Sisukord
12 suhted: Dieenid, Katioonne polümerisatsioon, Keemiliste ainete loend, Konjugeerunud sidemed, Molekulaartehnoloogia, Monomeer, Nitriilid, Reaktsioonikoordinaat, Rehv, Stüreen, Termodünaamiline versus kineetiline kontroll, Vinüülrühm.
Dieenid
1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.
Vaata 1,3-butadieen ja Dieenid
Katioonne polümerisatsioon
Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: metoksüeteen (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-metoksüstüreen > stüreen > isobuteen > 1,3-butadieen (ehk divinüül) Heterotsükliliste monomeeride näiteid: oksiraan (ehk etüleenoksiid), thietane, tetrahüdrofuraan, oksasoliin, 1,3-dioksepaan, oksetaan-2-oon Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.
Vaata 1,3-butadieen ja Katioonne polümerisatsioon
Keemiliste ainete loend
Siin on loetletud keemilisi aineid.
Vaata 1,3-butadieen ja Keemiliste ainete loend
Konjugeerunud sidemed
Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.
Vaata 1,3-butadieen ja Konjugeerunud sidemed
Molekulaartehnoloogia
Molekulaartehnoloogia on teadusharu, mis moodustab arvuti abil matemaatilisi mudeleid ja kvantitatiivse analüüsi meetodeid, et analüüsida ja lahendada teaduslikke probleeme.
Vaata 1,3-butadieen ja Molekulaartehnoloogia
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Vaata 1,3-butadieen ja Monomeer
Nitriilid
Nitriili üldine struktuur: funktsionaalrühm on värvitud siniseks Nitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid.
Vaata 1,3-butadieen ja Nitriilid
Reaktsioonikoordinaat
Astmeline reaktsioon: HBr elektrofiilne liitumine 1,3-butadieeniga: reaktsiooni vabaenergia muutus (püstteljel) piki reaktsiooni koordinaati (horisontaalteljel) Katalüütilise ja mittekatalüütilise protsessi energia muutus reaktsiooni käigus Keemias on reaktsioonikoordinaat abstraktne ettekujutus reaktsiooni kulgemise teest lähteainetelt produktideni.
Vaata 1,3-butadieen ja Reaktsioonikoordinaat
Rehv
Autorehvid Rehv on sõiduki rattapealis.
Vaata 1,3-butadieen ja Rehv
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Vaata 1,3-butadieen ja Stüreen
Termodünaamiline versus kineetiline kontroll
Reaktsiooni energeetiline diagramm kineetilise ja termodünaamilise kontrolli korral Termodünaamiline vs.
Vaata 1,3-butadieen ja Termodünaamiline versus kineetiline kontroll
Vinüülrühm
Vinüülrühm Vinüülrühmaks (IUPAC-i nimetus etenüülrühm) nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest ning sisaldab kaksiksidet.
Vaata 1,3-butadieen ja Vinüülrühm
Tuntud ka kui Butadieen, Divinüül, Vinüületüleen.