Kiiremini kui brauser!
44 suhted: Alexios I Komnenos, Šotimaa kuningriik, Calatubo linnus, Canterbury Anselm, Cardiff, Friedrich Georg von Bunge, Gruusia riigipeade loend, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Hohenstaufenid, Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend, Inglismaa kuningriik, Kiievi ja kogu Vene metropoliit, Kiievi suurvürst, Konrad (Itaalia kuningas), Konrad III (Saksa kuningas), L'Anse aux Meadows, Laachi järv, Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch, Magnus Paljasjalg, Mülheim, Mohács, Norra ajalugu, Norra kuningate loend, Olav Kyrre, Perejaslavli vürstiriik, Rjurikovitšid, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Urbanus II, Vene õigeusu kiriku juhtide loend, Venemaa riigipeade loend, Vsevolod I, 1088, 1089, 1090, 1090. aastad, 1091, 1092, 1093, 1094, 1096, 1097, 1098, 11. sajand.
Alexios I Komnenos
Alexios I Komnenos (kreeka keeles: Ἀλέξιος Κομνηνός, 1057 – 15. august 1118), ladinapäraselt Alexius I Comnenus, oli Bütsantsi keiser aastatel 1081–1118.
Uus!!: 1093 ja Alexios I Komnenos · Näe rohkem »
Šotimaa kuningriik
Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin, kuni 1707.
Uus!!: 1093 ja Šotimaa kuningriik · Näe rohkem »
Calatubo linnus
Calatubo linnus (itaalia Castello di Calatubo, ladina catrum Calathatubi, araabia Qal'at 'awbi või Kalata et tuf 'tufimaa') on varemetes linnus Itaalias Sitsiilia maakonnas Trapani provintsis Alcamo vallas kaljusel künkal mõne kilomeetri kaugusel Alcamost.
Uus!!: 1093 ja Calatubo linnus · Näe rohkem »
Canterbury Anselm
Canterbury Anselm Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (umbes 1033 – 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 1093–1109 Canterbury peapiiskopina.
Uus!!: 1093 ja Canterbury Anselm · Näe rohkem »
Cardiff
Cardiff (kõmri Caerdydd) on Walesi pealinn ja suurim linn.
Uus!!: 1093 ja Cardiff · Näe rohkem »
Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.
Uus!!: 1093 ja Friedrich Georg von Bunge · Näe rohkem »
Gruusia riigipeade loend
Gruusia riigipeade loend esitab Gruusia alasid valitsenud monarhide, presidentide ning muude valitud ja määratud riigipeade nimestiku perioodidel, mil Gruusia riik on olnud iseseisev.
Uus!!: 1093 ja Gruusia riigipeade loend · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: 1093 ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Uus!!: 1093 ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: 1093 ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend
Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend.
Uus!!: 1093 ja Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: 1093 ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Kiievi ja kogu Vene metropoliit
Kiievi ja kogu Vene metropoliit (ukraina keeles Митрополит Київський та всієї Русі, vene keeles Митрополит Киевский и всея Руси) oli Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses tegutsenud Kiievi metropoolia eestseisja tiitel aastatel 988–1461.
Uus!!: 1093 ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit · Näe rohkem »
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Uus!!: 1093 ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »
Konrad (Itaalia kuningas)
Konrad (12. veebruar 1074 Hersfeldi klooster – 27. juuli 1101 Firenze) oli keiser Heinrich IV poeg, Itaalia kuningas 1093–1098 ja Saksa kuningas 1087–1098.
Uus!!: 1093 ja Konrad (Itaalia kuningas) · Näe rohkem »
Konrad III (Saksa kuningas)
Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.
Uus!!: 1093 ja Konrad III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
L'Anse aux Meadows
L'Anse aux Meadows on küla Kanadas Newfoundlandi põhjatipus, kust on leitud vanapõhjala 11. sajandi asulakoht.
Uus!!: 1093 ja L'Anse aux Meadows · Näe rohkem »
Laachi järv
Laachi järv Maria Laachi benediktiini kloostriga 1832. aasta paiku Laachi järv Maria Laachi benediktiini kloostriga. Taustal Laacher Kopf Laachi järv (saksa keeles Laacher See) on järv Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Ahrweileri kreisis.
Uus!!: 1093 ja Laachi järv · Näe rohkem »
Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch
Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch (Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat, levinumad lühendid LUB ja LECUB) on aastail 1853–1914 ja uuesti alates 2018.
Uus!!: 1093 ja Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch · Näe rohkem »
Magnus Paljasjalg
Magnus Paljasjalg (vanapõhja Magnús berfœttr, norra Magnus Berrføtt, ka Magnus Olavsson või Magnus III; 1073 Norra – august 1103 Ulster) oli Norra kuningas aastail 1093–1103 ja Manni ja Saarte kuningas aastail 1099–1102.
Uus!!: 1093 ja Magnus Paljasjalg · Näe rohkem »
Mülheim
Mülheim (ka Mülheim Ruhri ääres, saksa Mülheim an der Ruhr) on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Ruhri linnastus.
Uus!!: 1093 ja Mülheim · Näe rohkem »
Mohács
Vaade linnale Doonault Mohács on linn Ungaris Baranya komitaadis, Mohácsi kreisi halduskeskus.
Uus!!: 1093 ja Mohács · Näe rohkem »
Norra ajalugu
Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.
Uus!!: 1093 ja Norra ajalugu · Näe rohkem »
Norra kuningate loend
Norra kuningate loendis on loetletud Norra valitsejad alates 862.
Uus!!: 1093 ja Norra kuningate loend · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: 1093 ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Perejaslavli vürstiriik
Perejaslavli vürstiriik oli osastisvürstiriik Vana-Vene riigis ja Vene aladel aastatel 1054–1239.
Uus!!: 1093 ja Perejaslavli vürstiriik · Näe rohkem »
Rjurikovitšid
Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.
Uus!!: 1093 ja Rjurikovitšid · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Uus!!: 1093 ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Uus!!: 1093 ja Urbanus II · Näe rohkem »
Vene õigeusu kiriku juhtide loend
Vene õigeusu kiriku juhtide loend loetleb Venemaa õigeusu kiriku eestseisjad alates Kiievi ja kogu Venemaa metropoolia moodustamisest 988.
Uus!!: 1093 ja Vene õigeusu kiriku juhtide loend · Näe rohkem »
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Uus!!: 1093 ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Vsevolod I
Vsevolodi portree 1672. aasta teosest "Большая государева книга или Корень российскихгосударей" Vsevolod I (vene keeles Всеволод I Ярославич, ukraina keeles Всеволод I Ярославич, vanapõhja keeles: Vissivald; u 1030 – 14. aprill 1093) oli Kiievi suurvürst aastatel 1078–1093.
Uus!!: 1093 ja Vsevolod I · Näe rohkem »
1088
1088.
Uus!!: 1093 ja 1088 · Näe rohkem »
1089
1089.
Uus!!: 1093 ja 1089 · Näe rohkem »
1090
1090.
Uus!!: 1093 ja 1090 · Näe rohkem »
1090. aastad
1090.
Uus!!: 1093 ja 1090. aastad · Näe rohkem »
1091
1091.
Uus!!: 1093 ja 1091 · Näe rohkem »
1092
1092.
Uus!!: 1093 ja 1092 · Näe rohkem »
1093
1093.
Uus!!: 1093 ja 1093 · Näe rohkem »
1094
1094.
Uus!!: 1093 ja 1094 · Näe rohkem »
1096
1096.
Uus!!: 1093 ja 1096 · Näe rohkem »
1097
1097.
Uus!!: 1093 ja 1097 · Näe rohkem »
1098
1098.
Uus!!: 1093 ja 1098 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: 1093 ja 11. sajand · Näe rohkem »
