Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Afrikaani keel, Alamsaksa keel, Bokmål, Euroopa, Fääri keel, Flaami keel, Friisi keel, Germaani algkeel, Germaanlased, Gooti keel, Gutni keel, Hollandi keel, Idagermaani keeled, Indoeuroopa keeled, Inglise keel, Islandi keel, Jidiši keel, Kõrgislandi keel, Läänegermaani keeled, Letseburgi keel, Muinaspõhja keel, Norni keel, Norra keel, Põhjagermaani keeled, Rauaaeg, Rooma keisririik, Rootsi keel, Saksa keel, Taani keel, Uusnorra keel, Vanagutni keel, Vanainglise keel, 1. aastatuhat eKr.
Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Uus!!: Germaani keeled ja Afrikaani keel · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Germaani keeled ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Bokmål
Bokmål ('raamatukeel') on üks kahest norra keele standardist (teine on uusnorra keel ehk nynorsk).
Uus!!: Germaani keeled ja Bokmål · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Germaani keeled ja Euroopa · Näe rohkem »
Fääri keel
Fääri keele levila Fääri keel (føroyskt) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel.
Uus!!: Germaani keeled ja Fääri keel · Näe rohkem »
Flaami keel
Flaami keele all võidakse silmas pidada.
Uus!!: Germaani keeled ja Flaami keel · Näe rohkem »
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Uus!!: Germaani keeled ja Friisi keel · Näe rohkem »
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Uus!!: Germaani keeled ja Germaani algkeel · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Germaani keeled ja Germaanlased · Näe rohkem »
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Uus!!: Germaani keeled ja Gooti keel · Näe rohkem »
Gutni keel
Gutni keel on keel, mida kõneldi Rootsi saarel Ojamaal.
Uus!!: Germaani keeled ja Gutni keel · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Germaani keeled ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Idagermaani keeled
Idagermaani hõimude poolt hõivatud alad umbes ajavahemikus 100 aastat eKr ja 300 aastat pKr Idagermaani keeled on väljasurnud germaani keelte haru.
Uus!!: Germaani keeled ja Idagermaani keeled · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Germaani keeled ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Germaani keeled ja Inglise keel · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Germaani keeled ja Islandi keel · Näe rohkem »
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Uus!!: Germaani keeled ja Jidiši keel · Näe rohkem »
Kõrgislandi keel
Kõrgislandi keel (Háfrónska) on tehiskeel, mille on loonud belglane Jozef Braekmans ning mille eesmärk on kaotada kaasaegsest islandi keelest laensõnad.
Uus!!: Germaani keeled ja Kõrgislandi keel · Näe rohkem »
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Uus!!: Germaani keeled ja Läänegermaani keeled · Näe rohkem »
Letseburgi keel
Moseli frangi murde levila Letseburgi keel (omanimetus Lëtzebuergesch; inglise keeles Luxembourgish; vahel eesti keeles ka "luksemburgi keel") on peamiselt Luksemburgis kõneldav läänegermaani keel.
Uus!!: Germaani keeled ja Letseburgi keel · Näe rohkem »
Muinaspõhja keel
Gallehusi kuldsarvest (5. sajand, Taani), mis kannab muinaspõhjakeelset ruunikirja. R. J. Paulli joonis, 1734 Muinaspõhja keel ehk muinasskandinaavia keel (rootsi urnordiska, inglise Proto-Norse) on vanim tõendatud põhjagermaani keele kuju.
Uus!!: Germaani keeled ja Muinaspõhja keel · Näe rohkem »
Norni keel
Norni keele kunagine levila Norni keel on väljasurnud põhjagermaani keel, mida räägiti Shetlandi ja Orkney saartel ning Šotimaa põhjaosas Caithnessis.
Uus!!: Germaani keeled ja Norni keel · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Germaani keeled ja Norra keel · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Germaani keeled ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Germaani keeled ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Germaani keeled ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Germaani keeled ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Germaani keeled ja Saksa keel · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Germaani keeled ja Taani keel · Näe rohkem »
Uusnorra keel
Ivar Aasenit peetakse uusnorra keele isaks. Norra kaart. Uusnorra keelt kasutavad vallad on tähistatud sinisega. Uusnorra keel ehk nynorsk on norra keele teine ametlik kirjakeel bokmål'i kõrval.
Uus!!: Germaani keeled ja Uusnorra keel · Näe rohkem »
Vanagutni keel
germaani keelte (mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest) levikut. Vanagutni keel oli põhjagermaani keel, mida räägiti Ojamaa saarel.
Uus!!: Germaani keeled ja Vanagutni keel · Näe rohkem »
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Uus!!: Germaani keeled ja Vanainglise keel · Näe rohkem »
1. aastatuhat eKr
1.
Uus!!: Germaani keeled ja 1. aastatuhat eKr · Näe rohkem »
