Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Aleksander II (paavst), Žemaitija, Braine-le-Comte, Canterbury Anselm, Fugging, Hälsingland, Helsingborg, Keskaegsed kivilinnused Lätis, Michael VII Dukas, Nidarosi toomkirik, Olav Kyrre, Romanos IV Diogenes, Rootsi kuningas, Rootsi riigipeade loend, Verona mark, 1065, 1066, 1067, 1068, 1069, 1070, 1070. aastad, 1071, 1072, 1073, 1074, 1075, 11. sajand.
Aleksander II (paavst)
Aleksander II, ladinapäraselt Alexander II (Anselmo da Baggio), oli paavst 1061–1073.
Uus!!: 1070 ja Aleksander II (paavst) · Näe rohkem »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Uus!!: 1070 ja Žemaitija · Näe rohkem »
Braine-le-Comte
Braine-le-Comte ehk Braine ehk La Cité Brainoise (hollandi keeles 's-Gravenbrakel) on linn ja vald Belgias Valloonias Hainaut' provintsis.
Uus!!: 1070 ja Braine-le-Comte · Näe rohkem »
Canterbury Anselm
Canterbury Anselm Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (umbes 1033 – 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 1093–1109 Canterbury peapiiskopina.
Uus!!: 1070 ja Canterbury Anselm · Näe rohkem »
Fugging
Fuckingi küla silt Fugging (kuni 2020. aasta lõpuni Fucking) on küla Austrias Ülem-Austria liidumaa Braunau am Inni ringkonnas Salzburgi lähedal.
Uus!!: 1070 ja Fugging · Näe rohkem »
Hälsingland
Hälsinglandi vapp Hälsinglandi asukoht Hälsingland on Rootsi keskosas asuv ajalooline maakond (rootsi keeles landskap).
Uus!!: 1070 ja Hälsingland · Näe rohkem »
Helsingborg
thumb Helsingborg (aastatel 1912–1971 Hälsingborg) on linn Rootsis Skåne läänis, Helsingborgi valla keskus.
Uus!!: 1070 ja Helsingborg · Näe rohkem »
Keskaegsed kivilinnused Lätis
Lätis asuvad kivilinnused ja sakslaste valdusse kuuluvad teadaolevad kohalike rahvaste puitlinnused 1185–1230 Keskaegsed kivilinnused Lätis said oma alguse seoses ristiusu sihikindla levitamise algusega Kesk-Euroopast saabunud kaupmeeste ja mungaordude preestrite eestvõttel.
Uus!!: 1070 ja Keskaegsed kivilinnused Lätis · Näe rohkem »
Michael VII Dukas
Michael VII Doukas (kreeka keeles Μιχαήλ Ζ΄ Δούκας; umbes 1050 – 1090), hüüdnimega Parapinakes (kreeka keeles: Παραπινάκης (miinus veerand), mis viitab Bütsantsi valuuta devalveerumisele tema valitsusajal), oli Bütsantsi keiser aastatel 1071–1078.
Uus!!: 1070 ja Michael VII Dukas · Näe rohkem »
Nidarosi toomkirik
Nidarosi toomkirik (ka Nidarosi katedraal, Trondheimi toomkirik või Trondheimi katedraal; norra keeles Nidarosdomen) on kirik Norras Trondheimis.
Uus!!: 1070 ja Nidarosi toomkirik · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: 1070 ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Romanos IV Diogenes
Romanos IV Diogenes (kreeka keeles Ρωμανός Δ΄ Διογένης; u 1030 – 1072) oli Bütsantsi keiser aastatel 1068–1071.
Uus!!: 1070 ja Romanos IV Diogenes · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: 1070 ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi riigipeade loend
Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.
Uus!!: 1070 ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Uus!!: 1070 ja Verona mark · Näe rohkem »
1065
1065.
Uus!!: 1070 ja 1065 · Näe rohkem »
1066
1066.
Uus!!: 1070 ja 1066 · Näe rohkem »
1067
1067.
Uus!!: 1070 ja 1067 · Näe rohkem »
1068
1068.
Uus!!: 1070 ja 1068 · Näe rohkem »
1069
1069.
Uus!!: 1070 ja 1069 · Näe rohkem »
1070
1070.
Uus!!: 1070 ja 1070 · Näe rohkem »
1070. aastad
1070.
Uus!!: 1070 ja 1070. aastad · Näe rohkem »
1071
1071.
Uus!!: 1070 ja 1071 · Näe rohkem »
1072
1072.
Uus!!: 1070 ja 1072 · Näe rohkem »
1073
1073.
Uus!!: 1070 ja 1073 · Näe rohkem »
1074
1074.
Uus!!: 1070 ja 1074 · Näe rohkem »
1075
1075.
Uus!!: 1070 ja 1075 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: 1070 ja 11. sajand · Näe rohkem »
