!: Manzikerti lahing ja İzmit · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Bütsants · Näe rohkem »
Bitüünia
Bitüünia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia loodeosas.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Bitüünia · Näe rohkem »
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Bulgaarlased · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Frangid · Näe rohkem »
Grusiinid
Grusiinid ehk georglased (varem eesti keeles grusiinlased; gruusia keeles ქართველები (kharthvelebi)) on Lõuna-Kaukaasia rahvas, kes elab põhiliselt Gruusias (2014. aasta rahvaloenduse andmetel 3 224 564).
Uus!!: Manzikerti lahing ja Grusiinid · Näe rohkem »
Inglased
Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Inglased · Näe rohkem »
Miniatuur
Miniatuur on käsikirjalist teksti kaunistav ja selle sisu avav väikesemõõduline maal või joonistus, sageli figuraalne ja hoolimata väiksusest virtuoosselt peene teostusega.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Miniatuur · Näe rohkem »
Muşi provints
Muşi provints (kurdi keeles Mûş, armeenia keeles Մուշ) on 1. järgu haldusüksus (provints) Ida-Türgis.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Muşi provints · Näe rohkem »
Nikaia
Nikaia on olnud mitme koha nimi.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Nikaia · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Normannid · Näe rohkem »
Petšeneegid
Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Petšeneegid · Näe rohkem »
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Polovetsid · Näe rohkem »
Romanos IV Diogenes
Romanos IV Diogenes (kreeka keeles Ρωμανός Δ΄ Διογένης; u 1030 – 1072) oli Bütsantsi keiser aastatel 1068–1071.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Romanos IV Diogenes · Näe rohkem »
Rumi seldžukkide sultanaat
Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Rumi seldžukkide sultanaat · Näe rohkem »
Süleyman bin Kutalmış
right Kutalmışoglu Suleiman (Vana-Anatoolia türgi keeles: سُلَیمان بن قُتَلمِش; pärsia keeles: سلیمان بن قتلمش) asutas iseseisva Seldžukkide dünastia riigi Anatooliasse ning oli Rumi sultan aastatel 1077–1086.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Süleyman bin Kutalmış · Näe rohkem »
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Sõjavang · Näe rohkem »
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Uus!!: Manzikerti lahing ja Seldžukid · Näe rohkem »
Seldžukkide riik
Seldžukkide riik oli seldžukkide dünastia valitsetud riik Lähis-Idas ja Kesk-Aasias aastatel 1037–1194.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Seldžukkide riik · Näe rohkem »
Sultan
Sultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان Sulṭān).
Uus!!: Manzikerti lahing ja Sultan · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Manzikerti lahing ja Türgi · Näe rohkem »
