Kiiremini kui brauser!
70 suhted: Adam Bremenist, Aleksander II (paavst), Šairi hobune, Bayeux' vaip, Danelaw, Dunsteri linnus, Edgar Ætheling, Edward II, Edward Usutunnistaja, Eudokia Makrembolitissa, Hampstead, Harald Hardrada, Harold II, Hastingsi lahing, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Jersey, Kiievi-Vene, Lund, Monmouth, Mont-Saint-Michel, Normandia hertsogkond, Normanni vallutus Inglismaal, Norra ajalugu, Norra kuningate loend, Olav Kyrre, Połack, Połacki Püha Sofia katedraal, Polotski vürstiriik, Prints Edward, Edinburghi hertsog, Raciążek, Rootsi ajalugu, Rootsi kuningas, Rootsi riigipeade loend, Saksamaa kuningriik, Sarki saar, Schleswig, Stamford Bridge'i lahing, Surnud 14. oktoobril, Surnud 4. jaanuaril, Taani ajalugu, Tower, Valgevene ajalugu, Vanainglise keel, Venemaa ajalugu, Vietnami riigipeade loend, Viikingiaeg, Viimsepäevaraamat, ..., Westminster Abbey, William Vallutaja, 1060. aastad, 1061, 1062, 1063, 1064, 1065, 1066, 1067, 1068, 1069, 1070, 1071, 11. sajand, 14. oktoober, 25. detsember, 25. september, 28. september, 30. detsember. Laienda indeks (20 rohkem) »
Adam Bremenist
Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.
Uus!!: 1066 ja Adam Bremenist · Näe rohkem »
Aleksander II (paavst)
Aleksander II, ladinapäraselt Alexander II (Anselmo da Baggio), oli paavst 1061–1073.
Uus!!: 1066 ja Aleksander II (paavst) · Näe rohkem »
Šairi hobune
Šairi hobune on pärit Inglismaalt.
Uus!!: 1066 ja Šairi hobune · Näe rohkem »
Bayeux' vaip
William Vallutaja. Fragment Bayeux' vaibast Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide.
Uus!!: 1066 ja Bayeux' vaip · Näe rohkem »
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Uus!!: 1066 ja Danelaw · Näe rohkem »
Dunsteri linnus
Exmoori rahvuspargis Dunsteri linnus (inglise keeles Dunster Castle) on linnus Inglismaal Somerseti krahvkonnas Dunsteri väikelinnas.
Uus!!: 1066 ja Dunsteri linnus · Näe rohkem »
Edgar Ætheling
Edgar Ætheling (umbes 1051 – umbes 1126) oli Inglismaa viimane anglosaksist kuningas.
Uus!!: 1066 ja Edgar Ætheling · Näe rohkem »
Edward II
Edward II (25. aprill 1284 Caernarvonshire, Wales – 21. september, 1327 Gloucestershire) oli Inglismaa kuningas (1307–1327), Iirimaa lord ja Akvitaania hertsog.
Uus!!: 1066 ja Edward II · Näe rohkem »
Edward Usutunnistaja
Bayeux vaibal Edward Usutunnistaja (inglise keeles ka Edward the Confessor ja Eadweard III) (umbes 1003/1005 – 4. jaanuaril 1066) oli Inglismaa kuningas alates 8. juunist 1042 kuni oma surmani.
Uus!!: 1066 ja Edward Usutunnistaja · Näe rohkem »
Eudokia Makrembolitissa
Eudokia Makrembolitissa (kreeka keeles Εὐδοκία Μακρεμβολίτισσα (Eudocia Macrembolitissa) u 1030 – u 1096) oli Bütsantsi keisrinna-asevalitseja ning Konstantinos X Dukase ja Romanos IV Diogenese abikaasa.
Uus!!: 1066 ja Eudokia Makrembolitissa · Näe rohkem »
Hampstead
Hampstead Hampstead on paikkond Londoni Camdeni linnaosas, Charing Crossist 6,4 km kirdes.
Uus!!: 1066 ja Hampstead · Näe rohkem »
Harald Hardrada
Harald Hardrada Harald Sigurdsson III (vanapõhja keeles Haraldr Sigurðarson, ka Hardrada (norra keeles Hardråde 'karm juht'); 1015 Ringerike, Norra – 1066 Stamford, Inglismaa) valitses Norra kuningriiki 1046.–1066.
Uus!!: 1066 ja Harald Hardrada · Näe rohkem »
Harold II
Bayeux' vaibal Harold II ehk Harold Godwinson (umbes 1022 – 14. oktoober 1066) oli Inglismaa kuningas aastal 1066.
Uus!!: 1066 ja Harold II · Näe rohkem »
Hastingsi lahing
Hastingsi lahing toimus 14. oktoobril 1066 normannide ja anglosakside vahel, normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja, anglosakside juhiks kuningas Harold Godwinson.
Uus!!: 1066 ja Hastingsi lahing · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: 1066 ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend
Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend.
Uus!!: 1066 ja Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend · Näe rohkem »
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Uus!!: 1066 ja Inglismaa kuningas · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: 1066 ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Jersey
Jersey (Jersey murdes Jèrri) on Briti krooni sõltkond La Manche'i väinas.
Uus!!: 1066 ja Jersey · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: 1066 ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Lund
Lund (rootsi 'salu') on linn Rootsis Skåne läänis.
Uus!!: 1066 ja Lund · Näe rohkem »
Monmouth
Monmouthi insenerirügemendi peakorteri ja muuseumina Väravahoone Monnow' sillal Monmouth (/ˈmɒnməθ/ mon-məth; kõmri Trefynwy 'linn Monnow'l') on krahvkonnalinn Kagu-Walesis, Monmouthshire'i tervikomavalitsuse keskus.
Uus!!: 1066 ja Monmouth · Näe rohkem »
Mont-Saint-Michel
Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes.
Uus!!: 1066 ja Mont-Saint-Michel · Näe rohkem »
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Uus!!: 1066 ja Normandia hertsogkond · Näe rohkem »
Normanni vallutus Inglismaal
Bayeux' vaip kujutab Hastingsi lahingut ja sündmusi, mis selleni viisid Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066.
Uus!!: 1066 ja Normanni vallutus Inglismaal · Näe rohkem »
Norra ajalugu
Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.
Uus!!: 1066 ja Norra ajalugu · Näe rohkem »
Norra kuningate loend
Norra kuningate loendis on loetletud Norra valitsejad alates 862.
Uus!!: 1066 ja Norra kuningate loend · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: 1066 ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: 1066 ja Połack · Näe rohkem »
Połacki Püha Sofia katedraal
Kiriku algne välimus. Kiriku kooriruum. Vanad katedraali müürid. Katedraali tornid. Połacki Püha Sofia katedraal (Valgevene keeles Сафійскі сабор) on endine kirik Valgevenes Viciebski oblastis Połacki rajoonis Połackis.
Uus!!: 1066 ja Połacki Püha Sofia katedraal · Näe rohkem »
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Uus!!: 1066 ja Polotski vürstiriik · Näe rohkem »
Prints Edward, Edinburghi hertsog
Prints Edward, Edinburghi hertsog (sündinud Edward Antony Richard Louis Mountbatten-Windsor; 10. märtsil 1964) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri prints, kuninganna Elizabeth II noorim laps ja kolmas poeg.
Uus!!: 1066 ja Prints Edward, Edinburghi hertsog · Näe rohkem »
Raciążek
Raciążek on küla Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Aleksandrów Kujawski maakonnas, Raciążeki valla halduskeskus.
Uus!!: 1066 ja Raciążek · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: 1066 ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: 1066 ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi riigipeade loend
Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.
Uus!!: 1066 ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: 1066 ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Sarki saar
Sark (inglise keeles; prantsuse keeles Sercq, normanni keele sarki dialektis Sèr, Cerq) on Guernsey koosseisus Briti kroonile kuuluv saar La Manche'i väinas, üks Kanalisaartest.
Uus!!: 1066 ja Sarki saar · Näe rohkem »
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Uus!!: 1066 ja Schleswig · Näe rohkem »
Stamford Bridge'i lahing
Peter Nicolai Arbo maalil Stamford Bridge'i lahingust tabab nool kuningas Harald Hardradat kaela Stamford Bridge'i lahing toimus Stamford Bridge'i külas Yorkshire'is Inglismaal 25. septembril 1066 kuningas Harold Godwinsoni juhitud Inglise armee ja Norra sissetungijate väe vahel, mida juhtisid Norra kuningas Harald Hardrada (vanapõhja keeles Haraldr harðráði) ja Inglise kuninga vend Tostig Godwinson.
Uus!!: 1066 ja Stamford Bridge'i lahing · Näe rohkem »
Surnud 14. oktoobril
Siin loetletakse 14. oktoobril surnud tuntud isikuid.
Uus!!: 1066 ja Surnud 14. oktoobril · Näe rohkem »
Surnud 4. jaanuaril
Siin loetletakse 4. jaanuaril surnud tuntud inimesi.
Uus!!: 1066 ja Surnud 4. jaanuaril · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: 1066 ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Tower
Londoni Tower Toweri plaan 30 St Mary Axe'ist avanev vaade Londoni Towerile Tower (inglise keeles The Tower, The Tower of London 'Londoni Tower', Her Mayesty's Royal Palace and Fortress; 'Tema Majesteedi kuninglik palee ja kindlus') on ajalooline loss Inglismaal Londoni südalinnas Tower Hamletsi linnaosas.
Uus!!: 1066 ja Tower · Näe rohkem »
Valgevene ajalugu
Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.
Uus!!: 1066 ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Uus!!: 1066 ja Vanainglise keel · Näe rohkem »
Venemaa ajalugu
See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.
Uus!!: 1066 ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »
Vietnami riigipeade loend
Vietnami riigipeade loend esitab Vietnami alasid valitsenud keisrite ja presidentide nimestiku aastast 937.
Uus!!: 1066 ja Vietnami riigipeade loend · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: 1066 ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Viimsepäevaraamat
Viimsepäevaraamat (inglise keeles Domesday Book) on Suurbritannia vanim arveraamat, mis pandi kirja 1086.
Uus!!: 1066 ja Viimsepäevaraamat · Näe rohkem »
Westminster Abbey
Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris ehk Westminster Abbey on gooti kirik Westminsteris (Londonis), asub Westminsteri paleest lääne pool.
Uus!!: 1066 ja Westminster Abbey · Näe rohkem »
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Uus!!: 1066 ja William Vallutaja · Näe rohkem »
1060. aastad
1060.
Uus!!: 1066 ja 1060. aastad · Näe rohkem »
1061
1061.
Uus!!: 1066 ja 1061 · Näe rohkem »
1062
1062.
Uus!!: 1066 ja 1062 · Näe rohkem »
1063
1063.
Uus!!: 1066 ja 1063 · Näe rohkem »
1064
1064.
Uus!!: 1066 ja 1064 · Näe rohkem »
1065
1065.
Uus!!: 1066 ja 1065 · Näe rohkem »
1066
1066.
Uus!!: 1066 ja 1066 · Näe rohkem »
1067
1067.
Uus!!: 1066 ja 1067 · Näe rohkem »
1068
1068.
Uus!!: 1066 ja 1068 · Näe rohkem »
1069
1069.
Uus!!: 1066 ja 1069 · Näe rohkem »
1070
1070.
Uus!!: 1066 ja 1070 · Näe rohkem »
1071
1071.
Uus!!: 1066 ja 1071 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: 1066 ja 11. sajand · Näe rohkem »
14. oktoober
14.
Uus!!: 1066 ja 14. oktoober · Näe rohkem »
25. detsember
25.
Uus!!: 1066 ja 25. detsember · Näe rohkem »
25. september
25.
Uus!!: 1066 ja 25. september · Näe rohkem »
28. september
28.
Uus!!: 1066 ja 28. september · Näe rohkem »
30. detsember
30.
Uus!!: 1066 ja 30. detsember · Näe rohkem »
